3-07-2266/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 4.märtsil 2008.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-2266 Haldusasi AS-i “Uus Viru” kaebus Tallinna Linnavalitsuse 3.10.2007.a. kor- ralduse nr 1719-k tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.02.2008.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja AS-i “Uus Viru” esindajad advokaat Piret Luiga ja vande- advokaat Andres Suik, vastustaja Tallinna Linnavalitsuse esindaja Raul Keba

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallin- na Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakste- gemisest arvates.

ASJAOLUD 6.05.1999.a. Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 104 kehtestati „Viru väljaku detailpla- neeringu I-etapp“(edaspidi „detailplaneering“), mille kohaselt on Viru väljak 4 kinnistule ette nähtud maksimaalselt 17-korruselise juurdeehituse ehitamine praeguse Viru hotelli lääneküljele. 26.05. 2005.a. esitas AS “Uus Viru” Tallinna Linnaplaneerimise Ametile(TLPA) ehitusloa taot- luse. Taotlusele lisatud ehitusprojekti kohta tegi piirkonna arhitekt 19.12.2005.a. kolm märkust(esitada ehitusprojekti võrdlus detailplaneeringuga; kavandatud on 18 korrust, kuid detailplaneeringuga on lubatud 17 korrust; aktsiaseltsi 5.12.2005.a. kirjas esitatud brutopinda ei saa kasutada) ning 27.01. 2005.a. veel neli märkust(hoonestusala ja ehitusala ei vasta detailplaneeringule; asendiplaanil näidata vastavus detailplaneeringule, ehitusala sisse tuleb

arvestada hoone projektsioonialune pindala, kaasa arvatud terrass; esitada olemasoleva hoonestuse brutopindala näitaja, et oleks võimalik kontrollida ehitusprojekti vastavust detail- planeeringule). 10.04.2006.a. esitas aktsiaselts TLPA-le täiendatud projekti Viru hotellile kavandatud 17-korruselise juurdeehituse rajamiseks. 24.04.2006.a. tellis TLPA projektile OÜ-lt „Tondi Üks“ ehituslik-inventariseerimisekspertiisi olemasoleva hoonestuse ja projekteeritud hoonestuse ehitusmahtude võrdlemiseks detailplaneeringuga planeeritud ehitusõigusega. 2.06.2006.a. sai TLPA ekspertarvamuse, mille kohaselt ei ole Viru hotelli laienduse pro- jektdokumentatsiooni koostamisega väljutud detailplaneeringus ettenähtud ehitusõiguse piirväär- tustest. 17.05.2006.a. otsuse punktis 6 otsustas Tallinna Linnavalitsus, et TLPA-l tuleb tellida Viru hotellile kavandatud 17-korruselise juurdeehituse projektile ehitusseaduse(EhS) § 21 alusel ekspertiis, kuna juurdeehitus on ehitis, mis on seotud suurte rahvahulkade kogunemisega.

