2-08-2435/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 25. veebruar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-2435 L.L. versus J.I.a Hagi ese kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja L.L. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx) Hageja esindaja vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti AB, Tartu 8, Viljandi) Kostja J.I.a (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviil- kohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. L L hagis J.I.a vastu elatise suurendamiseks: 1.1 suurendada 23. novembri 1999 Viljandi Maakohtu otsusega J.I.alt väljamõistetud elatist 1 000 krooni kuus lapse ülapidamiseks; 1.2 seoses elatise suurendamisega välja mõista J.I.alt elatis lapse ülalpidamiseks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus L L kasuks alates 24. jaanuar 2008, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta, kuni tütre J L’e (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxxxx xxxx; 1.3 J.I.alt igakuulise elatise maksmise tähtajaks L.L.le määrata kuu viimane kuupäev. Muud otsustused 2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need poolte, hageja ja kostaja endi kanda. 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja nõue ja menetluse käik Hageja on taotlenud kostjalt 23. novembri 1999 Viljandi Maakohtu otsusega välja- mõistetud lapse ülalpidamiseks elatise 1 000 krooni suurendamist seaduses kehtestatud miinimummäärani, s. o 2 175 krooni kuus alates hagi kohtusse esitamisest. Hagi on kohtu kantseleis registreeritud 24. jaanuaril 2008. Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeks- võtuga.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Tulenevalt hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. 2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eel- menetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Hagi tuleb seoses kostja õigeksvõtuga rahuldada Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on PKS § 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis alates 01. jaanuarist 2008 on 2 175 krooni. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). 2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlus- osalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). Menetluskude jaotust hagilises perekonnasjas käsitleb TsMS § 164 (Menetluskude jaotus hagilises perekonnasjas). TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 sätestatu kohaselt ülapidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Menetletavas ülapidamisasjas kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmist kostja kanda. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Toomas Lillsaar

Kohtunik