3-08-156/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

04. märts 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-156

Haldusasi O.B.u kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri 15.08.2006.a. kirja nr PRP-13/06/14 õigusvastaseks tunnistamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada O.B.u kaebus HkMS § 11 lõike 4 ja HkMS §

11 lõike 3.1 punkti 5 alusel.

2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8).

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 23.01.2008.a. postitemplit kandvas ümbrikus O.B.u kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri 15.08.2006.a. kirja nr PRP-13/06/14 õigusvastasuse tuvastamiseks. Põhjendatud huvina on märgitud tekitatud kahju rahaline hüvitamine. Kaebuse kohaselt pöördus kaebuse esitaja 2006.a.augustis Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröride N. Kutepova ja E. Ülviste poole palvega saata talle vene keelde tõlgituna tema kaebustele antud vastused. Kaebused olid esitatud politseiametnike ja advokaadi õigusvastaste toimingute peale kaebuse esitaja kriminaalasjas nr 04231504368. Vaidlustatud kirjaga jäeti O.B.u avaldus läbi vaatamata põhjendusel, et O.B.u samasisulistele avaldustele on juba vastatud ning Põhja Ringkonnaprokuratuur on kaebuse esitajaga tõlkimise küsimuses kirjavahetuse lõpetanud ning samasisulised korduvkaebused jäetakse läbi vaatamata. Kaebuse esitaja leiab, et tema poolt seoses tema kriminaalasjaga prokuratuurile varem esitatud kaebustele antud vastuste venekeelsete tõlgete tegemisest ja saatmisest keeldumisega 2006.aastal on rikutud tema õigust ennast kaitsta ning prokurör rakendas oma tegevusega tema suhtes diskrimineerivat piinamist. Kaebuse esitaja väitel on rikutud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni §-e 1, 3, 6 osa 3 punkte b ja c, 13, 14 ja 17 ning Põhiseaduse §-i 12.

2. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist andis Harju Maakohus 14. aprilli 2005. a määrusega nr 1-664/05 süüdistatava O.B.u kohtu alla (kriminaalasi nr 04231504368). Kriminaalasja nr 1-05-107 toimikust nähtuvalt on süüdistusakt koostatud 12. aprillil 2005. 20. detsembril 2006. a jõustus Harju Maakohtu

2. märtsi 2006. a otsus kriminaalasjas nr 1-05-107 , mille punkti 1 kohaselt tunnistati O.B. süüdi Karistusseadustiku § 114 p 1 järgi ning temale mõisteti karistuseks vangistus 11/üksteist/ aastat. Samuti nähtub kohtuinfosüsteemist, et O.B. on nimetatud kriminaalasjas läbinud kõik kohtuastmed. Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastusest Tallinna Halduskohtu 1. veebruari 2008.a kohtunõudele nähtuvalt esitas O.B. 9. augustil 2006. a Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse, milles taotles venekeelset tõlget Põhja Ringkonnaprokuratuuri kirjadele (22.10.04 nr TLN-25/04/1149; 19.11.04 nr TLN-25/04/1149; 14.04.05 nr PRP-13/05/500; 19.07.05 nr PRP-13/05/500; 02.05.06 nr PRP- 13/06/14) tema kriminaalasjas nr 04231504368. Avalduse jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur 15.08.2006.a kirjaga nr PRP-13/06/14 läbi vaatamata, kuivõrd samasisulistele avaldustele on juba vastatud ning Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas kirjavahetuse O.B.uga tõlkimise küsimuses

3.Halduskohtule esitatud kaebuses on vaidlustatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri toimingud, mis on seotud kaebuse esitaja kriminaalasja menetlusega (kriminaalasi nr 04231504368). Kaebuse väitel ei saanud kaebuse esitaja tema poolt 2006.aastal nõutud tõlgete esitamata jätmise tõttu kriminaalmenetluses omi õigusi tõhusalt kaitsta, mistõttu on kirjeldatud tegevusega rikutud kaebuse esitaja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (edaspidi EIÕK), ennekõike artiklis 6 (3c) ja (3d) sätestatud õigusi . EIÕK artikkel 6 annab igaühele õiguse temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral taotleda õiglast ja avalikku arutamist mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Viidatud sätte p.3 alap. „b“ sätestab õiguse saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks ja alap.“c“ kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Seega on art 6 kaitseala seotud tegudega, mida Eesti õigus tunnistab kuritegudeks. Õigussuhted, mis tekkisid kaebuse esitaja ja prokuratuuri vahel ja millest tulenevalt oli prokuratuur andnud kaebuse esitajale vastused tema kaebustele advokaadi ja politseiametnike tegevuse peale ning mille tõlgete andmisest 2006.a. prokuratuur keeldus, ei olnud avalik-õiguslikeks toiminguteks, vaid leidsid aset kriminaalmenetluses. Kuna kaebuse esitaja õiguste väidetav rikkumine leidis aset kriminaalmenetluses, mida väidab ka kaebuse esitaja oma kaebuses, tuleb ka selliseid õigusi rikkuvaid toiminguid vaidlustada kriminaalmenetluse seadustiku sätetele tuginevalt ehk teisisõnu -õigussuhetele,mis ei jää väljaspoole kriminaalmenetlust, laieneb kriminaalmenetlusõiguslik režiim.

4. Tulenevalt HkMS § 3 lg 1 punktist 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sama sätte lõige 2 välistab halduskohtu pädevusest avalik-õiguslike vaidluste lahendamise, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Üheks selliseks kaebuste liigiks on kriminaalasja menetlemisega seotud toimingute vaidlustamine. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) sätestab kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korra. Sealhulgas ka uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebuste esitamise (8. peatükk 5. jagu). KrMS § 228 sätestab menetlusosalise ja menetlusvälise isiku õiguse esitada enne süüdistusakti koostamist prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, samuti õiguse esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri menetlustoimingu või määruse peale, sealjuures pärast süüdistusakti kohtusse saatmist edastatakse kaebus kriminaalasja arutavale kohtule. KrMS § 230 lõike 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. KrMS § 230 lõike 2 kohaselt võib kaebuse esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

KrMS § 318 sätestab apellatsiooni esitamise õiguse ning § 344 näeb ette kassatsiooniõiguse. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitas kaebuse esitaja kaitsja apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu otsusele 06.04.2006.a., Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse 26.10.2006 ning kassatsioonkaebus esitati 16.11.2006.a. Seega oli kaebuse esitajal, kui ta leidis, et prokuratuuri poolt tema kaebustele eestikeelsete vastuste andmisel või nende vastuste venekeelsete tõlgete koostamisest ja esitamisest keeldumisel 15.08.2006.a. rikuti tema õigusi kriminaalmenetluses, võimalik seda vaidlustada eeltoodud korras. KrMS § 365 lg 1kohaselt on teistmismenetlus Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. Teistmisavalduse esitamise õigus KrMS § 367 lõike 1 kohaselt on KrMS § 344 lõikes 3 sätestatud isikutel, sealhulgas ka advokaadist kaitsjal (KrMS § 344 lg 3 p 2). Teistmise alused sätestab KrMS § 366. Seega kaebuse esitaja õiguste rikkumise korral kriminaalmenetluses on nende õiguste kaitseks ette nähtud võimalused KrMS-s ning halduskohtu pädevusse esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu.

5. Kaebuse esitaja väitel põhjustati temale kriminaalmenetluses kahju, kuna prokuratuuri tegevuse tõttu ei olnud tal võimalus end kaitsta. Kuigi kohus on eespool esitanud põhjendused selle kohta, miks kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ei kuulu, mistõttu kohus ei peaks võtma seisukohta kaebuse põhjendatuse osas, peab kohus siiski vajalikuks rõhutada, et isegi juhul, kui prokuratuuri keeldumine varasemate vastuskirjade tõlkimisest ja kaebuse esitajale saatmisest oleks käsitletav halduskohtu pädevusse kuuluva toiminguna, ei ole antud juhul kaebuse esitaja väidetav põhjendatud huvi õiguslikult võimalik. HkMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks peab haldusaktil või toimingul peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele ning teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. HkMS § 11 lg 3.1 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebuse esitaja kaitseõiguse väidetav rikkumine kriminaalmenetluses ning seeläbi temale põhjustatud kahju , mis järelikult seisneb süüdimõistva kohtuotsuse tegemises kaebuse esitaja suhtes, ei saa olla hüvitatav kaebuse esitaja kasuks rahasumma väljamõistmisega.Sellist võimalust riigivastutuse seadusest ei tulene. Siinkohal märgib kohus, et ka KrMS ei näe uurimisasutuse või prokuratuuri tegevusega isiku õiguste rikkumise korral esitatud kaebuse läbivaatamise tulemusena ette hüvituse maksmist juhul, kui õiguste rikkumist kõrvaldada enam ei saa.

Lea Kuuse Kohtunik