AS “Uus Viru” esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tunnistada õigusvastaseks TLPA tegevusetus ehitusloa taotluse menetlemisel ning kohustada ametit lõpetama tegevusetus ja tegema ehitusloa taotluse osas otsus kohtu määratud tähtajaks. Tallinna Halduskohtu 15.09.2006.a. ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2007.a. otsustega haldusasjas nr 3-06-1210 tunnistati õigusevastaseks TLPA tegevusetus AS-i “Uus Viru” ehitusloa taotluse menetlemisel ajavahemikul 23.06. - 31.08.2006.a. Ringkonnakohus tegi TLPA-le ettekirjutuse vaadata ehitusloa taotlus läbi 20 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest arvates, kui aadressil Viru Väljak 4 ei kehtestata ajutist ehituskeeldu või kui aktsiaselts ei esita taotlust projekti täiendavaks muutmiseks. 13.09.2007.a. määrusega keeldus Riigikohus TLPA kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 3.10.2007.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1719-k kehtestati Viru väljak 4 kin- nistule ehituskeeld kuni Tallinna Linnavolikogu 6.05.1999.a. otsusega nr 104 kehtestatud Viru väljaku detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kaalumiseks Viru väljak 4 kinnistul asuvale Viru hotellile kavandatud 17-korruselise juurdeehituse osas algatatud menetluses otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 aastat.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub vaidlustatud korraldus tühistada. Linnavalitsusel puudub õiguslik alus de- tailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kaalumise menetluse ajal ajutise ehituskeelu rakendamiseks. Kaebaja on Viru väljak 4 asuva korteriomandi nr 74266 omanik. Linnavolikogu 6.05.1999.a otsusega nr 104 kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on aadressile Viru väljak 4 ette nähtud maksimaalselt 17-korruselise uue juurdeehituse ehitamine praeguse Viru hotelli lääneküljele. Tuginedes kehtivale detailplaneeringule on kaebaja teinud ettevalmistusi juurdeehituse ehitamiseks ja detailplaneeringu elluviimiseks. Kaebaja esitas ehitusloa taotluse koos Viru hotelli juurdeehituse esimese ehitusprojektiga 26.05.2005.a. 15.06.2005.a linnavalitsuse protokollilise otsuse p 1 järgi pidi TLPA algatama menetluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kaalumiseks Viru väljak 4 kinnistul asuvale Viru hotellile kavandatud 17-korruselise juurdeehituse osas. Kaebaja vaidlustas selle otsuse kohtus, kuid Tallinna Halduskohus leidis 9.11.2005.a. otsuses haldusasjas nr 3-1031/ 2005, et protokollilise otsuse puhul on tegemist internse õigusaktiga asutusesiseses asjaajamises, mis ei tekita väliseid õigusmuudatusi ega riku kaebaja õigusi. Tallinna linn andis oma tegevusega kaebajale pikka aega mõista, et ehitusloa taotluse menetlus on pidurdunud seoses vajadusega tellida erinevaid ekspertiise ehitusloa taotluse menetluses ning et detailplaneeringut puudutav protokolliline otsus ei oma kaebaja jaoks tähendust. Veel 30.04.2007.a. seostas Tallinna linn erinevate ekspertiiside tellimist ehitusloa taotluse menetlusega, mitte aga detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kaa- lumise menetlusega. TLPA tegi nn „Viru Poja“ projekti menetlemise käigus kahel korral märku-

si, millega suunas kaebajat tegema edasisi kulutusi ehituse ettevalmistamiseks ja ehitusloa saami- seks. Linna poolt kaevatava haldusakti seletuskirjas väljendatud seisukoht, nagu saanuks protokollilise otsusega algatatud menetlust pidada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluseks ning kaebaja pidanuks seda nii mõistma algusest peale, on vastuolus Tallinna Halduskohtu 9.11.2005.a. jõustunud otsusega ning linna enda varasema tegevuse ja seisukohtadega. Väär on korralduse seletuskirjas sisalduv väide, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kaalumise menetlus on samastatav detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlusega. Linna õigusvastased kavatsused detailplaneeringu osas hakkasid kaebajale selguma siis, kui linn jäi ehitusloa taotluse menetlemisel õigusvastaselt tegevusetuks perioodil, mis on tuvastatud Tallinna Halduskohtu 15.09.2006.a. ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2007.a otsustega. Paralleelselt kohtumenetlusega hakkas TLPA tellima linnavalitsuse suuniste alusel erinevaid hinnanguid ja ekspertiise, väites, et neid kõiki teostatakse ehitusloa menetluse käigus. Kaevatavas korralduses toodud põhjendus on aga täpselt vastupidine, vastustaja püüab näidata, et kõik ehitusloa menetluse käigus teostatud hinnangud ja ekspertiisid telliti detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kaalumise menetluses. Alles 23.08.2007.a kirjaga ajutise ehituskeelu kavatsusest teatades andis linnavalitsus esmakordselt märku, millise menetlusena ta nn „kaalumise menetlust“ tegelikult käsitleb. Ajutise ehituskeelu rakendamine on õiguslikult lubamatu, kuna planeerimisseaduse(PlanS) §-ga 15 lg 1 pole kooskõlas ajutise ehituskeelu kehtestamine Tallinna linna haldusesisese kaalumise menetlusena mõeldud menetluse raames. Osundatud sätte alusel võib kohalik omavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. Ehituskeelu kehtestamise seaduslikkuse välistab igal juhul asjaolu, et praeguseni pole vastustaja algatanud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust. Linna poolt praegu detailplaneeringu osas läbiviidav menetlus ei vasta planeeringu kehtetuks tunnistamise menetluse tunnustele, vaid on internse haldusakti alusel väidetavalt algatatud nn „kaalumise menetlus“, mille raames soovib linn kujundada oma sisemise seisukoha selle suhtes, kas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus on linnale vajalik, hoolimata kaebaja õigustest. Linna käitumine korralduse andmisel on ühelt poolt vastuoluline, teiselt poolt vastuolus õiguskindluse ja õigussel- guse põhimõtetega. Kuid ka siis, kui detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus oleks algatatud, poleks ajutist ehituskeeldu võimalik rakendada, kui selle menetluse käigus ei koostata ühtegi planeeringut, vaid tunnistatakse kehtiv detailplaneering lihtsalt kehtetuks. PlanS § 15 lg 1 määratleb üheselt ära aja, millal võib ajutist ehituskeeldu kehtestada, ning selleks on planeeringu koostamise aeg. Praegu pole käimas Viru väljak 4 uueks planeerimiseks detailplaneeringu koostamist, mis asendaks kehtivat detailplaneeringut. Vastustaja poolt läbiviidav menetlus ei vasta planeeringu koostamise menetlusele, sest pole algatatud nõutaval viisil linnavalitsuse korraldusega – olemas on vaid protokolliline otsus, mis ei asenda puuduvat planeeringu algatamise korraldust, kuna tegemist on asutusesisese aktiga. Samuti pole olemas lähteülesannet ja puuduvad ka muud planeeringu koostamise menetlusele omased tunnused. Vastustaja kasutab ajutise ehituskeelu kehtestamist ehitusloa menetluse halvamiseks. Meetme kasutamine ei saa olla seaduspärane, kui haldusorgan püüab selle abil muuta seaduspäraseks oma õigusvastast tegevusetust ehitusloa taotluse menetluses. Nüüd on tegevusetuse uueks õigustuseks saanud kaevatava korralduse vastuvõtmine. Ajutise ehituskeelu kehtestamine pärast pikka õigusvastast

