3-06-1030/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-1030 Haldusasi Kalev Au kaebus Valjala Vallavalitsuse 25.04.2006 kor- ralduse nr 58 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.06.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kalev Au apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Kalev Au Vastustaja – Valjala Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-1030. 2. Saata asi uueks arutamiseks samale halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.02.2006 sõlmitud müügilepingu kohaselt ostis Kalev Au Saare maakonnas Valjala val- las Jööri külas asuva ühekorruselise Jööri mõisa abihoone (Valjala jahimaja).

Kalev Au esitas 22.02.2006 Valjala Vallavalitsusele avalduse 2 ha suuruse elamumaa ostu- eesõigusega erastamiseks Valjala vallas Jööri külas asuva Jööri mõisa abihoone juurde.

Valjala Vallavalitsuse 07.03.2006 vastuses selgitati, et K. Au avaldus 2 ha elamumaa eras- tamiseks jäeti rahuldamata, kuna avalduse esitajale kuuluv hoone ei ole elamu, vaid ühekorruseline abihoone. Muu ehitise juurde on õigus erastada maad ehitise teenindami- seks vajaliku maa ulatuses. K. Aule tehti ettepanek ehitise teenindamiseks vajaliku maa piiride osas.

27.03.2006 esitas K. Au vastuväited piiride kulgemise ettepanekule, mille kohaselt ta ei ole nõus tellima maa mõõdistamist vallavalitsuse poolt etteantud piirides. K. Au märkis, et 16.03.2006 esitas ta Valjala Vallavalitsusele ehitusloa taotluse talle Jööri külas asuva hoo-

3-06-1030

2(5) ne elamuks rekonstrueerimiseks ja rekonstrueerimisprojekti. Pärast ehitise rekonstrueerimi- seks ehitusloa andmist muutub selle kasutusotstarve. Maareformi seaduse kohaselt sõltub ehitise juurde ostueesõigusega erastatava maa ulatus ehitise kasutusotstarbest. K. Au pa- lus väljastada uus erastatava maa piiride kulgemise ettepanek pärast temale hoone re- konstrueerimiseks ehitusloa andmist.

Valjala Vallavalitsuse 10.04.2006 vastuses K. Au vastuväitele teatati, et vallavalitsus ei ole K. Aule kuuluvale Jööri külas asuvale abihoonele rekonstrueerimiseks väljastanud ehituslu- ba, seega ei ole ehitise kasutusotstarve muutunud ja uut piiride kulgemise ettepanekut ei väljastata.

Valjala Vallavalitsuse 25.04.2006 korraldusega nr 58 määrati Kalev Aule kuuluva Jööri mõisa abihoone juurde ehitise teenindamiseks vajalik maa suurusega 2000 m2 vastavalt asendiplaanile.

2. Kalev Au kaebuses halduskohtule paluti tühistada Valjala Vallavalitsuse 25.04.2006 kor- raldus nr 58. Kaebuse lõplikud põhjendused olid järgmised: Vaidlustatud korraldus on vastuolus Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinni- tatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ punktiga 12, mille kohaselt määrab kohalik omavalitsus ehitise teenindamiseks vajaliku maa oma otsusega pärast katastriüksuse moodustamist ning katastriüksuse plaan on nimetatud otsuse kohustuslik lisa. Vaidlustatud korralduse andmise ajal ei olnud katastriüksus moodustatud ning puudus selle plaan. Vaidlustatud korraldusega määratud hoone teenindamiseks vajaliku maa piirid ei ole kooskõlas maakorraldusseaduse § 5 lg 2 punktiga 6, mis kohustab vältima kin- nisasja kiildumist ja ribasust. Kohtumenetluse käigus vallavalitsuse poolt 11.05.2007 väljas- tatud piiride kulgemise ettepanekuga oli see puudus kõrvaldatud.

3. Valjala Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtu 12.06.2007 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati Valjala Vallavalitsuse 25.04.2006 korraldus nr 58 osas, mis puudutab erastatava teenindusmaa piiride ühepoolselt kindlaksmääramist. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: a) Korraldusest nr 58 ei selgu, millises erastamismenetluse järgus on see antud. See peab asetuma Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindami- seks vajaliku maa määramise korra“ p 12 või Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 15 regulatsiooni eelsesse me- netluse järku, sest nimetatud sätetele vastava haldusaktiga oleks tulnud fikseerida mit- med maa erastamise seisukohalt olulised tingimused ning see oleks eeldanud ka eelne- valt katastriüksuse moodustamist. Nendele nõuetele korraldus nr 58 ei vasta. Haldusasja materjalidest nähtub ja vastustaja on väitnud, et sisuliselt ongi menetlus piiriläbirääkimiste järgus. b) Korralduse nr 58 tekstist nähtuvalt võib see olla ka teistmoodi tõlgendatav. Korralduse nr 58 sõnastusest ei järeldu, et tegemist on teistkordse piiride kulgemise ettepanekuga (li- saks 07.03.2006 tehtud ettepanekule), millele oodatakse kaebaja vastuväiteid. Vahetult pärast haldusakti andmist võis kaebaja mõista seda ka selliselt, et piiride kulgemise ette- panek fikseeriti sisuliselt ühepoolselt. Vaidlustatud haldusakti lisale on küll märgitud, et te- gemist on teenindusmaa määramise ettepaneku asendiplaaniga, kuid korralduse nr 58 teksti taustal võis seda tõlgendada ka nii, et piirid on paigas ja kaebuse esitajal jääb üle neid vastava tähtaja jooksul aktsepteerida. Seega tuleb edasise haldusmenetluse selguse huvides tühistada korraldus nr 58 osas, mis puudutab võimalike piiride fikseerimist. Piiride kindlaksmääramise menetlust on vaja jätkata selliselt, et kaebaja saaks esitada oma väi- ted kirjalikult ja lähtuvalt eeldusest, et 2 ha suurune maaeraldus ei ole võimalik. c) Arvestades, et vastustaja 07.03.2006 ettepanekus ei ole pindala nimetatud, ei ole täiendava haldusakti andmine korralduse nr 58 näol siiski õigusvastane. Selles mõttes on

3-06-1030

3(5) tegemist kaebaja jaoks soodsa haldusaktiga, sest vastustaja on nõustunud vähemalt 2000 m2 suuruse maaeraldusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Kalev Au apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada K. Au kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: a) Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et korralduse nr 58 sisuks on piiride kulgemise ette- panek. Korralduses on märgitud, et vallavalitsus määrab K. Aule kuuluva ehitise teenin- damiseks vajaliku maa suurusega 2000 m2 vastavalt maa asendiplaanile. Korralduse lisaks oleval asendiplaanil on tähistatud K. Au ehitis ja selle teenindamiseks vajaliku maa piirid ja märgitud piiriandmed. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 12 koha- selt määrab kohalik omavalitsus oma otsusega ehitise teenindamiseks vajaliku maa pä- rast katastriüksuse moodustamist ning katastriüksuse plaan on selle otsuse kohustuslik lisa. b) Põhjendamatu on kohtu järeldus, et kuivõrd korraldus nr 58 ei vasta ehitise teenindami- seks vajaliku maa määramise korra punktile 12, siis ei ole sellega ehitise teenindamiseks vajalikku maad määratud, vaid on tehtud üksnes piiride kulgemise ettepanek, millele oodati kaebaja vastuväiteid. Sellest, et haldusakt ei vasta selle andmise aluseks olnud õi- gusnormi nõuetele, ei saa teha järeldust, et haldusakti sisuks ei saa olla haldusakti andmi- se aluseks olnud õigusnormis sätestatud õigussuhete reguleerimine. c) Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et pooled on pidanud pärast korralduse andmist läbirääkimisi piiri kulgemise üle ja korralduse sisuks on piiri kulgemise ettepanek. Selgelt sõ- nastatud resolutsiooniga haldusakti sisu ei saa sõltuda selle andja hilisemast tegevusest. Pooled pidasid läbirääkimisi kohtumenetluse raames ja kavandatava kompromissi üheks osaks oli korralduse nr 58 kehtetuks tunnistamine. Pooled nõustusid, et korralduse kehtima- jäämisel ei oleks võimalik maa erastamine uutes kokkulepitavates piirides. d) Asjakohatu on kohtu arutlus, et vaidlustatud korraldus ei vasta maa ostueesõigusega erastamise korra p 15 sätestatud nõuetele. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et vallava- litsus oleks selle andmisel maa ostueesõigusega erastamise korda kohaldanud. e) Korraldus nr 58 tuleb tühistada tervikuna, kuna see on õigusvastane ja takistab erasta- mismenetluse jätkamist. K. Au soovib ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist ja maa erastamist vastavalt vastustaja poolt 11.05.2007 tehtud piiride kulgemise ettepane- kule. Nimetatud eelhaldusaktis on nähtud ette kaebuse esitajale kuuluva hoone teenin- damiseks ligikaudu 2500 m2 suurune maatükk. Seega on nimetatud ettepanek kaebuse esitajale soodsam kui vaidlustatud korraldus. f) Korraldus nr 58 on vastuolus ka maakorraldusseaduse § 5 lg 2 punktiga 6, mis kohustab vältima kinnisasja kiildumist ja ribasust. 11.05.2007 piiride kulgemise ettepanekuga oli see puudus kõrvaldatud. g) Halduskohus jättis ebaõigesti arvesse võtmata menetluskulude väljamõistmisel kaebaja kulud kohtusse ja tagasi sõitmiseks. Kaebaja esitatud taotluses on näidatud auto regist- reerimistunnus ja läbisõidetud kilomeetrite arvestus. Kohus oleks pidanud vaatamata ku- ludokumentide, sh tagasisõidu praamipileti puudumisele kulud välja mõistma, sest nende kandmine oli kaebaja jaoks vältimatu.

6. Valjala Vallavalitus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: a) Korraldus nr 58 on eelhaldusakt, mille andmise õigus tuleneb HMS § 52 lg 1 punktist 2. Korraldus nr 58 anti välja, kuna maa erastamise küsimuse lahendamisel oli vajalik kindlaks määrata jahimaja juurde erastatava maa maksimaalne ulatus. Maareformi seaduse § 9 lg 1 p-st 3 tulenevalt on hoone juurde võimalik erastada maad üksnes selles ulatuses, mis on hoone teenindamiseks vajalik ja tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise. Kaebuse esi- tajale kuuluvale abihoonele määratud 2000 m2 suurune teenindusmaa peaks hoone omaniku huve täielikult rahuldama.

3-06-1030

4(5) b) Korralduse osaline tühistamine oli põhjendatud, kuna kaevatava korralduse lisaks ol- nud teenindusmaa piiride kulgemise ettepanek võis olla kaebajale mõistetav kui erasta- tava maa piiride kulgemise lõplik otsus. c) Apellant on jätnud tähelepanuta, et 11.05.2007 koostatud piiride kulgemise ettepane- ku puhul ei ole tegemist Korrast tuleneva teenindusmaa suuruse ja piiride kulgemise ette- panekuga, vaid kohtuvaidluse lõpetamiseks arutlusel olnud võimaliku kompromissettepa- nekuga. Kompromissi sõlmimist takistas asjaolu, et kaebuse esitaja mõõtis omavoliliselt kompromissettepanekus märgitud 2500 m2 suuruse teenindusmaa asemel 2800 m2. d) Vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus maakorraldusnõuetega, sest olemasoleva kin- nistu ja korraldusega kavandatud teenindusmaa vahele on vajalik tee rajamine ja selleks eraldi katastriüksuse moodustamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohus tühistas korralduse osaliselt, nähes selles mitut erinevat otsustust. Kaebaja arvates sai korraldust mõista üksnes nii, et sellega määrati kindlaks ehitise teenindamiseks vajalik maa. Halduskohtu otsusest nähtuvalt sisaldus korralduses ka ettepanek piiride kul- gemise kohta vastavalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktile 7.

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. Ettepaneku tegemine ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta on menetlustoiming, mille tegemise hetkel veel ei määra- ta siduvalt kindlaks menetlusosalise õigusi ega kohustusi. Ettepaneku tegemise eesmärk on anda maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektile võimalus oma seisukoh- tade avaldamiseks ettepaneku kohta vastavalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktile 9. Ettepanek muutub eelhaldusaktina siduvaks, kui isik ei esita tähtaegselt vastuväiteid ((Riigikohtu halduskolleegiumi 18. septembri 1998. a määrus asjas nr 3-3-1-23-98, p 3; 16. oktoobri 1998. a määrus asjas nr 3-3-1-32-98, p 1; 19. juuni 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-38-01; iseäranis 16. novembri 2006. a otsus nr 3-3-1-78-06, p 12).

Samuti muutub ettepanek siduvaks, kui ettepaneku koostaja või kohalik omavalitsus in- formeerib vastuväite esitajat selle mittearvestamisest vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 seitsmendale lausele.

8. Lahendatavas asjas on vallavalitsus teinud ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride kulgemise ettepaneku 07.03.2006. Vastustaja selgituste kohaselt sooviti vaidlusta- tud haldusaktiga kindlaks määrata maksimaalset erastatavat maad, tulenevalt asjaolust, et apellant taotles suurema maa-ala ostueesõigusega erastamist. Seega anti vaidlusta- tud korraldus 27.03.2006 kaebaja poolt esitatud vastuväidete suhtes seisukoha arvesta- mata jätmiseks. Kuna ettepaneku tegemiseks annab ametnikule või organile volituse ko- halik omavalitsus, ei ole välistatud vastuväite üle otsustamine vallavalitsuse korraldusega. Alles pärast vallavalitsuse poolt vastuväidete suhtes lõpliku seisukoha kujundamist on või- malik maa mõõdistamine ja katastriüksuse moodustamine.

9. Halduskohtu otsusega tühistati ühte otsustust sisaldav haldusakt osaliselt. Selline haldus- kohtu otsuse resolutsioon ei ole arusaadav ega edaspidises maa ostueesõigusega eras- tamise menetluses täidetav. Sellega rikkus halduskohus oluliselt kohtumenetluse norme. HKMS § 25 lg 5 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse sisule, samuti vormistamisele tsiviilkoh- tumenetluse sätteid. TsMS §442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga sel- gelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Vallavalitsus ei ole halduskohtu otsuse peale edasi kaevanud ning apellatsioonimenetlu- ses ei ole võimalik korralduse kehtima jätmine, kuna halduskohus on selle osaliselt tühista- nud. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik kohtumenetluse normide rikkumist

3-06-1030

5(5) apellatsioonimenetluses kõrvaldada. HKMS § 45 lg 2 p 2 alusel tuleb kohtuotsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et apellandi väide, nagu oleks vastustaja poolt kohtumenetluse ajal tehtud uus piiride kulgemise ettepanek, mis muudab käesolevas as- jas vaidlustatut, on ekslik. Kohtumenetluse ajal tehtud ettepanek on sellest nähtuvalt esi- tatud üksnes kompromissi ettepanekuna. Käesoleva ajani kehtiv otsustus piiride kulgemise kohta sisaldub 25.04.2006 korralduses ning kaebajal ei ole võimalik nõuda selle akti tühis- tamist kompromissettepanekule tuginedes.

Viive Ligi Ivo Pilving Oliver Kask