3-07-1803/16 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1803 Haldusasi R.K. kaebus Tartu Vangla toimingutele ning ettekirjutuse tegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant Tartu Vangla Vastustaja R.K. RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2007 otsus täies ulatuses ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R.K. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud seoses piirangute kehtestamisega kaebajale hariduse omandamisel võrdselt teiste kinnipeetavatega, korvpallitreeningutel, jalgpallivõistlustel ja kunstiteraapias osalemisel, ning teha vanglale ettekirjutus tagada kaebajale võrdsed võimalused hariduse omandamiseks

2 klassiruumis koos teiste kinnipeetavatega ja kohustada vanglat lubama kaebaja tagasi korvpallitreeningutele ja kunstiringis osalema. Kaebuse kohaselt taotles kaebaja 24.07.2007 Tartu Vanglalt enda kandmist Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilaste nimekirja 2007/2008 õppeaastal. 03.09.2007 esitas kaebaja uue taotluse, milles palus lubada end õppima võrdsetel alustel koos teiste kinnipeetavatega ühises klassiruumis. 24.07.2007 esitas kaebaja avalduse korvpallitreeningutel osalemiseks, kaebaja sai treeningutel osaleda kuu aega, siis keelas vangla kaebajal treeningutel osalemise ning samuti jalgpallivõistlustel osalemise. 22.08.2007 taotles kaebaja vangla juhtkonnalt kirjalikke põhjendusi seoses korvpallitreeningutel osalemise keelu ning tema jalgpallivõistlustel osalejate nimekirjast kustutamisega. 28.08.2007 andis vangla psühholoog kaebajale teada, et kaebaja on kantud kunstiringis osalejate nimekirja ning nimekiri ootab kinnitamist. 05.09.2007 teatas vangla psühholoog, et kaebajal on julgeolekuosakonna poolt keeld kunstiringis osalemiseks. Kaebaja leidis, et talle on tagatud küll õpikud ja õppimine iseseisvalt kambris, kuid tundidesse teda ei lubata, mistõttu on tegemist põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega. Kaebaja lubati korvpallitreeningutele ning seejärel võeti see võimalus jälle ära, põhjus on kaebajale jäänud arusaamatuks. Solvav ja alandav on vangla toiming, millega kaebajal ainukesena keelati osalemine sektsioonidevahelisel jalgpallivõistlusel. Vangla koostatud täitmiskava kohaselt tuleb kaebajal osaleda kuue kuu jooksul vihajuhtimise kursustel ja kunstiringis, samas keelas vangla kaebajal kunstiringis osalemise. Vanglal tulnuks anda motiveeritud haldusakt, et piirangute põhjendused oleksid arusaadavad. Vangla väiteid kaebaja julgeoleku ohule pidas kaebaja põhjendamatuks; kaebaja liigub avatud sektsioonis ja on olnud koos 90 erineva kinnipeetavaga, kes võinuks ta elu ohtu seada. Vangla julgeolek on tagatud vanglaametnike pideva kontrolli ja videokaameratega.

2. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja oli seisukohal, et kaebajale on tagatud õppimine, talle on võimaldatud õppekirjandus ja õppetöö iseseisvalt. Vangla ei ole kohustatud tagama kõigile kinnipeetavatele võrdsetel alustel treeningutel ja kunstiteraapias osalemist. Kaitsepolitsei on algatanud kaebaja suhtes kriminaalasja seoses Murru Vanglas toime pandud raske isikuvastase kuriteoga, milles on ka kaebajale esitatud süüdistus, ning kaebaja ütlused kriminaalasja uurimise käigus võivad seada ohtu kaebaja julgeoleku. Kõnealused keelud on seotud kaebaja elu ja tervise kaitsega. Vangla on kohustatud kaitsma õiguskorda ning kuigi kaebajal ei ole seni samas elusektsioonis viibivate kinnipeetavatega probleeme tekkinud, ei anna see alust arvata, et ohtu ei ole. Vanglal ei ole nii palju ametnikke, kes suudaks pidevalt toimuvat jälgida ning ära hoida õigusrikkumisi.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus rahuldas 10.12.2007 otsusega kaebuse ning tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud, millega on kehtestatud R. K. le ebaõigesti piirangud: keeldumine õppimise võimaldamisest võrdsetel alustel koos teiste kinnipeetavatega, korvpallitrennis, jalgpallivõistlustel ja kunstiteraapias osalemise keeld, ning tegi Tartu Vanglale ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata. Kohus mõistis välja Tartu Vanglalt R.K. kasuks riigilõivu 80 krooni. Otsuse kohaselt on kaebajale vastatud 02.10.2007, st pärast seda, kui kaebaja oli kohtule vangla toimingu peale juba kaebuse esitanud (kaebus laekus kohtule 17.09.2007), et julgeolekukaalutlustel ei ole võimalik ajutiselt hariduse omandamist tagada koos teiste kinnipeetavatega ning seega peab kaebaja õppima individuaalselt. Vanglal tuleb tulenevalt VangS § 34 lg 6 sätetest suunata ja soodustada kinnipeetavatel hariduse omandamist. VangS

3 § 34 lg 3 kohaselt kindlustab vangla üldhariduse ja kutsehariduse omandamiseks ning tööalase koolituse läbiviimiseks õppeklasside ja töökodade olemasolu. Kohus ei näe motiveeritud põhjust, miks on kaebajal keelatud õppida koos teiste kinnipeetavatega, kes omandavad haridust samas klassis. Kaebaja sõnutsi õpib 10. klassis käesoleval aastal neli inimest ning kaebaja ei leia, et tema julgeolek oleks ohus. Kaebaja on saanud taotlustele jalgpallivõistlustel ja korvpallitrennis osalemiseks kirjalikult vastused 26.09.2007 (V1-4491-1, 21.09.2007 ja V1-4490-1, 21.09.2007), see on peale kohtusse pöördumist, sisuga, et korvpallitreeningud on katkestatud seoses sellega, et oht kaebaja turvalisusele on suurenenud, ning et jalgpalliturniirile lubati osalema kinnipeetavaid, kelle turvalisus ei ole teiste kinnipeetavate poolt ohustatud; vangla lubab tagada tulenevalt VangS § 55 lg 1 edaspidiselt osalemine nii jalgpalliturniiridel kui ka korvpallitreeningutel. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava alusel on kaebajal tegevusteks riskide maandamiseks peetud osalemist vihajuhtimise kursustel ja kunstiringis, mis kaebaja sõnutsi 09.09.2007 julgeolekuosakonna poolt keelati. Kaebaja sõnul osaleb kunstiringis kolm inimest ja kaebaja ei pea põhjendatuks kunstiringis osalemise keeldu seoses tema julgeolekuga. Kohus leidis, et kaebajale piirangute kehtestamine on õigusvastane, kuna kaebaja suhtes ei ole välja antud motiveeritud haldusakti, kust nähtuks, missugustel kaalutlustel on piirangud kehtestatud, s.o kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud. Samuti peaks olema märgitud piirangu kehtivusaeg ning iga piirangut tuleks eraldi hinnata, kaalutledes kõiki asjaolusid. Antud juhul ei ole kohtul ega kaebajal võimalik hinnata, kas piirangud on eesmärgipärased ja kas valitud vahendid sobivad konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Kaebaja taotlused on erinevat liiki ning kõiki taotlusi keelduti rahuldamast ühel ja samal põhjusel, seega puudub analüüs, millised võiksid olla võimalused, et piiranguid mitte kohaldada või kohaldada põhjendatult. Kaitsepolitsei on kaebaja suhtes algatanud kriminaalasja seoses Murru Vanglas toimepandud raske isikuvastase kuriteoga, milles on ka kaebajale süüdistus esitatud. Vangla vastusest nähtub, et vangla julgeolek on kaebajale teatud keelud peale pannud kaebaja enda huvides ja sellest ka kaebajat suuliselt teavitanud, kuid seda ei saa lugeda piisavaks motiveeritud põhjuseks piirangute kehtestamisel. Kuna kohtul ei ole võimalust hinnata motiveeritud haldusakti, teeb kohus vanglale ettekirjutuse kaebaja taotlused uuesti läbi vaadata juhindudes hea halduse tavast ja HMS § 56 lg 1 nõudest, mille kohaselt soodustuste andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud ning antud välja haldusaktina. Kohus ei tee vanglale ettekirjutust võimaldamaks kaebajale koheselt võrdsetel alustel õppimine koos teiste kinnipeetavatega, treeningutel käimine ja kunstiteraapias osalemine, kuna kohtul puudub võimalus hinnata, kas vangla on julgeolekukaalutlustest lähtuvalt õigesti toiminud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Vangla taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist või asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, mille kohaselt on R. K. le piirangute kehtestamine õigusvastane, kuna tema suhtes ei ole välja antud motiveeritud haldusakti, kust nähtuks, missugustel kaalutlustel on piirangud kehtestatud, s.o kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud, samuti ei ole määratletud piirangu kehtivusaeg. Kohus ei ole märkinud, miks ta leidis, et R. K. le on kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud, ega ole nimetanud ühtki õigusnormi, mida Tartu Vangla oleks rikkunud, jättes R.K. individuaalõppele ning lisamata kunstiteraapias ja jalgpalliturniiril osalejate nimekirja, samuti eemaldades ta korvpallitreeningutelt. Õigusvastasus tähendab haldusakti või -toimingu vastuolu õigusnormiga või selle rikkumist. Ükski õigusakt ei kohusta vanglat

4 tagama kõigile kinnipeetavatele võrdsetel alustel treeningutel ja kunstiteraapias osalemist, mistõttu puudub R. K. l subjektiivne õigus seda nõuda. HMS § 56 lg 1 ei kohusta kõikvõimalike haldustoimingute puhuks haldusakti välja andma. Kinnipeetavatele kohaldatavad soodustused on sätestatud VangS § 22, mis ei käsitle huviringide tegevuses osalemise võimaldamist, seega ei ole vanglal kohustust korraldada kõigile kinnipeetavatele võistlusi või huviringe ega anda välja sellekohaseid haldusakte. Tulenevalt HMS § 107 lg 2 määrab haldusorgan toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist (HMS § 108 lg 1) ja seda on Tartu Vangla ka teinud, vastates R.K. selgitustaotlusele kirjalikult, samuti korduvalt suuliselt selgitades. Kohus on kohtuotsuse rajanud üksnes R.K. seletustele, rikkudes HKMS § 25 lg 2 ja HKMS § 16 lg 2 nõudeid. Kohus ei võtnud arvesse ega kontrollinud vangla selgitust, et R.K. paigutati Murru Vanglast ümber Tartu Vanglasse julgeolekukaalutlustel seoses Murru Vanglas toimepandud raske isikuvastase kuriteoga, mille suhtes algatatud kriminaalasjas ei ole veel menetlus lõppenud. Tartu Vanglas (mis on Eestis hetkel ainus kamber-tüüpi vangla ja varustatud kaasaegsete turvasüsteemidega) on võimalik kõige tõhusamalt tagada R.K. julgeolekut, samuti minimaliseerida kokkupuuteid teiste sama kriminaalasja menetlusosaliste ja tunnistajatega. Üheks sama kriminaalasja menetlusosaliseks on kinnipeetav A. Tali. R.K. ja A. Tali ei ole kogu vangistuses viibitud aja jooksul varem kordagi jalgpalli mänginud, ent mõlemad avaldasid soovi osaleda vangla jalgpalliturniiril. See viitab selgelt mõlema kinnipeetava soovile omavahel kokku puutuda. Julgeolekuosakond nägi selles põhjendatult suurt julgeolekuriski ja jättis turniiril osalejate nimekirjast välja nii A. Tali kui R. K. . R. K. le ei olnud vangla poolt antud luba turniiril osaleda, sotsiaalosakonna ametnik koostas üksnes nimekirja kõigist soovijatest. Pika staažiga kinnipeetavana oli kaebajale teada, et kõik kinnipeetavate elusektsioonivälised liikumised kooskõlastatakse julgeolekuosakonnaga. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise üheks eesmärgiks õiguskorra kaitsmine. Vastavalt justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 87 Tartu Vangla põhimäärus § 2 p 9 ja 12 on vangla ülesandeks korraldada vanglas jälitustegevust ning täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid. Õigusrikkumiste avastamine ja ennetamine, vanglas uurimise ja jälitustegevuse korraldamine on julgeolekuosakonna põhiülesandeks. Tulenevalt justiitsministri 22.06.2001 käskkirjast nr 324 Vangla jälitustegevuse juhend peab julgeolekuosakond omama täielikku ülevaadet kõigi vangla territooriumil toimuvate protsesside kohta selleks, et oleks võimalik ette näha vanglas toimepandavaid õigusrikkumisi ja neist juhtkonnale ette kanda. Oma ülesannete täitmiseks tuleb julgeolekuosakonnal pidevalt koguda operatiivinfot olukorra kohta vanglas, saadud informatsiooni töödelda, analüüsida ning sellest tulenevalt ennetada õigusrikkumiste ettevalmistamist ja toimepanemist vanglas. R.K. Tartu Vanglasse saabumisest alates on julgeolekuosakonnale laekunud informatsiooni selle kohta, et R.K. julgeolek on ohustatud, peamiselt Murru Vanglas toimepandud kuriteo kohta algatatud kriminaalasja menetluse käigus antud ütluste tõttu. Oht suurenes järsult seoses tema süüdimõistetute hoone avatud elusektorisse paigutamisega. Vaatamata sellele lubati ta korvpallitreeningutele, mis tuli aga 17.08.2007 lõpetada, kuna julgeolekuosakonnale laekus informatsioon, et R. K. t võidakse treeningul rünnata. Seda kinnitab ka kaebuses märgitu, mille kohaselt helistas R.K. samal päeval julgeolekuosakonna juhatajale R. Jõksile, kes oli sel ajal puhkusel ning kinnitas seetõttu R. K. le, et tegu olevat arusaamatusega. Teenistusse naastes on R. Jõks R. K. le korduvalt selgitanud treeningult eemaldamise põhjuseid ja asjaolu, et R.K. end ohustatuks ei pea (või ei tunnista seda), ei vabasta vanglat tema julgeoleku tagamise kohustusest.

5 Käesolevaks ajaks on R. K. l olnud mitmeid konflikte ja sõnavahetusi kaaskinnipeetavatega, vangla on pidanud teda mitmel korral ümber paigutama, kuna teda ähvardas füüsilise arveteklaarimise oht. Probleemi õhutas veelgi 01.11.2007 Eesti Ekspressis ilmunud artikkel, mille kohaselt olevat R.K. teinud Murru Vanglas koostööd vanglaametnikega ning tema tegevus aitas kaasa Murru Vanglas toime pandud raske isikuvastase kuriteo asjaolude väljaselgitamisele. Võimalikke isikuid, kes R. K. t ohustada võivad, ei ole avaldanud kinnipeetavatest informaatorid ega R.K. ise. Enamjaolt ei vii kinnipeetavad kättemaksuvõi karistusaktsioone täide ise, vaid vahendlikult. Võrreldes valvurite ja vahistatute/kinnipeetavate suhtarvu ei saa mõistlikult oodata, et iga kinnipeetava või vahistatu tegevust jälgitakse katkematult 24 tundi ööpäevas. Järelevalve teostamiseks on turvakaamerate süsteem, ent kaamerad ei asu kõikides ruumides ja tehniliselt on võimalik samaaegselt jälgida neist väikest osa. On üldiselt teada, et videojärelevalveseadmed puuduvad elukambrites, ühiskasutuses olevates pesuruumides, köökides, suitsuruumides, spordisaali kõrvalruumides, õppeklassides jm, seda asjaolu on kinnipeetavate poolt kuritegude toimepanemiseks mitmel korral ära kasutatud. Märgitud põhjustel ei ole võimalik R. K. t lubada kooliruumidesse õppima ja ei ole tähtsust, mitu kinnipeetavat käiks