tegevusetust oleks õigusvastase olukorra ex nunc seadustamine, mis ei saa olla kooskõlas hea haldustava ning haldusmenetluse põhimõtetega. Korralduses märgitud ehituskeelu põhjendus - vastustaja soovib vältida mittevajalike kulutuste tegemist kaebaja poolt - on ebaadekvaatne, kuna linnavalitsus laskis kaebajal teha kulutusi kogu ehitusloa taotlemise senise perioodi jooksul, arvestades kaebaja õiguspärase ootuse ja usaldusega, et linn menetleb ehitusloa taotlust vastavalt seadusele. Kui detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kaalumise menetlus oleks selline, nagu linn väidab selle olevat, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel linn juba ammu ei kehtestanud ajutist ehituskeeldu, säästmaks kaebajat pikast ja tulutust ehitusloa taotluse menetlusest. Linnavalitsuse käitumine on lisaks õigusvastasusele selgelt pahatahtlik, ebaseaduslik ning head haldustava rikkuv.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. 15.06.2005.a. istungi protokolli nr 37 päeva- korrapunktiga 52 kohustas linnavalitsus TLPA-d algatama menetlust linnavolikogu 6.05.1999.a. otsusega nr 104 kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kaalumiseks Viru hotellile kavandatud 17-korruselise juurdeehituse osas. Päevakorrapunktis 2 nähti ette viia detailplaneeringu tühistamine läbi avaliku menetlusena. TLPA 4.07.2005.a. kirjaga teavitati kaebajat linnavalitsuse otsusest ja märgiti, et kuna tegemist on avalikkusele erilist huvi pakkuva objektiga, peab TLPA otstarbekaks enne õigusakti eelnõu koostamist põhjalikult kaaluda kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Kaebajal paluti hiljemalt 15.08.2005.a. esitada oma arvamus ja vastuväited. Päevakorrapunkti seletuskirjas märkis linn, et võttes arvesse, et detailplaneeringu menetlus oli avalik ning et tegemist on avalikkusele olulist huvi pakkuva objektiga, on vastavalt haldusmenetluse seaduse(HMS) §-le 46 lg 2 otstarbekas kohaldada detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisele HMS-ga sätestatud avatud menetluse põhimõtteid. Kuigi päevakorrapunkti sõnastus pole kõige õnnestunum, nähtub nii selle seletuskirjast kui ka kaebajale saadetud kirjast üheselt, et algatati detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlus, mitte eraldi menetlus selleks, et kaaluda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise algatamise vajalikkust. Selliselt on kõnealust menetlust kvalifitseerinud ka Tallinna Ringkonnakohus 24.05.2007.a. otsuses. Linnavalitsuse 17.05.2006.a. istungi protokolli nr 28 päevakorrapunktiga 61 otsustati jätkata detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust. Tallinna Kultuuriväärtuste Ametit kohustati tellima muinsuskaitsealast ekspertiisi Viru hotelli juurdeehitusega kaasnevate mõjude hindamiseks muinsuskaitselisest aspektist, arvestades Tallinna vanalinna kuulumist UNESCO maailmapärandi nimekirja ning UNESCO eksperdi Giorgio Piccinato aruandes väljendatud seisukohti. Tallinna Keskkonnaametit kohustati kaaluma Viru hotellile kavandatud 17-korruselise juurdeehituse realiseerimisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamise algatamise vajadust ning linnavalitsusele vastavat ee1nõu esitama. TLPA-d kohustati tellima linnaehituslikku ekspertarvamust „Viru poja“ linnaehitusliku sobivuse ja avaliku ruumi mõjutuste hindamiseks, juriidilist analüüsi Viru väljaku detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega kaasnevate võimalike rahaliste nõuete hindamiseks ning ehitusseaduse(EhS) § 21 kohast ekspertiisi „Viru poja“ ehitusprojektile. Nii TLPA 6.06. 2006.a. kui ka linnavalitsuse 7.09.2006.a. kirjadega teavitati kaebajat linnavalitsuse kavatsusest jätkata Viru väljaku detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlust ning soovist asuda kaebajaga läbi rääkima planeeringu kehtetuks tunnistamise tingimuste osas. Tallinna Ringkonnakohus asus 24.05.2007.a. otsuses seisukohale, et ajutine ehituskeeld on võimalik kehtestada ka PlanS § 27 lg 1 alusel planeeringu kehtetuks tunnistamise kaalumisel. „Planeeringu koostamiseks“ PlanS § 15 lg 1 tähenduses tuleb lugeda ka varasema planeeringu muutmise ja kehtetuks tunnistamise kava. Vajadus tagada olemasoleva faktilise olukorra säilitamine on võrdväärselt aktuaalne nii varasema planeeringu asendamisel uuega kui ka

varasema planeeringu kehtetuks tunnistamisel uut planeeringut kehtestamata. Ringkonnakohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjust, miks seadusandja tegelik tahe oleks pidanud ajutise ehituskeeluga seoses olema suunatud planeeringu asendamise ja kehtetuks tunnistamise eristamisele. Ajutise ehituskeelu seadmine planeeringu kehtetuks tunnistamise kaalumisel lahendab konflikti arendaja õiguste ja avaliku huvi vahel selgelt ning kontrollitavalt ning väldib lisakulutuste tegemist ehitusloa menetluses. Samuti annab ajutine ehituskeeld planeeringu revideerimiseks selge ajalise raami. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise me- netlusele tuleb rakendada planeerimismenetluse kõiki etappe. Arvestada tuleb planeeringu kehtetuks tunnistamise menetluse eripära võrreldes planeeringu koostamise menetlusega. Kuivõrd planeeringu koostamise korral on tegemist status quo'd muutva, üldjuhul kinnistu omanikku soosiva ning suure tõenäosusega avalikke ja naabrite huve piirava lahendusega, siis on oluline avalikkuse informeerimine ja huvitatud isikutega koostöö tegemine. Planeeringu kehtetuks tunnistamise korral on aga eesmärgiks säilitada olemasolev status quo, kusjuures isikuks, kelle huve piiratakse, on kinnistu omanik. Seega on primaarne kinnistu omaniku kaasamine menetlusse võimalikult varajases staadiumis. Nagu vaidlustatud korralduse seletuskirjas sedastatud, loeb vastustaja alusetuks kaebaja väite, et linn on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust käsitlenud internse menetlusena ning sellisena seda ka kinnistu omanikule näidanud. TPLA teavitas kaebajat Viru väljaku detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest juba 4.07.2005.a. kirjaga. Seega pole tegemist haldusesisese, vaid avatud menetlusega, kuhu on algusest peale olnud kaasatud ka kaebaja. Ajutise ehituskeelu seadmise vajadus tulenes asjaolust, et kogutud tõendite kohaselt võis eeldada, et detailplaneeringu lahendus võib planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisel muutuda. Detailpla- neeringu kehtetuks tunnistamise menetlus on praegu pooleli, mistõttu pole selge ka selle lõpptule- mus. Õiglase ja igakülgselt kaalutletud otsustuse tegemiseks oli vaja säilitada faktiline olukord, kusjuures ajutise ehituskeelu kehtestamine võimaldab menetluse ajaks lahendada arendaja õiguste ja huvide ning avaliku huvi vahelise konflikti. Samuti võimaldab see vältida pooltel mittevajalike kulutuste tegemist ning tulevikus sellest tuleneda võivaid kahjunõudeid.

KOHTU PÕHJENDUSED Ekslik on kaebaja arvamus, et ajutise ehituskeelu rakendamine detailplaneeringu kehte- tuks tunnistamise kaalumise menetluse ajal on õigusevastane. Kohtule jääb üldse arusaamatuks kaebaja poolt selle menetluse jagamine detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kaalumise menetluseks ja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluseks, kus esimesele peaks justkui kindlasti järgnema teine menetlus. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus pole mõeldav ilma kõikide poolt- ja vastuargumentide igakülgse kaalumiseta, mis ongi selle menetluse tähtsaim osa. Seega on tegemist üheainsa menetlusega ning pole oluline, kas nimetada seda kehtetuks tunnistamise menetluseks või kehtetuks tunnistamise kaalumise menetluseks, kuigi PlanS §-st 27 lähtudes oleks korrektne nimetada kõnealust menetlust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluseks. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2007.a otsuses väljendatud seisukohaga, et ajutist ehituskeeldu võib kehtestada ka PlanS § 27 lg 1 alusel planeeringu kehtetuks tunnistamise kaalumisel, s.o. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluses. Osundatud sätte kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. PlanS § 15 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga

kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist pole võimalik käsitada millegi muuna kui varem kehtestatud detailplaneeringu muutmisena, mis tähendab, et sellisele menetlusele kohaldub PlanS § 15 lg 1. Kui varem kehtestatud detailplaneeringu ühe osa kehtetuks tunnistamine ei tingi kehtima jääva osa juures mingeid muutusi, pole vaja selle menetluse läbiviimiseks algatada uue planeeringu koostamist. Alusetu on kaebaja väide, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust polegi algatatud. Hoolimata linnavalitsuse seisukohast haldusasjas nr 3-1031/2005, et protokollilise otsuse puhul on tegemist internse õigusaktiga asutusesiseses asjaajamises, on vastustaja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatanud linnavalitsuse 15.06.2005.a. istungi protokolli nr 37 päevakorrapunktiga nr 52. See pole vastuolus Tallinna linna ehitusmäärusega, mis näeb ette, et kehtetuks tunnistamise menetlus algatatakse korraldusega. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 7 lg 2 on valitsusel õigus üksikaktidena anda korraldusi. Sama seaduse § 31 lg 6 kohaselt kirjutavad valitsuse dokumentidele alla linnapea ja linnasekretär. Riigikohtu erikogu on haldusasjade nr 3-3-1-8-01 ja nr 3-3-1-15-01 lahendamisel asunud seisukohale, et haldusakt on iga otsustus, mis vastab halduskohtumenetluse § 4 lg 1 tunnustele, sõltumata sellest, kas ta on vormistatud kohaliku omavalitsuse organite haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides, protokollilise otsusena või tsiviilõigusliku tahteavaldusena. Riigikohtu halduskolleegium on 18.06.2004.a. määruses nr 3-3-1-26-04 sedastanud, et vaidlustada saab haldusakti sisutunnustele vastavat otsustust. Osundatud päevakorrapunkt pole küll vormistatud korraldusena, kuid vastab kõikidele korralduse tunnustele - tegemist on avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud aktiga ning protokolli, milles see päevakorrapunkt sisaldub, on allkirjastanud linnapea ja linnasekretär. Eeltoodust nähtuvalt on Viru väljak 4 kinnistule ajutise ehituskeelu kehtestamine õiguspä- rane. Kohus nõustub kaebajaga, et linnavalitsus võinuks ajutise ehituskeelu kehtestada tunduvalt varem, kuid vastustaja viivitamine ei muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. Kui viivitusega on põhjustatud kaebajale varalist kahju, on tal õigus nõuda linnavalitsuselt selle hüvitamist.

Kohtunik: D.Maastik