2-06-14313/39 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-06-14313 Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2008, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi M N avaldus vanema õiguste määramiseks ja laste elukoha määramiseks. Kohtuistung 15.02.2008.a Avaldaja: M N (IK xxx) Avaldaja esindaja: Andres Veski (volikirja alusel) Menetlusosalised Puudutatud isik: A N (IK xxx)

Puudutatud isiku esindaja: Marko Tiirik (volikirja alusel)

Eestkosteasutused: Jõhvi Vallavalitsus (RK 75033487) Esindaja: Ene Eljas (volikirja alusel) Kohtla-Nõmme Vallavalitsus (RK 75022114) Esindajad: Moonika Räitsak (volikirja alusel) Luule Luuk (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M N avaldus vanema õiguste määramiseks laste suhtes ja laste elukoha määramiseks osaliselt.

2. Määrata C S N ja S L N elukohaks laste ema A N elukoht.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast.

AVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Viru Maakohtu menetluses on M N avaldus vanema õiguste määramiseks ja laste elukoha määramiseks.

2(5)

Esitatud avalduse kohaselt abiellusid M N ja A N 06. augustil 2005.a. Kooselust olid enne abiellumist sündinud lapsed: S L N (sünd. xxx.a) ja C S N (sünd. xxx.a). Poolte abielu on lahutatud 05.06.2006.a. Lahutamise põhjuseks oli A N uus suhe. Avaldaja leiab, et laste huvidest lähtuvalt oleks neil parem elada tema juures. Ta on suuteline lapsi üleval pidama ja nende eest hoolt kandma ning on loodud tingimused laste arenguks. Laste hoidmisel on abiks tema ema. Oma töö on avaldaja ümber korraldanud nii, et tal on võimalik üksinda lapsi kasvatada. Avaldaja palub määrata laste elukohaks tema elukoha, kuna puudutatud isikul puudub kindel elukoht. Samuti palub avaldaja keelata puudutatud isikul esialgse õiguskaitse kohaldamise korras laste omavoliline kodust ja lasteaiast minemaviimine.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

Kirjalikus vastuses palub puudutatud isiku esindaja jätta avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, kuna lapsed on kogu aeg elanud ema juures. Esitatud avaldusest ei selgu, milliseid ja missuguse seaduse alusel vanema õigusi soovib avaldaja oma avalduses kindlaks määrata. Esindaja vaidleb vastu avaldaja väitele, et laste emal puudub kindel elukoht. Andreana Nõmmeloo on sisse kirjutatud aadressil xxx, Jõhvi. Küll on aga avaldaja esitanud Jõhvi Vallavalitsusele avalduse puudutatud isiku nimetatud korterist väljakirjutamiseks. Puudutatud isik leiab, et avaldaja tegevus tema väljakirjutamiseks eluruumist, mida ta koos lastega kasutab, on pahatahtlik ja ei anna alust lastele uue elukoha määramiseks. Avaldaja ei ole oma avaldudes esitanud tõendeid selle kohta, mille alusel ta leiab, et lastel vanusega 3.a ja 5.a on tema juures parem elada kui puudutatud isiku juures. Avaldusest ei nähtu, kuidas avaldaja on oma töö ümber korraldanud nii, et tal oleks võimalik üksinda lapsi kasvatada ning miks ei tohi laste ema nende kasvatamisest osa võtta, vaid selleks peab avaldajale abiks olema tema ema. Puudutatud isiku väitel on ka temal olemas kõik vajalikud tingimused laste kasvatamiseks.

Puudutatud isiku esindaja palub jätta M N avaldus vanema õiguste määramiseks laste suhtes ja laste elukoha määramiseks rahuldamata.

ASJA KÄIK

Viru Maakohtu 26.06.2006.a määrusega jäeti M N taotlus hagi tagamiseks - keelata A N´l laste omavoliline äraviimine - rahuldamata.

13.11.2006.a esitas M N taotluse poja C S N väljaandmiseks ning tema kasvatajaks määramiseks kuni kohtuvaidluse lõpuni. Taotluse põhjenduseks on asjaolu, et laste ema elukaaslane on poja suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda.

Jõhvi Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist Ene Eljas selgitas vastuseks M N 13.11.2006.a kirjale, et laste ema A N´d oli koheselt teavitatud avaldaja taotlusest. Vestlusest emaga selgus, et tema elukaaslane ei ole kunagi lapsi karistanud ja avaldaja selline väide on laim. Laste suhtlemist elukaaslasesse hindas ema positiivseks, suhted elukaaslase ja laste vahel on algusest peale väga head olnud ning lapsed armastavad teda. Kodukülastusel elukaaslane eitas kategooriliselt laste füüsilist karistamist. Vestluse ajal tuli S L ema ja elukaaslase juurde ja kallistas neid. Vallavalitsuse esindaja leiab, et laste isa süüdistustel ei ole alust ning laste löömise fakti ei ole olnud.

Viru Maakohtu 16.11.2006 määrusega oli M N taotlus hagi tagamiseks jäetud rahuldamata.

04.12.2006.a esitas A N vastuhagiavalduse laste elukoha määramiseks, taotluse menetlusabi saamiseks ja taotluse hagi tagamiseks. A N palus laste elukohaks määrata tema elukoht xxx, Jõhvi ja keelata kohtumenetluse ajaks M N´l laste omavoliline enda juurde viimine ja lasteaiast äravõtmine.

3(5) Viru Maakohus rahuldas A N taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta täielikult menetluskulude kandmisest. Viru Maakohtu 04.12.2006 määrusega oli rahuldatud hagi tagamise taotlus ja määratud kohtumenetluse ajaks laste elukohaks laste ema elukoht xxx, Jõhvi ning keelatud kohtumenetluse ajaks M N´l laste omavolilise enda juurde viimine ja lasteaiast äravõtmine.

Vastuses vastuhagile M N hagi ei tunnistanud ja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. M N leiab, et kuna abielu lahutamine oli põhjustatud A N uus suhe, siis on ta ise oma käitumisega andnud põhjust arvamuseks, et ta ei tule laste kasvatamisega toime. Samas teeb laste ema takistusi talle takistusi lastega suhtlemisel ning ei luba lapsi isaga kohtuda.

13.12.2006.a esitas M N määruskaebuse Viru Maakohtu 04.12.2006.a kohtumäärusele. Kaebaja leidis, et kohtumäärus ei ole põhjendatud ja loob olukorra, kus kaebuse esitajal ei ole võimalik lastega suhelda. Ka ei ole kohus oma määruses põhjendanud, miks tuleb laste elukohaks määrata just laste ema elukoht.

Viru Maakohus jättis 27.02.2007 määrusega M N määruskaebuse rahuldamata ja saatis asja Viru Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Viru Ringkonnakohtu 30.05.2007.a määrusega tühistati Viru Maakohtu 04.12.2006.a hagi tagamise määrus ja saadeti asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. M N määruskaebus rahuldati osaliselt.

12.11.2007.a esitas A N kohtule avalduse vastuhagist loobumiseks ja vastuhagi menetluse lõpetamiseks. Viru Maakohus lõpetas 22.11.2007 määrusega vastuhagi menetluse määrusega ja jätkas menetlust M N avalduses vanema õiguste määramiseks laste suhtes ja laste elukoha määramise nõudes.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 15.02.2008.a avaldaja esindaja selgitas, et avaldaja soovib määrata laste elukohta. Elukoha määramise nõue on poja osas. Tütar on vanem, ta tahab rohkem ema hoolitsust ja nõuandeid. Avaldaja esindaja ei leia, et olukord, kus üks laps elab isa, teine laps ema juures, oleks laste lahutamine ja mõjuks lastele traumeerivalt. Nädalavahetused veedaksid lapsed koos. Avaldaja palub avalduse rahuldada.

Avaldaja selgitas, et ta soovib, et poeg elaks tema juures, sest leiab temaga rohkem ühist keelt ja on neil ühine tehnikahuvi. Tema juures oleks pojal huvitavam, on ruumi joosta ja vabam elu. Lastega kohtub avaldaja kaks korda kuus. Avaldaja soovib lastega ka nädala keskel suhelda. Puudutatud isik ei tee talle takistusi lastega suhtlemisel. Avaldaja on seisukohal, et poeg võib edasi Jõhvi lasteaias käia ja hiljem Kohtla-Nõmme koolis. Paindliku töögraafikuga saab ta lapse lasteaeda viia ja õhtul ära tuua.

Puudutatud isik selgitas, et laste jaoks on ka kolmepäevane lahusolek suur probleem. Tema pooldab, et lastel oleks päevane režiim, s.o. süüa, magama minna jne tuleb õigel ajal.

Puudutatud isiku esindaja avaldust ei tunnistanud, selgitades, et avaldaja ei ole põhjendanud, miks peaks lapsed lahutama ja määrama poja elukohaks tema elukoha. Lapsed on koos kasvanud ning teineteisega harjunud. Avaldaja kinnitusel lastega suhtlemisel tal probleeme ei ole olnud. Puudutatud isiku esindaja arvates ei peaks lapsi lahutama selle pärast, et 5 aastasel on tehnikahuvi.

Kohtla-Nõmme Vallavalitsuse esindaja on seisukohal, et kuigi avaldaja on võimeline last kasvatama, ei ole vaja lapsi lahutada ja lastega suhtlemiskord peaks olema paindlik.

4(5) Jõhvi Vallavalitsuse esindaja on samuti seisukohal, et lapsi lahutada ei ole vaja. Liiga paindlikku suhtlemiskorda ta ei soovita, sest lapsed võivad hakata seda ära kasutama.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

M N esitas kohtule avalduse vanema õiguste määramiseks laste suhtes ja lapse elukoha määramiseks.

Kohtule konkreetselt nõuet selles, millist puudutatud isiku vanema õigust soovitakse määrata või piirata, esitatud ei ole. Avalduses on viidatud TsMS §-ile 550 lg 1 p 2, mis näeb ette lapsega suhtlemise korraldamise. Samas poolte vahel vaidlust lastega suhtlemise korra üle ei ole. Sõlmitud oli kokkulepe eestkosteasutuse ja lahuselavate lapsevanemate (tl 34, 115) vahel lastega suhtlemiseks, mis toimib ning avaldajal probleeme lastega suhtlemisel ei ole.

Avaldaja palub määrata alaealise C S N elukohaks tema elukoht, põhjendusel, et ta leiab pojaga rohkem ühist keelt ning neil on ühine tehnikahuvi. PKS §-i 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused ja vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda (PKS § 50 lg 1). Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LKS) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga. LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28).

Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps C S, kelle elukoha üle vaidlus käib, on käesoleval ajal 5 aasta ja 2 kuu vanune.

Kuna tegemist on alla seitsmeaastase lapsega, kelle arvamust kohus vastavalt TsMS § 559 ära kuulata ei saa, jäävad tähtsaimaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lapse huvid (PKS § 58). Seega ei saa lapse elukoha kindlaksmääramisel lähtuda vanemate soovidest ja tahmistest, vaid ainuüksi lapse huvidest.

PKS § 59 alusel kaasab kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Jõhvi Vallavalitsuse ja Kohtla-Nõmme Vallavalitsuse arvamuste kohaselt tuleb lapse elukohaks, arvestades lapse huvisid, jätta lapse ema elukoht.

Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit ega pole kohus ka ise tuvastanud, et ema oleks käitunud õigusvastaselt laste huvisid eirates või pole taganud nõuetekohast hoolitsust laste kasvatamisel. Puudutatud isikul on kindel eluja töökoht. Tõendatud ei ole, et puudutatud isiku elukaaslane suhtuks lastesse võõristavalt ning, et ta on lapsi füüsiliselt karistanud. Lapsel on emaga alati tugevam bioloogiline suhe ja et seda rikkuda peavad olema kohtu poolt tuvastatud tõsised puudujäägid ema käitumises lapse kasvatamisel, mida kohus käesolevas asjas tuvastanud ei ole.

5(5) Kohus ei kahtle avaldaja väites, et ta on võimeline lapsi üleval pidama ja nende eest hoolitsema, ja on oma töö ümberkorraldanud nii, et ta saab poja kasvatamisega üksi hakkama. Samuti on tal olemas kõik tingimused lapse kasvatamiseks (tl 87). Lapse kasvatamisel on oluline stabiilsus, mille üheks osaks on lapse kodu. Lapsel peab olema üks kodu, kus ta tunneb ennast turvaliselt ja lapse elu peab olema korraldatud selliselt, et laps saaks igapäevaselt suhelda oma õe (vennaga) ning võrdselt suhelda mõlema vanemaga. Eelnimetatu on lapse turvalisuse ja heaolu huvides ning selle on lapse ema A N ka lastele taganud (PKS § 49, § 51, § 58).

Laste ema on taganud lahusoleku ajal lastele hea elukeskkonna ja turvalisuse, mistõttu puudub alus kahelda, et laste ema ei suuda ka edaspidi laste eest hoolitsemisega hakkama saada. Poeg peab oma elukohaks praegust elukohta ema juures ja pereks inimesi, kellega koos elab. Lapsi koheldakse perekonnas võrdselt. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtuvalt puudub vajadus lapse elukeskkonna muutmiseks ja ühes peres kasvavate laste teineteisest lahutamiseks. Samuti saaks laste nn lahutamise tulemusena kannatada mõlema lapse kiindumussuhted ja turvatunne.

Avaldaja seisukoht, et pojal on tema juures huvitavam, on ruumi joosta ja vabam elu, ei ole iseenesest väär, kuid see ei anna iseenesest alust avalduse rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et lapse ja isa ühiseid huvisid ja normaalset suhtlemist saab realiseerida ka siis, kui poeg elab koos emaga. Kohtule pole esitatud tõendeid ja kohus pole ka tuvastanud, et lapse ema ei tegeleks lastega või et laste turvalisus või heaolu oleks ema tegevuse või tegevusetuse tõttu rikutud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuste arvamused ja puudutatud isikute seisukohad, leiab, et et kuigi avaldaja (isa) on suuteline last kasvatama, siis lähtudes asjaolust, et laps elab käesoleval ajal ema juures, kus tema heaolu ja turvalisus on tagatud, leiab, et lapse huvides on jätta ta ema kasvatada, s.o. määrata lapse elukohaks A N elukoht.

Menetlusosaliste vahel vaidlust, et alaealise S L N elukohaks jääb puudutatud isiku elukoht, ei ole. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus vabalt igal ajal lapsega suhelda ja teisel vanemal ei ole õigust takistada last viimasest lahus elava vanemaga suhtlemast (PKS § 52 lg 1). Samas ei või kumbki vanem teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega (PKS § 50 lg 4). Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558, 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse osaliselt.

Helgi Vinni Kohtunik: