3-07-1507/15 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2008 Tartu

Haldusasja number

3-07-1507

Haldusasi

V.V. i kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.01.2007 korralduse nr

13-2.1/1262 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.detsembri 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu-

ja

Tolliameti

Lõuna

maksu-

ja

tollikeskuse

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Apellant (haldusorgan)– Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskus

Vastustaja (kaebuse esitaja) – V.V. i

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu 27. detsembri 2007 otsus muutmata.

Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.V. i esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksu- ja tollikeskuse 26.01.2007 korraldus nr 13-2.1/1262.

26.01.2007 tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus V.V. ile korralduse nr 13-

2.1/1262 maksuvõlgade tasumiseks kokku summas 28 353 krooni. Korralduse andmise tingis

asjaolu, et V. V i ei täitnud maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-is 105 lg 1 sätestatud

kohustust tasuda maksusumma ja maksu kõrvalkohustusest tulenevad summad selleks määratud

pangakontole.

Kuna V. V i ei saanud maksuhalduri korraldust maksuvõla tasumiseks kätte postiaadressil

XXXXX Valga 68207, siis oli maksuhaldur sunnitud vastava korralduse V. V ile teatavaks

tegema „Ametlike Teadaannete“ kaudu 20.02.2007 ja 07.03.2007.

V. V i ei asunud korralduses märgitud maksuvõlgasid tasuma ja maksuhaldur esitas 26.04.2007

kohtutäitur Aive Kolsarile avalduse nr 13-5.1/7765 V. V i suhtes täitemenetluse algatamiseks.

Maksuhalduri andmetel on V. V i registreerinud end füüsilisest isikust ettevõtjaks 01.11.2000.

Käesolevaks ajaks ei ole V. V i teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele

oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, mistõttu määratakse V. V ile maksuhalduri poolt

jätkuvalt tasumiseks FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

Kaebuse kohaselt tegutses V. V i 2000 lõpust kuni 25.10.2001 Valga linnas FIE-na ning omas

krunti Valgas Tambres Männi 2. Tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana lõppes tal 25.10.2001

vahistamisega süüdistatuna kuriteos. Kuna Valga linnas asuv elamukrunt ja sellel asuvad hooned

lakkasid peatselt pärast vahistamist tema omandis olemast ja vahistamise hetkest alates lõppes ka

tema FIE-ks olemine, siis on võlgnevus 34 878 krooni põhjendamatu ja tuleb tühistada.

2. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palus jätta V. V i kaebuse

rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt ei ole oluline ettevõtlusega reaalne tegelemine, vaid FIE-na

registreerimine maksukohustuslaste registris. Järelikult, kui isik ei ole teatanud oma

elukohajärgsele maksuhaldurile oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, peab ta tasuma

sotsiaalmaksu

sotsiaalmaksuseaduses

ettenähtud

suuruses

proportsionaalselt

FIE-na

registreeritud kuude arvuga. V. V i ei ole teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule

struktuuriüksusele oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, mistõttu määratakse talle

maksuhalduri poolt jätkuvalt tasumiseks FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus rahuldas 27. detsembri 2007 otsusega V. V i kaebuse ja tühistas Maksu- ja

Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 26.01.2007 korralduse nr 13-2.1/1262 ning mõistis

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt välja V. V i kasuks menetluskulu summas

200 krooni.

Otsuse kohaselt on ebaõige vastustaja väide, et oluline ei ole ettevõtlusega reaalne tegelemine,

vaid FIE-na registreerimine maksukohustuslaste registris ja järelikult kui isik ei ole teatanud oma

elukohajärgsele maksuhaldurile oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, peab ta tasuma

sotsiaalmaksu

sotsiaalmaksuseaduses

ettenähtud

suuruses,

proportsionaalselt

FIE-na

registreeritud kuude arvuga.

Riigikohus on asunud oma lahendis nr 3-3-1-35-03 seisukohale, et oluline on ka ettevõtlusega

reaalne tegelemine, mitte ainult kanne vastavas registris. Tähtsust ei oma see, kas isik teatas

õigeaegselt ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest. Oluline on maksustamisperioodil ettevõtlusest

tulu saamine või maksumaksja reaalne majandustegevus, mis on suunatud tulu saamisele.

Kuigi V. V i ei ole Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatanud oma tegevuse

lõpetamisest või peatamisest, on antud asjas olemas tõendid selle kohta, et V. V i vahistati alates

25.10.2001 ja talle mõisteti 20 aastat vangistust, seega ei saanud V. V i ettevõtlusega tegelda ja

tal puudub ka ettevõtlustulu alates tema vahistamisest 25.10.2001.

Kohus juhtis vastustaja tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud korraldusest ei selgu, kuidas, mil

viisil või millise aja jooksul on sotsiaalmaksu ja maamaksu võlg tekkinud, mistõttu korraldus ei

ole kontrollitav.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2007 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta

V. V i kaebuse rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on halduskohus ekslikult lähtunud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-35-03, jättes tähelepanuta, et

vastavas Riigikohtu lahendis on seisukoht sotsiaalmaksukohustuse tekkimise osas kujundatud

enne 01.01.2001 kehtinud sotsiaalmaksuseaduse alusel. V. V i FIE sotsiaalmaksu võlg on aga

tekkinud pärast 2001, mistõttu tuleb käesoleval juhul kohaldada 01.01.2001 jõustunud

sotsiaalmaksuseadust, mis toob sisse FIE kohustuse tasuda sotsiaalmaksu avansilisi makseid

proportsionaalselt kuude arvuga, mil ollakse registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Seega

seob kehtiv sotsiaalmaksuseadus erinevalt varemkehtinust füüsilisest isikust ettevõtja

ettevõtlusega tegelemise otseselt füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimisega. Samale

seisukohale on asunud ka Tartu Halduskohus analoogses kohtuvaidluses nr 3-07-781;

2)

ei

ole

oluline

ettevõtlusega

reaalne

tegelemine,

vaid

FIE-na

registreerimine

maksukohustuslaste registris. Järelikult, kui isik ei ole teatanud oma elukohajärgsele

maksuhaldurile oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, peab ta tasuma sotsiaalmaksu

SMS-is ettenähtud suuruses, proportsionaalselt FIE-na registreeritud kuude arvuga.

3) sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu

füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses

lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8

sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt

summalt aastas.

Sama paragrahvi lõikes 5 märgitu kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu

aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse §-is 21 sätestatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja

arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust

ettevõtja on kogu maksustamisperioodi kestel: 1) kantud äriregistrisse või registreeritud

Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses või 2) kustutatud äriregistrist või teatanud

Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele oma tegevuse lõpetamisest või 3) saanud

riikliku pensioni saajaks.

Vastavalt SMS §-ile 2 lg 7 kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja

või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn või vald ja tema ettevõtlusest saadud tulu on käesoleva

seaduse §-is 21 sätestatud kuumäära 12-kordsest summast väiksem, võib tema ettevõtlusest

saadud tulu alusel makstava sotsiaalmaksu summa olla nimetatud summalt arvutatud

maksusummast väiksem tingimusel, et tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riigi, linna või

valla poolt tema eest ja ettevõtlusest saadud tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on

vähemalt võrdne sellelt summalt arvutatud maksusummaga.

Vastavalt SMS §-ile 9 lg 3 p 1 on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud tasuma

maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu- ja Tolliameti

pangakontole iga kvartali 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt

eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summas, välja arvatud isik, kes

on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja

51 sätestatud juhtudel.

SMS § 9 lg 5 kohaselt makstakse avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mille

kestel isik oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

SMS §-ist 2 lg 8 tulenevalt maksab füüsilisest isikust ettevõtja, kes on vastavalt maksukorralduse

seaduses sätestatule teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele ettevõtluse

peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva,

sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga.

5. V. V i vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 27. detsembri 2007 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) läbivad sotsiaalmaksuseadust, maksukorralduse seadust ja tulumaksuseadust kolm läbivat

põhimõtet - maksustamisel lähtutakse ettevõtlusega tegelemisest; maksustamisel lähtutakse

ettevõtlusega teenitud tulu olemasolust; ei maksustata, kui ettevõtlusega ei tegelda ja tulu

puudub. Vastavalt SMS §-ile 1 lg 1 p 5 maksab isik sotsiaalmaksu ettevõtlusega teenitud tulult,

tegeldes iseseisvalt majandus- või kutsetegevusega. Vastustaja pole aga alates 25.10.2001

iseseisva majandus- või kutsetegevusega tegeleda saanud seoses tema vahistamisega süüdistatuna

kuriteos. Samuti pole tal selle aja jooksul tekkinud tulu, mida saaks vastavalt SMS §-ile 2 lg 1

p 5 sotsiaalmaksuga maksustada;

2) on MKS §-is 20 lg 1 kehtestatud nõuded isikule, kes soovib end FIE-na registreerida. Selleks

peavad isikul olema elukoht, tegevusala ja -koht. Seega on FIE isik, kes elukohta omades teenib

märgitud tegevusalal iseseisva majandus- või kutsetegevusega märgitud tegevuskohas tegeledes

tulu, mida (peale tulumaksu) maksustatakse sotsiaalmaksuga. Et olla registreeritud tulu

teenimiseks tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 14 mõttes, peab see isik kuskil elama ja tal

peab olema tegevuskoht, et omal alal tegutseda MKS § 20 järgi, muidu ei saaks ta teenida tulu,

mis kuulub maksustamisele sotsiaalmaksuga SMS § 2 alusel. Seega on FIE defineeritud tulu

teenimisega ettevõtlusega tegeledes, mitte registreeritud olemisega.

Lisaks sellele, et vastustaja pole selle aja jooksul, mille eest teda püütakse maksustada, tegelenud

ettevõtlusega ja tulu teenimisega, puuduvad tal ka FIE-le vajalikud atribuudid: elukoht,

tegevuskoht

ja

igasugused

võimalused

tegeleda

oma

tegevusalal.

Vastavalt

sotsiaalmaksuseadusele, maksukorralduse seadusele ja tulumaksuseadusele ei ole vastustaja

füüsilisest isikust ettevõtja olnud alates 25.10.2001.

3) kustutab MKS § 20 lg 4 kohaselt maksuhaldur registrist FIE, kes ei tegele ettevõtlusega TMS

§ 14 tähenduses. Sel juhul maksuhaldur teavitab FIE-t kirjalikult tema nime kustutamise

kavatsusest ja selle kustutamisest. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur seda teinud. Selle asemel

on ta saatnud maksukorralduse kuus aastat pärast seda, kui kõnealuse FIE tegevus on lõppenud.

Vastustaja ise ei saanud oma andmete muutumisest vastavalt MKS §-ile 23 lg 1 teatada, kuna

kriminaalsüüdistuse esitamine oli tema jaoks ootamatu ja edaspidi muutis tema vanglas

viibimine selle võimatuks;

4) jääb arusaamatuks apellandi viide võimalikele erinevustele SMS-is enne ja pärast 2001;

5) on kohus õigesti osutanud, et korraldusest ei selgu, kuidas, mil viisil ja millise aja jooksul on

sotsiaalmaksu ja maamaksu võlg tekkinud, mistõttu korraldus ei ole kontrollitav. Arvestades, et

FIE rahandusaasta on kalendriaasta ja, et vastustaja ettevõtlustegevus lõppes enne 2001 lõppu,

siis peab kõik makseid puudutav olema arvestatud 2001 kohta. Seega piirdub vastustaja

maksuvõlg 2001 tasumata jäänud maksetega ega saa olla 27 734 krooni, nagu on märgitud

korralduses;

6) jääb selgusetuks, kuidas on maamaksu võlg tekkinud 2002. Krunt Valgas Tambres Männi 2,

millelt tasutava maamaksu vastustaja võlgu on jäänud, lakkas vastustaja omandis olemast ilma

tema osavõtuta. Vastustajal puudub teave selle kohta, millal ja millistel tingimustel krunt tema

omandis lakkas olemast. Vastustaja on väljendanud valmisolekut maamaksu võlg tasuda, kuid

kuna see on kehtestatud samas korralduses koos FIE sotsiaalmaksuga, siis tuleks maksuhalduril

koostada uus korraldus. Samuti on vastustaja väljendanud nõusolekut tasuda 2001 tasumata

jäänud FIE sotsiaalmaksu kvartalimaksed, kuid maksuhaldur ei ole sellele tähelepanu pööranud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab , et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

27. detsembri 2007 otsus muutmata.

Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete

piires. Lähtudes eeltoodud sättest, ei kontrolli ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust osas, millega on tühistatud Maksu- ja Tolliameti 26.01.2007 korraldus

nr 13-2.1/1262 maamaksu võla tasumiseks. Kuigi apellatsioonkaebuses on esitatud taotlus

tühistada halduskohtu vaidlustatud otsus tervikuna, puuduvad kaebuses igasugused väited

maamaksu võla tasumise osas, kõik kaebuse väited puudutavad sotsiaalmaksu võlga, ning

seetõttu ei saa ringkonnakohus ka kontrollida, kas vaidlustatud korraldus ka maamaksu võla

tasumise osas oli õigusvastane või mitte. Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et

maamaksu võlana on vaidlustatud korralduses märgitud 619 krooni, samas on pärast korralduse

tegemist saadetud V. V ile 20.09.2007 maksuteade 2002 maamaksu kohta, mille kohaselt on

tasumisele kuuluva maksu suuruseks 252 krooni, maamaksu võlg 20.09.2007 seisuga 312 krooni

ja intressi võlg 351 krooni. Lähtudes eeltoodust on õige halduskohtu seisukoht, et maamaksu

osas on arusaamatu selle suurus ja tekkimise periood.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu otsuse vaidlustatud

osas tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud

seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus on ekslikult lähtunud Riigikohtu lahendist

nr 3-3-1-35-03, sest jättis tähelepanuta, et vastavas Riigikohtu lahendis on seisukoht

sotsiaalmaksukohustuse

tekkimise

osas

kujundatud

enne

01.01.2001

kehtinud

sotsiaalmaksuseaduse alusel.

Riigikohtu viidatud lahendis on tõesti vaidluse all olnud enne 1. jaanuari 2001 kehtinud

Sotsiaalmaksuseaduse redaktsiooni kohaldamine, kuid selles esitatud seisukohad on ülevõetavad

ka Sotsiaalmaksuseaduse hilisema redaktsiooni kohaldamisel.

8. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas füüsilise isiku sotsiaalmaksuga maksustamisel on määrav

maksustamisperioodil ettevõtlusega tegelemine või vastava registri kanne selle kohta, et isik on

füüsilisest isikust ettevõtja.

Vastavalt Sotsiaalmaksuseaduse §-ile 2 lg 1 p 5 (kehtib alates 01.01.2004) makstakse

sotsiaalmaksu füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14

tähenduses, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised,

arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui

maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas. Sama paragrahvi

lg 5 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui

käesolevas seaduse §-is 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt.

Seaduse kohaselt tuleb tasuda sotsiaalmaksu ka neil ettevõtlusega tegelevatel füüsilistel isikutel,

kes ei saanudki ettevõtlusest tulu. Seepärast on sotsiaalmaksu objektiks mitte üksnes tulu, vaid

ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku puhul ka tema ettevõtlus. Seega eeldab füüsilise isiku

Sotsiaalmaksuseadusest tulenev sotsiaalmaksukohustus ettevõtlusega tegelemist.

9. Maksuamet on ebaõigesti asunud seisukohale, et sotsiaalmaksukohustuse aluseks on

ainuüksi V. V i registreerimine füüsilisest isikust ettevõtjana. Vastav registrikanne on vaid üks

võimalik tõend selle kohta, et V. V i tegeles ettevõtlusega. V. V i väite kohaselt ta vahistati alates

25.10.2001 ja talle mõisteti 20 aastat vangistust. Seega alates 25.10.2001 ei saanud V. V i

ettevõtlusega tegelda ja tema tegevus ei olnud sotsiaalmaksu objekt. Oluline ei ole kanne

vastavas registris ning see, kas isik teatas õigeaegselt ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest.

Oluline on maksustamisperioodil ettevõtlusest tulu saamine või maksumaksja reaalne

majandustegevus, mis on suunatud tulu saamisele.

10. Vastupidisele

seisukohale

ei

anna

alust

asuda

ka

apellandi

poolt

viidatud

Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 3 p 1, mille kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud

tasuma maksustamise maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu-

ja Tolliameti pangakontole iga kvartali 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt

kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summas, välja

arvatud isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja ning käesoleva paragrahvi

lõigetes 4, 5 ja 51 sätestatud juhtudel.

Samuti ei muuda eeltoodud seisukohta SMS § 9 lg 5, mille kohaselt makstakse avansilisi

makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud füüsilisest isikust

ettevõtjana.

Viidatud paragrahvidega on sätestatud sotsiaalmaksu maksmise kord, kuid nendega ei ole

muudetud sotsiaalmaksu objekti.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 kohaselt apellandi

poolt

apellatsioonimenetluses

kantud

menetluskulud

tema

enda

kanda.

Vastustaja

menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson