2-06-27497/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Ärakiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

Lxxx Vxxx hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista elatis Vxxx Bxxx`ilt Lxxx Vxxx kasuks tütre ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 05. juulist 2006 summas 2 300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuni tütre Sxxx Bxxx`i (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Vxxx Bxxx`i poolt tasutud elatise summasid.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Kohtuasja number 2-06-27497 Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Lxxx Vxxx hagi Vxxx Bxxx`i vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

11. veebruar 2008

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

Lxxx Vxxx(IK xxx)

Vxxx Bxxx (IK xxx)

Oxxx Gxxx (volikirja alusel)

2(4) Lxxx Vxxx ja Vxxx Bxxx`i abielust on sündinut xxx tütar Sxxx Bxxx.

Hageja esitas 05. juulil 2006 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise nõudega Vxxx Bxxx`i vastu. Võlgnik esitas vastuväite ning kohus andis avalduse üle lahendamiseks hagimenetlusse.

Hagiavalduse kohaselt on laps hageja ülalpidamisel ning kostjapoole materiaalne abi puudub. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks 2 300 krooni.

Asja käik

Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud ning kohus rahuldas tagaseljaotsusega hageja nõude täies ulatuses. Kostja esitas menetluse taastamise taotluse, põhjendusega, et pidas piisavaks vastuseks, mis oli esitatud maksekäsu kiirmenetluses. Kohus rahuldas kostja taotluse ning taastas menetluse.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses hagi ei tunnista, kuna on piisavalt maksnud lapsele elatist. Kostja kannab hageja arvele igakuiselt üle 1 500 krooni. Hageja poolt nõutud summa 2 300 krooni on ülepaisutatud ning ebamõistlikult suur, arvestades lapse vanust.

Kohtuistung

Hageja palub hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista elatis hagi esitamisest kuni 01.01.2008 summas 2 300 krooni kuus ning edaspidi 4100 krooni kuus. Hageja tunnistab, et kostja on tasunud alates hagi esitamisest kuni 01.01.2008 vabatahtlikult elatist kokku 26 000 krooni. Kostja esindaja seletuste kohaselt vanemad otsustavad ostuhinna vastavalt oma sissetulekule. Ei pea lapsele ostma kõige kallimaid asju, kaubandusest on ju võimalik ka odavamaid riideid lapsele osta. Tuleks arvestada ka seda, et laps on veel väike. Kostja esindaja on seisukohal, et 4600 krooni kokku on täiesti piisav summa. Kui lahendada elatise küsimust siis peaks arvestama ka seda kui suured on lapse vajadused mitte aga ainult seda kui suur on lapsevanema palk. Peaks arvestama siiski Sotsiaalministeeriumi uuringut. Kui vaadata perioodi 2006-2007 siis kostja maksis hagejale miinimumsummast rohkem. Kostja käitus heauskselt ta maksis palju suutis ja praegu on kostja selle poolt, et maksab hagejale elatist nii suures summas kui suudab. Küsimus on selles palju laps vajab. Hageja soovib praegu 4000 krooni kuus aga seega kulub lapsele ühes kuus 8000 krooni, mis on ülemäära suur summa. Kostja peab samuti tasuma korteri eest ja toidu eest, riiete eest, ei saa panna kostjat sellisesse seisukorda, et ta maksab kogu oma palga elatiseks. Hageja peab nimetama mõistliku summa. Selleks et kostja saaks tulevikus rohkem elatist hagejale maksta peab ta õppima, kuid rahapuudusel ei ole tal võimalust edasi õppida. Hageja poolt ei ole tõendatud lapsele tehtavad kulutused. Lapse vajadused ei sõltu hageja tahtes, vaid lapse vajadustest. Palume kohtul arvestada Sotsiaalministeeriumi uuringut, kui panna ka nimetatud uuringule juurde 10%-20 % või isegi 50 %, siis ei saaks me ka hageja poolt nõutavat summat. Tulevikus kui kostja sissetulek suureneb on ta nõus hagejale lapse ülalpidamiseks ka rohkem elatist maksma. Kostja on nõus alates hagi esitamisest kuni 01.01.2008 maksma hagejale elatist 1800 krooni kuus, millest palun maha arvestada juba kostja poolt vabatahtlikult makstud elatise summa 26 000 krooni, alates 01.01.2008 on kostja nõus hagejale elatist maksma 2300 krooni kuus.

Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on lapsele maksma 2 300 krooni kuus. Kostja palk moodustab ca 11 000 krooni kuus. Kostja leiab, et hageja ei ole piisavalt tõendanud lapsele tehtavaid kulutusi. Kostja on nõus maksma 2300 krooni elatist alates 01.01.2008. Kostja on nõus hagejale 2006 ja 2007 aasta eest elatist maksma 1800 krooni, mis ületab tol ajal kehtinud miinimumsummat, millest palub maha arvestada juba kostja poolt vabatahtlikult makstud elatise summa so 26 000 krooni

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3(4) Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus on tuvastanud, et Lxxx Vxxx ja Vxxx Bxxx`i abielust on xxx sündinud tütar Sxxx Bxxx, laps elab koos hagejaga. Hageja ülalpidamisel on üks laps ning ta uuesti abiellunud ei ole. Kostja uuesti abiellunud ei ole.

Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2006.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem 1 500 krooni. Lähtuvalt 2007 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis kuni 01.01.2008 summas 2 300 krooni ning edaspidi 4 100 krooni.

Seega lasub hagejal kohustus tõendada lapsele tehtavate kulutuste osas: 2006 aastal 800 krooni ulatuses; 2007 aastal 500 krooni ulatuses; 2008 aastal 1925 krooni ulatuses.

Hageja on kohtule esitanud lapsele tehtavate kulutuste arvestuse, mille kohaselt kulub kuus: kommunaalteenustele – 1100 krooni; lasteaiamaks – 700 krooni; riietele – 1290 krooni; lapse arenguks vajamineva summa 1290 krooni; ravimid – 300 krooni; toit – 1500 krooni; ujula – 790 krooni. Seega kulub lapsele kuus 6 480 krooni ning kummagi lapsevanema kohustuse suuruseks on 3 240 krooni, millele lisandub tulumaks. Koos tulumaksuga moodustab lapse ülalpidamiseks minev summa 4 100 krooni.

Kohtule esitatud tõendite kohaselt moodustab Vxxx Bxxx`i igakuine sissetulek: 2005 aastal – 7 662 krooni; 2006 aastal - 10534 krooni ning 2007 aastal – 13 122 krooni kuus. Kostja poolt esitatud konto väljavõtte ja pangalaenu arvestused jätab kohus tähelepanuta. Kohus selgitab, et laenudega võetud kohustustega on ka isik saanud hüve, mida on saanud vabalt hallata ja käsutada.

Kohtule esitatud tõendi kohaselt moodustab Lxxx Vxxxx ühe kuu sissetulek 11 535 krooni. Kostja on kohtule esitanud kuludokumendid vaid ühe kuu kohta ja õiendite kohaselt on kulunud 2008 jaanuari kuus kommunaalmaksetele 1752,40 krooni; arve lasteaia tasu kohta 15 päeva eest – 588 krooni. Kohus selgitab, et nimetatud kulud on hageja poolt nimetatud juba lapsele tehtavate kulutuste nimekirjas ja kommunaalmaksed tuleb jagada elanike arvuga st. arvestada lapse osaks

4(4) pool tehtud kulutustest. Kuna hageja on esitanud ainult ühe kuu arve, siis ei ole kohtul võimalik hinnata aasta lõikes kuu keskmist kulutust kommunaalmaksetele.

Hageja ei ole põhjendanud kohtule piisavalt nõutava elatise vajadust.

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele linnalapsele kulub 1 875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

Uurimuse kohaselt on järgnevate aastate vastava summa leidmiseks põhjendatud kasutada tarbijahinna indeksit. Eesti Statistikaemaseti veebilehel (http://www.stat.ee) avaldatud tarbijahinnaindeksi alusel on vajalike ülalpidamiskulude määrad alljärgnevad: 2006 indeks 4,4% - ülalpidamiskulu 2 099 krooni; 2007 indeks 6,6% - ülalpidamiskulu 2 238 krooni. Seega ühe lapsevanema kohustus on kanda 1 119 krooni ühes kuus lapse ülalpidamiskohustuse osas.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS § 49, 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suuremad kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

Kohus selgitab hagejale, et kuigi kostja ei ole nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust täitnud, ei saa kohus panna kostjat otseselt raskesse majanduslikku olukorda, mis võib kaasa tuua olukorra, kus seoses makseraskuste tekkimisega halvendatakse kostja majanduslikku olukorda ning seoses sellega ka poolte ühise lapse olukorda.

Arvestades poolte majanduslikku olukorda ning nõude ulatust leiab, kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb elatis välja mõista alates 05. juulist 2006 summas 2 300 krooni.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Kohtunik: / allkiri/

Ärakiri õige:

5(4)