2-07-52505/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-52505

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2008. a, Tartu Tsiviilasja number 2-07-52505 Tsiviilasi AS SEB Ühisliising hagi X vastu 74 727,83 krooni ja viiviste väljamõistmiseks

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja AS SEB Ühisliising (registrikood 10281767; asukoht Tornimäe 2, 10150 Tallinn);

- hageja esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn);

- kostja X RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista X 74 727,83 (seitsekümmend neli tuhat seitsesada kakskümmend seitse krooni ja kaheksakümmend kolm senti) krooni AS SEB Ühisliising kasuks.

2. Välja mõista X 13. detsembri 2007. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress

13 937,33 (kolmteist tuhat üheksasada kolmkümmend seitse krooni ja kolmkümmend kolm senti) krooni AS SEB Ühisliising kasuks.

3. Välja mõista X tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03 % (null koma null kolm protsenti) päevas põhiosa võlgnevuselt alates

14. detsembrist 2007. a kuni põhinõude kohase täitmiseni AS SEB Ühisliising kasuks.

Käesolev kohtuotsus kuulub TsMS § 468 lg 1 punkti 1 alusel viivitamatult täitmisele. Otsus toimetada kätte pooltele. Menetluskulud Menetluskulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). HAGEJA NÕUE

17. detsembril 2007. a esitas AS SEB Ühisliising Tartu Maakohtusse hagi X vastu 25. mail 2005. a sõlmitud liisingulepingu nr L05104425 alusel tekkinud liisingumaksete võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 74 727,83 krooni (põhinõue), seisuga

13. detsember 2007. a sissenõutavaks muutunud viivitusintressi 13 937,33 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi protsendimääraga 0,03 % päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, alates 14. detsembrist 2007. a. Hagi esitamisel on 13. detsembril 2007. a tasutud riigilõivu 4000 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja esitas 15. jaanuaril 2008. a kohtule vastuse, milles teavitas kohut, et võtab hagi õigeks ning tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. KOHTU PÕHJENDUSED Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud.

TsMS § 444 lõike 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 361 ning TsMS § 367, rahuldab kohus AS SEB Ühisliisingu hagi X vastu võlgnevuse 74 727,83 krooni ja viiviste nõudes. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks. Asja materjalidest nähtub, et hageja on 22. veebruari 2006. a teatises lepingu ülesütlemise kohta teinud kostjale ettepaneku võlgnetavate summade tasumiseks või läbirääkimistele tulemiseks võimalikule kokkuleppele jõudmiseks (tl 16).

Hagi õigeksvõtuga on kostja tunnistanud hagiavalduses märgitut, et võlgnevuse sissenõudmise menetluses on hageja esindaja Lindorff Eesti AS saatnud kostjale perioodil 31. mai 2006. a kuni 28. juuni 2006. a kolm võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja (tl 6). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega asub kohus seisukohale, et menetluskulud kannab kostja.

Kohtunik