R. K. ga ühes klassis, kuna kooliruumides viibib samaaegselt ligi 70 erinevate elusektsioonide kinnipeetavat. Vanglal ei ole võimalik igapäevaselt operatiivselt kontrollida kõigi nende isikute kavatsusi, tagamaks R.K. isiku ja seeläbi kogu vangla julgeolekut. Tartu Vanglas on keskmiselt 925 kinni peetavat isikut, kellest gümnaasiumis õpib 46, korvpallitreeningutel osaleb 16 ja jalgpallitreeningutel 18 isikut. Seega ei pääse kooli ja treeningutele enamus kinni peetavatest isikutest ja kaebajat on koheldud võrdselt enamusega. HKMS § 16 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid, lõike 2 kohaselt võib halduskohus vajadusel koguda tõendeid omal algatusel. Kohus pidanuks hindama vangla tegevuse kui haldustoimingu õiguspärasust. Vangla selgitas kohtuistungil, miks ei ole vanglal võimalik oma väiteid tõendada: kriminaalasja materjalid ei ole vangla valduses, olemas on ainult operatiivinfo selle kohta, et R.K. on menetluse käigus andnud oma julgeolekut ohustavaid ütlusi ning et see asjaolu olevat teada mitmele kaaskinnipeetavale. Vangla ei saa avaldada ka neid isikuid, kellelt pärineb julgeolekuosakonna informatsioon, kuna see seaks tõsisesse ohtu nende elu või tervise. Hindamaks võimalikku julgeolekuohtu R. K. le ja kontrollimaks poolte seletuste tõepärasust, oleks kohus pidanud pöörduma järelpärimistega kaitsepolitsei või prokuratuuri (käesolevaks ajaks on kriminaalasi Harju Maakohtu menetluses) poole. Isegi juhul, kui vangla oleks asunud kohtuotsust täitma, ei saaks ikkagi hetkel võimaldada R. K. le huviringides või kooliruumides õppimist samaaegselt teiste kinnipeetavatega, sest põhjus (julgeolekuoht) ei ole ära langenud. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-25-02 on väljendatud seisukohta, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda. Kohtuotsust ei oleks võimalik täita jalgpalliturniiril osalemise läbivaatamise osas, kuna tegu oli ühekordselt korraldatud üritusega, mis on möödunud.

5. R.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on halduskohus õigesti kohaldanud nii materiaalkui menetlusõiguse norme ning hinnanud ja kogunud õigesti tõendeid. R.K. nõustub kohtu seisukohtadega ning jääb oma seletuste ja kaebuses väljatoodud asjaolude juurde. Arusaamatud on apellandi väited, et kohus pidanuks pöörduma kaitsepolitsei, prokuratuuri ja Harju Maakohtu poole. Apellandi viited alles kohtumenetluses väidetavate tõendite olemasolule (R.K. kriminaalmenetluses antud ütlused) on oletuslikud ja umbmäärased.

6 Apellant on R. K. le keeldude kehtestamisega rikkunud HMS §-de 3; 4 ja 6 norme. Kohus on õigesti leidnud, et piirangute kehtestamist ei ole piisavalt motiveeritud. R. K. t ei paigutatud Tartu Vanglasse ümber julgeolekukaalutlustel. Seda asjaolu pole Tartu Vangla keeldumise põhjusena halduskohtus välja toonud ning pole esitanud selle kohta ka tõendit. R.K. paigutati 04.09.2006 Murru Vanglast arestimajja kohtu loal. Tartu Vanglasse paigutati R.K. 14.02.2007 prokuröri määrusega kuni 01.07.2007 kriminaalmenetluse huvides. Alates 01.07.2007 on R.K. jäetud edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse justiitsministeeriumi 27.06.2007 otsusega nr 4-1-04/7012 vangistuse täideviimise eesmärkide paremaks saavutamiseks. Kriminaalasjas nr 06730000233 lõppes menetlus 2007. a mais. Ebaõige ja alusetu on apellandi väide, justkui seaks R.K. julgeoleku ohtu tema antud ütlused kriminaalmenetluses. Apellandi viited 01.11.2007 Eesti Ekspressis ilmunud artiklile on asjakohatud ning katse keeldumist tagantjärele põhjendada. Artiklis ei ole öeldud, et R.K. aitas kaasa Murru Vanglas toime pandud raske isikuvastase kuriteo asjaolude väljaselgitamisele. Prokurör on R.K. väidetava koostöö ümber lükanud. Artikkel ilmus 01.11.2007, keelud pandi R. K. le peale 17.08.2007 korvpallis, jalgpallis ja kunstiteraapias ning 01.09.2007 võrdsetel alustel koolis õppimises osalemisel. Ajaleheartikli alusel ei saa vangla piirata kinnipeetava õigusi ja vabadusi, piiranguid saab kohaldada ainult seaduse alusel (PS § 3 lg 1; § 11). R.K. läbisaamine kaaskinnipeetavatega on hea ning pole esinenud ühtegi konflikti, rääkimata nende fikseerimisest. Eeltoodule viitab vangla alles apellatsioonkaebuses, mistõttu tuleb nimetatud väide jätta tähelepanuta. Apellandi viited informaatoritele, keda ei soovita kohtule öelda, ei saa olla õigusriigis tõenditeks. Apellandi väide, et R. K. t ei lubatud jalgpalliturniiril osaleda sellepärast, et ka A. Tali soovis seal osaleda, on ebaõige – A. Tali suhtes kehtis direktori käskkiri, mille kohaselt viibis ta julgeolekukaalutlustel lukustatud kambris eelvangistushoones 2. sektoris. A. Tali ei ole taotlenud ega ole olnud nimekirja kantud jalgpallis osalemiseks, kuna nimekirjad olid avatud sektsioonides ja võistlus toimus sektorite vahel, mis on avatud tingimustel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2007 otsus tuleb tühistada ja haldusasi tuleb saata samale halduskohtule uueks arutamiseks. R.K. poolt oli halduskohtule esitatud kaebus, kus ta palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud seoses piirangute kehtestamisega kaebajale hariduse omandamiseks võrdselt teiste kinnipeetavatega, korvpallitreeningutel, jalgpallivõistlusel ja kunstiteraapias osalemisel ning teha vanglale ettekirjutus tagada kaebajale võrdsed võimalused hariduse omandamiseks klassiruumis koos teiste kinnipeetavatega ja kohustada vanglat lubama kaebaja tagasi korvpallitreeningule ning kunstiringis osalema. Halduskohus leidis, et kaebajale piirangute kehtestamine on õigusvastane, kuna kaebaja suhtes ei ole välja antud motiveeritud haldusakti, kust nähtuks, missugustel kaalutlustel on tema suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud. Samuti peab olema märgitud piirangu kehtivusaeg ning iga piirangut tuleks eraldi hinnata, kaalutledes kõiki asjaolusid. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. VangS § 69 sätestab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise korra. VangS § 69 lg 1 annab alused, milliste isikute suhtes on võimalik neid abinõusid kohaldada. Kindlasti on võimalik väita, et Tartu Vangla ei ole R. K. t lugenud nende kinnipeetavate hulka.

7 VangS § 69 lg 2 annab täiendavate julgeolekuabinõude ammendava loetelu. VangS § 69 lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla direktor. R.K. suhtes kohaldatud piirangud ei ole vaadeldavad täiendavate julgeolekuabinõudena VangS § 69 mõttes. Seega ei olnud Tartu Vanglal vajalik vastu võtta ka mingit haldusakti piirangute kohaldamise suhtes. HMS § 107 lg 2 kohaselt toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, jälgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. HMS § 108 lg 1 alusel, kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Antud juhul on Tartu Vangla kirjalikult kaebuse esitajale selgitanud, millistel põhjustel on tema suhtes kehtestatud ajutised piirangud. Asjaolu, et need selgitused on kaebuse esitajale esitatud alles pärast tema kaebuse esitamist halduskohtule, ei anna veel alust jätta nendele hinnang andmata, kuna selgitustaotlustele vastamise tähtaega ei ole rikutud. Asja uuel arutamisel halduskohtus peab kohus välja selgitama asjaolud, mis tingisid ajutiste piirangute kehtestamise R.K. suhtes ja andma hinnangu sellele, kas tegemist on Tartu Vangla õigusvastaste toimingutega. Samuti peab kohus andma hinnangu ka sellele, kas tegemist on olnud võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega ja kas esinevad alused Tartu Vanglale vastavate ettekirjutuste tegemiseks.

Viivi Tomson Maili Lokk

Agu Timmi