3-08-133/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS r i i g i õ i g u s a b i m ä ä r a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-08-133 Määruse kuupäev 27.02.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladimir Jarikov´i taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks kaebuse koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses. Asja läbivaatamise kuupäev 27.02.2008 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada taotlus ja võimaldada Vladimir Jarikov´ile riigipoolne menetlusabi – õigusabi riigi kulul kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud;

2. Määrata Vladimir Jarikov´ile menetlusabi korras advokaat kaebuse koostamiseks ja tema esindamiseks halduskohtumenetluses;

3. Riigi õigusabi osutajaks määrata advokaat Anne Vissak;

4. Riigi õigusabi määrus saata täitmiseks Advokaadibüroo Sirje Must (Õpetaja 9, Tartu, 51003) advokaadile Anne Vissak´ule;

5. Määrus saata teadmiseks Vladimir Jarikovile, Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht

22.01.2008 esitas Vladimir Jarikov Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Esitatud taotluses palub V.Jarikov kaebuse koostamiseks tasuta riigi õigusabi, sest tal puuduvad rahalised vahendid kaebuse koostamiseks õigusabi saamiseks.

Kuna V.Jarikov ei esitanud kohtule riigi õigusabi taotlust nõutaval kujul, jättis halduskohus 29.01.2008 määrusega taotluse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 12.02.2008.

11.02.2008 saabus Tartu Halduskohtusse V.Jarikovi avaldus riigi õigusabi saamise taotluse täpsustamiseks. V.Jarikov palub riigi kulul õigusabi kaebuse koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotlusele on lisatud mahukas materjal, mis puudutab tema probleemi, milles ta soovib halduskohtusse pöörduda. Nähtuvalt asja materjalidest, on V.Jarikov läbinud kohtueelse kohustusliku menetluskorra, st pöördunud kirjalikult nii Tartu Vangla kui Justiitsministeeriumi poole. Kuna V.Jarikov ei ole oma probleemile saanud lahendust kohtueelses menetluses, soovib ta pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Kohtule esitatud avalduses toob V.Jarikov välja probleemid, milles ta soovib kohtusse pöörduda: 1) tema käeraudades ebaseaduslik hoidmine; 2) tema paigutamine isoleeritud kambrisse, milles olid inimväärikust alandavad tingimused; 3) Tartu Vangla toimingud seonduvalt tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kambrisse, mis ei vastanud elementaarsetele tingimustele paigutamisega; 4) rikutud on tema inimõigusi. Asja keerukuse tõttu ja asjakohase õigusabi saamiseks rahaliste vahendite puudumise tõttu taotleb V.Jarikov õigusabi saamist riigi kulul.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 94 toimub riigipoolse menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigipoolne menetlusabi on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 4 järgi menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest tasumisest vabastamine. Õigusabi määratakse riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatud alustel ja korras.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Kohtul on õigus vabastada maksejõuetu füüsiline isik täielikult või osaliselt riigi õigusabi eest tasumisest, s.t RÕS § 8 p 1 kohaselt määrata riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Riigikohtu 14.09.2005 määruse nr 3-3-1-52-05 kohaselt tuleb isiku sissetulekut võrrelda rahasummaga, mille eest õigusteenuste turult oleks taotlejal tavaolukorras võimalik vajalikku advokaadi õigusteenust osta.

V.Jarikovi maksevõimelisuse hindamisel lähtub kohus asjaolust, et V.Jarikov on kinnipeetav, ta ei tööta ja tal puuduvad vahendid tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotlejal ei ole ka vara, mille arvel kanda õigusteenuse kulud. Hinnates isikule riigi kulul õigusabi võimaldamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Riigi kulul õigusabi võimaldamine aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse ja asjakohaste teadmiste puudumise tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse üks eesmärk on tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks.

Kohus on seisukohal, et oma õiguste ja huvide kaitsmiseks kaebuse koostamiseks ja halduskohtumenetluses vajab kaebuse esitaja V.Jarikov õigusabi ja oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ta asjatundliku õigusteenuse eest tasuda.

Juhindudes RÕS § 8 p 1 ja võttes arvesse eeltoodut, leiab kohus, et V.Jarikovile tuleb määrata riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et RÕS § 28 lg 1 kohaselt - kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud RÕS § 27 lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmist otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena.

RÕS § 29 lg 1 sätestab, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele mõistab kohus valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 94; RÕS § 4 lg 3 p 5 ja 8; § 6 lg 1 ja § 8 p 1 leiab halduskohus, et Vladimir Jarikovi (kinnipeetav, Tartu Vangla, Turu 56, Tartu, 51014) riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele.

RÕS § 18 lg 2 alusel määrab kohus V.Jarikovile riigi õigusabi osutajaks kaebuse esitamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses Advokaadibüroo Sirje Must (Õpetaja 9, Tartu, 51003) advokaat Anne Vissaku, kelle nõusolekut on kohus eelnevalt ise küsinud.

Tamara Hristoforova kohtunik