2-07-41199/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise ja teatavaks tegemise aeg ja koht

29. veebruaril 2008.a, Narva Kohtuasja number 2-07-41199 Kohtuasi

A. I. avaldus A. S. vanema õiguste äravõtmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: A. I. /isikukood xxx, elukoht: xxx Asjast puudutatud isik: Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekanne osakonna kaudu): /registrikood xxx, asukoht xxx/ esindaja T. Š. Asjast puudutatud isik: alaealine M. I. /isikukood xxx, elukoht: xxx/ Asjast puudutatud alaealise isiku M. I. esindaja määratud korras: vandeadvokaat A. B. /Narva Esimene Advokaadibüroo, asukoht: xxx/ Asjast puudutatud isik: A. S./isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx, elukoht:xxx/ Menetluse liik Hagita menetlus Asja läbivaatamise kuupäev

19. veebruaril 2008, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär J.M., tõlk J.Y. Istungil osalenud isikud Avaldaja, puudutatud isiku esindaja T. Š., alaealise esindaja vandeadvokaat A. B. RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Ära võtta A. S. /isikukood xxx/ vanema õigused alaealise lapse M. I. /isikukood xxx/ suhtes.

3. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks menetlusosalistele.

4. Kohtumääruse ärakiri saata päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Menetluskulud Menetluskulud jätta avaldaja kanda Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse aluseks olevad asjaolud

Kohtule 04.10.2007.a esitatud avalduse kohaselt lahutati avaldaja ja puudutatud isiku A. S. abielu

Tsiviilasi nr 2-07-41199

2(4) 01.04.2005.a. Abielust on pooltel ühine laps M. I.. Viru Maakohtu 18.04.2006.a otsusega rahuldati avaldaja taotlus ning määrati lapse elukohaks avaldaja elukoht aadressil xxx. Laps on täielikult avaldaja ülalpidamisel. Lapse vajadused A. S. ei huvita ja lapse kasvatamises A. S. ei osale. Avaldaja elab ja töötab Rakvere linnas ning ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. A. S. on andnud avaldajale mõista, et ei kavatse poega kasvatada.

Asjast puudutatud isiku Sillamäe linna Sotsiaalhoolekanneosakonna arvamus

Kohus küsis oma 29.10.2007.a nõudekirjas Narva Linna Sotsiaalabiameti arvamust avalduse kohta. Viru Maakohtule 09.11.2007.a saadetud vastuses arvab asjast puudutatud isik, et avaldaja elab kõigi mugavustega kolmetoalises korteris koos oma poja M. I.. Avaldaja töötab AS-s S. Perekonna olmetingimused ja tingimused lapse kasvatamiseks on head. M. I. käib lasteaias Päikseke. Lapse ema A. S. elab perest eraldi ja ei võta osa lapse kasvatamisest ning lapse eest ei hoolitse. Pojale ei helista ning poja ja ema vahel puudub igasugune kontakt. Avaldaja kasvatab last, hoolitseb lapse tervise ja tuleviku eest. Eestkosteasutus leiab, et A. S. tuleb vanema õigused alaealise M. I. suhtes ära võtta.

Alaealise M. I. kaitsja advokaat A. B. seisukoht

Avaldaja ja A. S. kooselu lõppes enam kui kolm aastat tagasi. Lapse ema lahkus perekonnast, jättes poja avaldaja juurde kui laps oli ühe aastane. Ema ei ole nimetatud aja jooksul kordagi poja saatuse vastu huvi tundnud, mingit tähelepanu pojale pööranud ei ole. Poega näha tahtnud pole samuti. Lapsel on olemas kõik tingimused täisväärtuslikuks eluks ja arenguks. Laps käib lasteaias, kus tema suhtes ollakse heal arvamusel. Lapsel on kodus eraldi tuba, kus ta puhkab, magab ja kus tal on palju mänguasju ja raamatuid. Isa ja vanaisa pööravad lapsele palju tähelepanu. Vanema õiguste äravõtmine A.S. on põhjendatud.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 19.02.2008.a, kell 14.30 kohtuistungi. Kohtuistungile puudutatud isik A. S. ei ilmunud. Kohtukutse on A. S. kätte toimetatud. Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde. Lapse ema ei tegele lapse kasvatamisega ja lapse vastu puudub tal igasugune huvi. Avaldajale teatati, et naabrid näevad teda õues. Avalduse esitamise päevast arvates ei ole asjaolud muutunud. Lapse vanaema käib lapse juures ja helistab, ema aga mingit huvi lapse vastu ei tunne. Eestkosteasutus jääb oma seisukoha juurde, lisades et lasteaiast teatati, et lapse järgi käivad ainult lapse isa või vanaisa. Lapse ema lapse vastu huvi ei tunne ja lasteaias käinud ei ole.

A. S. on juba neli last. Üks elab vanaema juures, teine on kasvatusasutuses, kolmas isa juures ja nüüd sünnitas ta neljanda lapse. Alaealise esindaja määratud korras toetas avaldust, kuna leiab, et juba see, et lapse emale on kohtukutse kätte toimetatud, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud näitab täielikku huvi puudumist lapse vastu. Lapsel on isa juures hea elada ja laps tunneb end seal mugavalt.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära avaldaja, alaealise esindaja ja puudutatud isiku ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras lapse huvidest. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

Tsiviilasi nr 2-07-41199

3(4) Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas.

Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises.

Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 jõudnud järeldusele, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on oma õigusi kuritarvitanud või jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve.

Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud PKS §-s 50 lg 1.

Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga.

LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.

Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Tõendatud on et A. S. ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel, hoidub oma perekonnaseadusest tulenevate kohustuste täitmisest kõrvale ja ei hoolitse lapse eest ning mõjuvad põhjused kohustuste täitmata jätmiseks puuduvad.

Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. PKS § 54 lg 1 p 1 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on teinud lapsevanem.

Vastavalt PKS § 54 lg 2 vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks.

Kohus on protsessi kaasanud eestkosteasutuse ja eeskosteasutus on andnud oma arvamuse.

TsMS § 558 lg 1 kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära.

Tsiviilasi nr 2-07-41199

4(4) Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

Kohus on ära kuulanud avaldaja ja lapsevanema A. I . A.S. kohtuistungile ei ilmunud.

Tuvastatud on, et asjast puudutatud isik A. S.ei soovi ja ei võta osa lapse kasvatamisest ja hooldamisest. A. S. pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamisja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks.

Avalduses toodud asjaolud on tõendatud lisaks avaldaja, puudutatud isiku ja alaealise esindaja seletustele ja eelpool nimetatud dokumentidele veel järgmiste dokumentidega: Viru Maakohtu 18.04.2006.a otsus, Sillamäe Linnavalituse sotsiaalhoolekande osakonna arvamus, Lasteaia Päikseke õpetaja arvamus, Laste hoolekande asutuse Lootus sotsiaaltöötaja akt nr. 2-14/45 avaldaja elamistingimuste uurimise kohta, Alaealise esindaja advokaat A.B. seisukoht.

Vastavalt PKS § 54 lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

Kohtukulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Kohus rahuldab hagi juhindudes Sotsiaalhoolekande seaduse §-dest 24, 25 lg 1 p 1, 2 ja 3, PKS §- dest 50 lg 1, 54 lg 1 p 1, lg 5, 55 lg 3, 58, LaKS §-dest 8, 27 lg 1, 32, 39 ning TsMS §-dest 410, 436, 442, 452 lg 1, 558 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik