2-07-26704/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 2-07-26704

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03. 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-26704 Tsiviilasi

Menetlustoiming AK hagiavaldus KP-K vastu abielulahutuse nõudes.

kohtuistung 12.02.2008 Menetlusosalised Hageja: AK(ik XXX, sünnikoht XXX, rahvus eestlane, kodakondsus EV kodanik, töökoht automaatika insener, haridus kõrgem, esimene lahutus, elukoht XXX) Kostja: KP-K(ik XXX sünnikoht XXX, kodakondsus EV kodanik, rahvus eestlane, haridus kesk-eri, esimene lahutus, töökoht: müügiesindaja, elukoht XXX) Kohtuistungil osalejad Hageja: AK Kostja: KP-K RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada AK(ik XXX) ja KP-K(ik XXX) abielu, mis registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. kandega nr XXX.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta KP-Kperekonnanimeks pärast abielu lahutamist P . Jätta lapsed R ja K K pärast lahutamist ema juurde. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud.

Menetluskulu jätta AKkanda.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 05.03.2008.a.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu Tallinna Perekonnaseisuameti poolt XXX.a., kanne nr XXX. Abielust kostjaga on sündinud kaks last: tütar RK sündinud XXX.a. ja tütar KK sündinud XXX.a. Lapsed elavad hageja juures. 2007. aasta maikuust lõppesid pooltel abielusuhted, sellest ajast pooled elavad eraldi teineteisest. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline abielu jätkamine on võimatu.

Kostja seisukoht Kostja 12.02.2008.a. toimunud kohtuistungil abielulahutusega nõus. Abielu taastada ei soovi. Kostja soovib pärast lahutamist perekonnanimeks abielu eel viimati kantud perekonnanime P .

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asjas leidis tõendamist, et pooltel abielu jätkata pole võimalik, sest pooled peavad võimatuks abielu jätkamist. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Nimeseadus § 11 lg 1 alusel abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. KP-Kon taotlenud enda perekonnanimeks abielu eel viimati kantud perekonnanime P .

Kohus lähtub kostja nime osas Nimeseaduse § 11 lg 1 ning võtab arvesse kostja esitatud taotlust perekonnanime osas, jätta kostjale perekonnanimeks abielu eel viimati kantud perekonnanime P . PKS § 29 lg 3 kohaselt kohus lahendab abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. Siin kohus lähtub Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse § 27 lg 1, et last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapsed R , sündinud XXX ja K , sündinud XXX on sellises vanuses lapsed, mis ei

3 võimalda kohtul ära kuulata laste enda arvamust. 12.02.2008 toimunud kohtuistungil kostja on taotlenud mõlema lapse enda juurde jätmist, kuigi hageja on hagis olnud seisukohal, et vanema tütre jätaks enda juurde. Kohus laste suhtes otsustuse tegemisel rahuldab kostja taotluse laste osas, et lapsed jätta käesoleval ajal ema juurde. Kohus otsustuse tegemisel laste osas lähtub sellest, et lapsed elavad käesoleval ajal ema juures, on selle keskkonnaga harjunud. Puudub kohtul võimalus laste ärakuulamiseks kuna käesoleval ajal lapsed ei ole piisava kaalutlusja otsustusvõimega oma vanuse tõttu. Kohus märgib ka seda, et kui lapsed on saavutanud piisava kaalutlus-ja otsustusvõime on edaspidi võimalik ära kuulata laste arvamused ja soovid vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus § 27 lg 2. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kostja oli haginõudega nõus, vastuväiteid ei ole.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 12.02.2008 kohtuistungil hageja on taotlenud menetluskulude so riigilõivu enda kandmisele jätmist. Kohus jätab menetluskulu so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni hageja kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik