2-07-31509/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-31509 Tsiviilasi ES hagi PN vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ES(ik XXX, elukoht XXX), esindaja Stanislav Tšerepanov Kostja: PN(ik XXX, elukoht XX), esindaja Valentina Timofejeva Kohtuistungi aeg, koht, 17.01.2008. a, 25.02.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja hageja ES ja kostja esindaja Valentina Timofejeva Resolutsioon

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista PN`lt ES kasuks AN (ik XXX) ülalpidamiseks alates augustist 2006. a kuni august 2007. a igakuine elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus. PN poolt selle perioodil tasutud elatis 6000 (kuus tuhat) krooni tasaarvestada väljamõistetud elatisega.

3. Välja mõista PN`lt ESkasuks igakuine elatis 3388 (kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa) krooni kuus AN (ik XXX) ülalpidamiseks alates septembrist 2007. a kuni AN täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a.

4. Välja mõista PN`lt riigilõiv 2000 (kaks tuhat) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumber XXXXXXXXXXX ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud 28.08.2007. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte ühise lapse ülalpidamiseks tasumata elatis 2006. a novembrikuu eest 2000 krooni ning tagasiulatuvalt alates jaanuar kuni august 2007. a summas 29 280 krooni ning alates septembrist 2007. a välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis igakuiselt 3 660 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust XXX. a poeg AN. Poolte abielu lahutati XXX. a. Peale abielu lahutamist ei osalenud kostja lapse ülalpidamisel ning septembris 2006. a jõudsid pooled kokkuleppele, et kostja tasub lapse nimele avatud arvelduskontole elatise 2000 krooni kuus. Kostja täitis oma kohustust episoodiliselt ning tasus elatise septembris, oktoobris ja detsembris 2006 a, jättes novembrikuu eest tasumata. Kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja õpib ülikoolis, ei tööta. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt: toidule kodus 1500 krooni, riietele, jalatsitele 1010 krooni, lasteaiale 720 krooni, logopeedile 800 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, kultuuriüritustele 200 krooni, raamatutele, mänguasjadele, kassettidele, DVD–plaatidele, magnetofonile 275 krooni, huviringidele 450 krooni, kantseleitarvetele 35 krooni, pesuvahenditele ja pesule 125 krooni, juuksurile 30 krooni, kommunaalmaksetele 300 krooni, ravimitele ja vitamiinidele 130 krooni, puhkusele 330 krooni. Kokku kulub lapse ülalpidamiseks 6005 krooni kuus.

Tõendid: sünnitunnistus, abielutunnistus, abielulahutuse tunnistus, Sampo Panga arveldusarve väljavõtted, arve ja leping Egiptuse reisi kohta, Hanza.net väljavõte Viimsi Valduste OÜ-le kommunaalteenuste tasumise eest, maksekorraldused, OÜ Liivalaia Perearsti tõend, Spordiklubi Hodori tõend, lasteaia teated, tõend ja käskkiri, arved, lapsele tehtavate kulutuste arvestused. Kostja seisukoht ja menetluse käik Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et kulutused lapse ülalpidamiseks on suurendatud ja ei ole põhjendatud. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. 13.12.2007. a toimunud eelistungil vaidleb kostja vastu toidukuludele 1500 krooni kuus, kuna laps käib lasteaias ja sööb ka seal. Samuti leiab kostja, et kulutused riietele on ülepaisutatud. Nii väiksele lapsele ei ole vaja osta 8 paari jalanõusid aastas. Kostja on nõus logopeedi, kantselei ja kultuurikuludega. Kostja ei nõustu hügieenikuludega, pesukuludega, tervishoiukuludega. Kommunaalkulud ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et laps käib kõigis kolmes ringis. 17.01.2008. a kohtuistungil esitab hageja täiendavaid tõendeid. Jalgpallitrennile läheb 200 krooni kuus, spordiklubi kuumaks on 350 krooni. 2008. aastast läks ka lasteaed kallimaks. Lapsel on hingamisteede haigus ja arst soovitab käia lapsega soojas kliimas. Kostja on nõus maksma 2500 krooni. Kostjal palgatõendit esitada ei ole, aga kostja igakuine sissetulek on umbes 30 000 krooni. Kostja on iga kuu tasunud hagejale 2000 krooni. Alates märts 2007. a ei ole kostja hagejale midagi tasunud. Jaanuaris 2007. a andis kostja hagejale sularahas 6000 krooni. Hageja ei ole 2500 krooniga kuus nõus. Hageja ei ole sularahas midagi saanud, kokkuleppe oli, et kostja tasub elatise iga kuu arveldusarvele. 25.02.2008. a toimunud kohtuistungil palub hageja kostjalt välja mõista elatis lapsele aasta tagasiulatuvalt enne hagi esitamist 3000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks, s.o 3660

