2-07-39040/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-39040

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märtsil 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-39040 Tsiviilasi, hageja nõue

N. V. hagi R. V. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N. V. /elukoht xxx/ Kostja: R. V. /isikukood xxx, elukoht xxx/ Asja läbivaatamise kuupäev 12.02.2008.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kostja: Roman Vellamo Sekretär Jekaterina Andrejeva Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Muuta Narva Linnakohtu 10.11.1993.a. otsusega nr xxx väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt R. V.lt hageja N. V. kasuks elatis tütre E. V., sünd. xxx.a., ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni alates 21. septembrist 2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.

3. Elatise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.

4. Lõpetada menetlus N. V. hagis R. V. vastu elatise võlgnevuse tasumise kohustamise nõudes.

5. Poolte menetluskulusid jätta täielikult poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Asjaolud

21.09.2007.a esitas N. V. Viru Maakohtule hagi R. V. vastu elatise suurendamise nõudes.

Hagiavalduse sisu

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt mõisteti Narva Linnakohtu 10.09.1993.a. otsusega R. V.lt välja N. V. kasuks tütre E. ülalpidamiseks ¼ suuruses summas kostja töötasust. Seoses sellega, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1 800 krooni kuus, siis palub hageja

2-07-39040

väljamõistetud elatist suurendada 1 800 kroonini kuus. Samuti palub hageja kohustada kostjat tasuma varasem elatise võlgnevus.

Kostja vastus

Kostja kirjalikus vastuses hagile, teatab kostja, et pole nõus, et tal on maksmata jäänud elatise võlg. Makseid pole laekunud vaid kahe aasta vältel 1998-2000. Ülejäänud maksed on kohtutäituri poolt maha võetud ning dokumendid selle kohta kohtutäitur N.M. käes. Kostja maksab ka alimente 02.03.1996.a. sündinud pojale. Alimentide maksmisest lastele kostja keeldunud ei ole, vaid on edastanud suurima rahasumma, mis on hetkel võimalik. Praegu on kostja töötu ja seetõttu pole tal hagiavalduses nõutud summat võimalik tasuda. Kostja ei ole nõud elatisraha suurendamise nõudega

Kohtuistung

Kostja kohtuistungil teatas, et ta ei ole võimeline hageja nõutud elatist maksma, sest tal on minimaalne töötasu ja ta peab üleval pidama ka oma teist last. Kostja kinnitas, et tal ei ole elatise võlgnevust hageja ees.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi elatise määra suurendamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga on tõendatud, et pooltel on tütar E. V.. Narva Linnakohtu 10.11.1993.a. otsusega mõisteti kostjalt välja elatis tütre E. ülalpidamiseks ¼ suuruses töötasust. Hageja leiab, et kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole see piisav.

Kohus tuvastas, et E. V. on Eesti Vabariigi kodanik (pass xxx), kes elab koos ema N. V. Vene Föderatsioonis, kostja elab Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikkel 30 alapunkt 3 kohaselt kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Kuna E. V. on Eesti kodanik, siis kuulub kohaldamisele elatise väljamõistmise nõudele Eesti Vabariigi seadusandlus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PKS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PKS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PKS § 61 lg 2).

PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga (1993. aasta september).

Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (PKS § 61 lg 4), mis on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.aastal on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1 800 krooni).

Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma, kuna tema sissetulek ei ole selleks piisav, samuti on tal teine laps. A. V. sünnitunnistusega on tõendatud, et kostjal on teine laps sündinud xxx.a.

PKS § 61 lg 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse

2-07-39040

kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lõige 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Pooled ei vaidle, et lapse vajadused on muutunud ja, et kostjal on seadusest tulenev kohustus maksta lapse ülalpidamiseks vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurune elatis.

Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ja lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kohus on seisukohal, et lapsevanemad peavad oma elu korraldama nii, et suudaks oma vanemakohustust täita ja oma lapsi ülal pidada, mitte rajama elu lootuses, et keegi neid pidevalt aitab. Kohus võtab teise lapse vajaduste arvestamisel, et ta ei osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps samuti seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Samas on põhjendatud kohaldada kostja taotletud PKS § 61 lg 5 sätteid, sest hagi taotletud määras rahuldamisel juhtuks nõnda, et kostja teine laps jääks kostja poolt vähem kindlustatuks, kui hageja juures elav laps.

Ka Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-21-07 leidnud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PKS § 61 lg 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud elatise miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ka miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks.

Kohus leidis, et kuna asja arutelu käigus leidis tõendamist, et kostja töötab miinimumtöötasuga, siis arvesse võttes et kostjal on teine laps, kohus leiab, et kostja on siiski võimeline tasuma elatist

1 200 krooni tütre E. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana ilma et teine laps osutuks vähem kindlustatuks. Kohus leiab, et kostja miinimumtöötasust on kostja võimeline ka teise lapse ülalpidamiseks tasuma 1 200 krooni igakuuliselt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja varanduslik olukord võimaldab tal tasuda elatist hageja nõutud määras. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kohus leiab, et kostja teine laps on mõjuvad põhjused selleks, et hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt välja elatis igakuise elatusrahana 1 200 krooni tütre E. ülalpidamiseks.

Elatis kuulub suurendamisele alates elatisehagi esitamisest s.o 21.09.2007.a PkS § 70 lg 1 alusel.

Elatise võlgnevuse tasumise kohustamiseks tuleb hageja selles nõudes menetlus lõpetada, sest pooled ei vaidle, et kostjalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud Narva Linnakohtu 10.11.1993.a. otsuse alusel. Kohtuotsuste täitmine on reguleeritud täitemenetluse seadustikus. Tsiviilkohtu menetluse seadustiku § 428 lg 1 p 2 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata,

2-07-39040

kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov