3-07-769/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-769 Otsuse kuupäev

29. veebruar 2008.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kalle Kask kaebus Tallinna Vangla toimingute - saabuvate kirjade viivitusega üleandmise, õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming, mis seisneb Kalle Kasele 15.11.2006.a Tallinna Vanglasse saabunud kirja 27.11.2006.a Kalle Kasele edastamisel, õigusvastaseks.

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kalle Kask esitas 18.04.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses Tallinna Vangla toimingutega, mis seisnesid kaebuse esitajale kirjade edastamise viivitamises. Tallinna Halduskohtu 24.04.2007.a kohtumäärusega jäeti Kalle Kase kaebus käiguta ning kaebuse esitaja poolt saadeti 08.05.2007.a kohtule kaebuse täiendus. Tallinna Halduskohtu 26.09.2007.a määrusega saadeti ülalnimetatud haldusasi kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Halduskohtule.

2. 01.11.2007.a saabus haldusasja toimik Tallinna Halduskohtust Tartu Halduskohtusse.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

3. Kaebuse kohaselt märkas Kalle Kask 2006.a oktoobrikuus viibides Tallinna Vanglas, et temale saadetud kirjad edastatakse talle hilinemisega. Kaebuse esitaja märkas, et kirjal olev tempel on 8-10 päeva vana. Seejärel palus K. Kask kontaktisikul märkida kirjale kätteandmise kuupäev, kuid viimane keeldus sellest. K. Kask märgib, et kirjad viibisid ka peale tema üleviimist Tallinna Vangla Tervishoiuosakonda ning ühele kirjale õnnestus tal saada ka vastav märge ning tõestada, et need viibivad Tallinna Vangla süül.

Kaebuse esitaja pöördus seoses ülalnimetatud küsimusega Tallinna Vangla direktori poole, kuid sai vastuseks, et kirjad viibivad Eesti Posti süül. Pöördudes Justiitsministeeriumi poole, edastas kaebuse esitaja sinna ka ümbriku, millele oli saanud kätteandmise kohta märke. See tõestas, et kiri viibis Tallinna Vanglas peaaegu kaks nädalat. Justiitsministeeriumi 05.04.2007.a vastuse nr 4-1-08/50 kohaselt selgus kontrollimise käigus, et kaebuse esitajale kirja kätteandmine venis lubatust kolmest päevast tõepoolest pikemaks.

Kalle Kask leiab, et seoses kirjade hilinemisega jõustus ka tema kohtuotsus ning kuna süüdimõistetule ei ole pakkide saatmine lubatud, jäi ta ilma ka paki saamise võimalusest. Samuti halvenesid kirjade hilinemise tõttu kaebuse esitaja suhted elukaaslasega, kuigi vangla peaks soodustama kirjavahetust ning suhete hoidmist pereliikmetega.

Kohtule esitatud esialgses kaebuses leidis Kalle Kask, et talle on tekitatud Tallinna Vangla tegevusega moraalne kahju ning soovis selle väljamõistmist kohtu poolt. 08.05.2007.a kohtule esitatud kaebuse täienduses märkis kaebuse esitaja, et soovib Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist ning kahjunõuet soovib esitada hiljem.

Kaebuse esitaja Kalle Kask leiab, et Tallinna Vangla rikub pidevalt kirjade edastamise tähtaega, samuti on kohtumenetlus kestnud peaaegu aasta, kuna Tallinna Vangla juhtkond annab pidevalt ebamääraseid vastuseid, olgugi, et faktid kinnitavad muud. Kõik see on hoidnud kaebuse esitajat pidevalt pinges ja mõjutab tugevasti tema psüühikat.

Lähtudes eeltoodust palub Kalle Kask kohtul tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud temale kirjade üleandmisel, märkides, et soovib kahjunõude kohtule esitada hiljem.

Vastustaja seisukohad

4. Vastustaja Tallinna Vangla ei nõustu Kalle Kase poolt esitatud kaebusega ning esitab sellele alljärgnevad vastuväited.

Kaebuse esitaja väidab oma kaebuses, et temale saabunud kirjade üleandmisega on viivitatud. Vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 järgi edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates kolme tööpäeva jooksul. Tallinna Vangla nõustub kaebaja väitega, et 15.11.2006.a Tallinna Vanglasse saabunud kiri, toimetati Kalle Kaseni viivitusega. Kiri on kaebajale edastatud 27.11.2006.a inspektorkontaktisiku Reelika Saaroni poolt.

Kaebaja on asunud seisukohale, et talle on tekitatud kirja viivitamisega moraalne kahju. Tallinna Vangla leiab, et antud seisukoht on põhjendamatu. Kaebaja tugineb moraalse kahju nõude esitamisel kohtumenetluse pikaaegsele kestvusele. Kaebaja leiab, et kohtumenetlus on pikalt kestnud ning Tallinna Vangla on korduvalt andnud ebamääraseid vastuseid, seega on häiritud kaebaja psüühikat ning ta on olnud pikka aega pinges. Tallinna Vangla on palunud kaebajal täpsustada, missugustel kuupäevadel saadetud kirjadest kaebuses juttu on, et välja selgitada, kas kirjad on saabunud hilinemisega. Kaebaja ei ole antud kuupäevi täpsustanud.

Kaebaja väidab, et tal oli seoses kirja üleandmisega viivitamisel ära võetud võimalus saada õigeaegselt talle edastatud pakk. Tallinna Vangla leiab, et antud kirja üleandmise viivitamisega, ei ole seotud paki mittesaamine. Kaebusest ei nähtu põhjuslikku seost hilinemisega üleantud kirja ning paki saamata jäämise vahel. See on vaid kaebaja seisukoht. Kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses ära märkinud ega tõendanud hilinemisega üleantud kirja ning paki saamata jäämise vahelist põhjuslikku seost. Kaebajale adresseeritud kiri saabus Tallinna Vanglasse 15.11.2006.a ja edastati kaebajale 27.11.2006.a. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 98 on õigus pakke saada vaid vahistatutel. Kalle Kase kohtuotsuse tegemise kuupäevaks oli 18.10.2006.a ning see jõustus 02.11.2006.a. Seega oli 15.11.2006.a Tallinna Vanglasse saabunud kiri ületanud tähtaega, millal oleks olnud võimalik kaebajale vastav pakk üle anda. Seega, kui kaebajale oleks võimaldatud kiri kätte saada ka kolme tööpäeva jooksul, ei oleks see andnud kaebajale õigust pakki kätte saada.

Lähtudes eeltoodust palub vastustaja Tallinna Vangla jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vangistuse kandmise alane õiguslik vaidlus, mis on loomult avalik-õiguslik, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue lubatav. HKMS § 9 lõige 5 sätestab toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud nõuetele 3 aastase aegumistähtaja. Kaebuse esitaja vaidlustab 18.04.2007.a Tallina Halduskohtule esitatud (tl 5) kaebuses vastustaja 2006.a oktoobri ja novembri kuu toiminguid, mille tõttu on kaebus esitatud tähtaegselt.

6. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine, kui kaebuse esitajal esineb taotletava konstateeringu suhtes põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja põhjendab kohtult toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks taotletavat konstateeringut tulevikus esitatava kahju hüvitamise nõudega. Kohtupraktikas on kahjuhüvitamise taotluse kavatsust käsitletud põhjendatud huvina toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotlemisel, mille tõttu asub halduskohus seisukohale, et kaebuse esitajal on põhjendatud huvi toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise taotlemiseks. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega ning poolte poolt kirjalikus menetluses esitatud täiendavate seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesolevas vaidluses on asjakohasteks õigusnormideks Vangistusseaduse (edaspidi VangS) §

28 lõige 1, mis sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 50 lõige 1 sätestab, et kinnipeetavale saadetud kiri edastatakse kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates kolme tööpäeva jooksul. Vastustaja õigeksvõtuga (tl 66), Justiitsministri 05.04.2007.a kirjaga (tl 52), Kalle Kase 14.03.2007.a avaldusega (tl 53) ja ümbriku koopiaga (tl 68) on tõendatud, et vastustaja edastas 15.11.2006.a kaebuse esitaja nimele vanglasse saabunud kirja kaebuse esitajale 27.11.2006.a. Seega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et vastustaja on kirja edastamisel eiranud Vangla sisekorraeeskirja § 50 lõikes 1 sätestatut, mistõttu on vastustaja toiming materiaalselt õigusvastane ja esineb alus toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Halduskohus ei saa käesoleva kaebuse lahendamisel võtta seisukohta võimaliku kahjunõude põhjendatuse osas. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole ilmselge, et kaebuse esitaja võimalik kahjunõue oleks põhjendamatu, mille tõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitajal esineb põhjendatud huvi halduskohtult toimingu suhtes taotletava konstateeringu suhtes. Halduskohtule kaebuse esitaja ja vastustaja poolt esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et vastustaja oleks 2006.a oktoobris või ka muul ajal samuti viivitanud kaebuse esitajale vanglasse saadetud kirjade edastamisel, mille tõttu on kaebus selles osas alusetu. Halduskohtul ei ole selles osas võimalik ka uurimisprintsiipi kohaldades täiendavaid tõendeid koguda, kuna vaatamata vastustaja ja halduskohtu korduvatele ettepanekutele ei ole kaebuse esitaja selles osas kaebust konkretiseerinud konkreetsete faktidega. Neil faktilistel asjaoludel jääb kaebus muus osas rahuldamata.

Roby Koik Kohtunik