krooni. Ühes kuus kulub 1500 krooni toidule, lasteaiale 1298 krooni, huviringidele 1650 krooni, kokku 4480 krooni. Siia lisanduvad veel kulutused riietele ja ekskursioonidele. Kostja on nõus maksma lapsele elatist kokkuleppe korras 2800 krooni kuus. Kostja 25.02.2008. a kohtuistungil kohtule esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt oli hageja vastavalt TsMS § 229 lg 1 kohustatud oma nõudmisi tõendama vastavate tõenditega, mis kinnitavad, et hageja kulutab lapse ülalpidamiseks kuus 7300 krooni. Sealjuures nimetatud kulutusi lapse ülalpidamiseks oli hageja kohustatud kandma enne hagi esitamist, so enne 2007. a augustit. Kostja leiab, et hageja suurendab tahtlikult koduse toitlustamise summat. Võrdluseks: 20 päeva toitlustamine lasteaias (hommikusöök, lõuna, oode) moodustab 572 krooni. Kostja leiab, et 5-aastase lapse toitlustamine ei saa moodustada üle 1000 krooni kuus. Hageja poolt loetletud jalanõude ja riiete arv on paras kolmele 5-aastasele lapsele. Hageja pole tõendanud, et kõik tema nimekirjas loetletud riided ja jalatsid on tema poolt soetatud ning on olemas. Kostja leiab, et 5 aastasele lapsele piisab riiete ja jalatsite soetamiseks 600 krooni kuus. Kostja esindaja pöördus 22.02.2007. a Spordiklubi Hodori treeneri poole ning treeneri teate kohaselt pole talle teada, et poiss tegeleb idamaiste võitluskunstidega. Seega ei saa Spordiklubi Hodori tõendit tunnistada tõendiks. Laps ise vestlusest kostja poole vanaemaga ei saanud isegi aru mida temalt küsitakse. Tõendamist on leidnud, et hageja kulutab lapse jalgpalli eest 200 krooni kuus. Samuti on kostja nõus logopeedi kulutustega 760 krooni kuus. Kostja leiab, et vastavalt PkS § 70 lg 2 on ta kohustatud välja maksma 2006. a augustist kuni 2007. a augustini kokku 15 900 krooni (2006. a augustist kuni 2006. a detsembrini – 1 500 x

5 = 7 500 krooni ja 2007. a jaanuarist kuni 2007. a augustini 1 800 krooni x 8 = 14 400 krooni). Nimetatud perioodi jooksul on kostja tasunud elatist 6000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2008. a 2175 krooni.

Kohtuistungitel on hageja ja kostja seletustega tõendamist leidnud, et kostja ei täida poolte ühise lapse suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et lasteaiale kulub 920 krooni kuus (kohatasumaks 348 krooni ja toidule 572 krooni). Samuti on tõendatud ja põhjendatud lapse kulutused logopeedile 960 krooni kuus, kuna tõendatud on kohtule esitatud maksekorraldusega, et ühe tunni hind on 120 krooni ja laps külastab logopeedi 2 korda nädalas. Samuti on tõendatud perearsti tõendiga, et laps põeb ülemiste hingamisteede põletikku ja soovitatav on viibida aeg-ajalt kuivas kliimas. Seega on põhjendatud kulutused puhkusele 330 krooni kuus. Kohus loeb ka tõendatuks kulutused treeningutele Spordiklubis Hodori 350 krooni kuus, kuna kohtule on esitatud Spordiklubi Hodori tõend selle kohta, et AN käib treeningus klubis „Hodori“ mille kuumakse on 350 krooni kuus. Kostja väide selle

kohta, et treeneri sõnul poiss ei tegele võitluskunstidega on paljasõnaline ja tõendamata. Tõendatud on ka kulutused jalgpallile 200 krooni kuus. Samuti loeb kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud igakuised kulutused hügieenitarvetele 100 krooni, kultuuriüritustele 200 krooni, raamatutele, mänguasjadele, kassettidele, DVD–plaatidele, magnetofonile 275 krooni, kantseleitarvetele

35 krooni, juuksurile 30 krooni, kommunaalmaksetele 300 krooni, ravimitele ja vitamiinidele 100 krooni. Kulutusi pesuvahenditel ja pesule 125 krooni kuus ei pea kohus põhjendatuks, kuna need kulud on kaetud kulutustega hügieenile ja riietele. Kohus vähendab kulutusi kodusele toidule ja riietele ning hindab kodusele toidule 1000 krooni. Laps käib lasteaias ja saab ka seal süüa. Kohus peab mõistlikeks ja vajalikeks kulutusteks riietele-jalanõudele 800 krooni kuus. Tegemist on kasvava lapsega kes vajab pidevalt uusi riideid ja jalanõusid, kuid kulutused peavad jääma mõistlikkuse piiridesse. Seega kulub kohtu hinnangul poolte alaealise poja ülalpidamiseks 5630 krooni kuus. Kohus leiab, et nimetatud summaga on AN vajadused kaetud.

Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kostja igakuulist sissetulekut on lapse ülalpidamiskulud ühes kuus summas 5600 krooni igati mõistlikud ja kummagi vanema kanda jääb ülalpidamiskuludest 2800 krooni. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Seega tuleb juurde arvestada tulumaksu osa 21%, s.o 588 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele 3388 krooni hageja kasuks alates september 2007. a.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja asus lapse ülalpidamiseks elatist 2006. aastal 2000 krooni kuus septembri, oktoobri ja detsembri kuu eest, kokku 6000 krooni. Kohus on seisukohal, arvestades poolte kohtuvälist kokkulepet ja asjaolu, et kostja tunnistas kokkulepitud summat ja maksis kolme kuu eest 2000 krooni kuus, kuulub kostjalt välja maksmisele elatis alates augustist 2006. a. kuni august 2007. a 2000 krooni kuus PkS § 70 lg

2 alusel, kuna kostja ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja poolt 2006. a makstud elatis 6000 krooni tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega. 2006. a jõudsid pooled kokkuleppele, et kostja tasub lapsele elatist alates septembrist 2006. a 2000 krooni kuus.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 30 492 krooni (9 x 3388 = 30 492). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 30 492 krooni riigilõivu 2000 krooni.

Maie Seppo kohtunik