2-06-119/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-119

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-06-119 Tsiviilasi OÜ V (pankrotis) hagi AJ vastu kahju hüvitamise 200 000 krooni ja võlgnevuse 20 000 USD väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ V (pankrotis; registrikood XXX asukoht XXX); Hageja esindaja: pankrotihaldur Aivar Leismann (XXX); Kostja AJ(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja advokaat Nele Tammemäe (asukoht Advokaadibüroo XXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: HA (registrikood XXX, asukoht XXX) Kolmanda isiku esindaja juhatuse liige HS(aadress XXX). Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses, taotlus vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise kohta

RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 2. Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ V (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue

2 Kohtule 02.01.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt andis AS HA 09.07.1996. a kostjale 20 000 USD. Kostja saadud raha ei tagastanud. Hageja omandas nõude 07.01.2000. a nõude loovutamise lepinguga nr 1.

Kostja hagi alusel oli seatud AS HAvarale, korterile XXX käsutamise keelumärge. Lääne-Viru Maakohtu jõustunud otsusega 06.10.1998. a jäeti A. J hagi rahuldamata. Enne hagi tagamist oli AS HA sõlminud korteri ostu-müügi eellepingu 11.06.1996. a. Nimetatud lepingu alusel p 3.2.1. kohaselt sooritas ostja ettemakse 200 000 krooni. Korteri ostu-müügileping pidi sõlmitama hiljemalt 11.07.1996. a. Hagi tagamise tõttu seda teha ei saanud. Müüjal tekkis seetõttu leppetrahvi tasumise kohustus kostjale 200 000 krooni ulatuses. Kui hagi ei oleks tagatud, oleks korter müüdud ja müüja poleks kahju kandnud.

Kostja vastus Kostja oma 06.10.2006. a vastuses kohtule hagi ei tunnista. Hoiuleping-akt, millest tuleneb hageja poolt väidetav nõue, sõlmiti 09.07.1996. a., samuti on väidetav kostjapoolne kahju tekitav tegevus aset leidnud 13.06.1996. a. (s.o. kostja avalduse alusel hagi tagamine). Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist ning teha vaheotsus. TsÜS § 146 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.

Hagiavalduse kohaselt andis AS HA kostjale 09.07.1996. a lühikeseks ajaks hoiule 20 000 USD. Vastavalt poolte vahel sõlmitud aktile kohustus kostja raha samal päeval notari juures või HSesimesel nõudmisel AS-le HAtagastama (tl 15).

Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist ning teha vaheotsus. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

TsÜS (red. kuni 01.07.2002) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist alates 09.07.1996. a ning kahju tekkimisest sai hageja teada hiljemalt 06.10.1998. a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 02.01.2006. a.

3 Hageja leiab, et kostja on kohustust rikkunud tahtlikult, seega ei ole hageja nõue aegunud. TsÜS § 146 lg 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 30.06.2005. a. Kohtu hinnangul oleks hagejal olnud võimalus koheselt oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, juhul kui kostja laenu koheselt ei tagastanud. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Hageja seda ei teinud.

VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peaks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääks saamata lepingu järgi tasumisele kuuluv summa. Hageja seda käesolevas menetluses tõendanud ei ole. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda kohustusele vastuväidete esitamist võlgniku tahtlikuks tegevuseks kohustuse täitmata jätmisel, mis tooks automaatselt kaasa TsÜS § 146 lg 4 sätestatud kümne aastase aegumistähtaja.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

TsMS § 449 lg 3 järgi kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi menetle. Kohus leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja nõue on aegunud.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 alusel kuulub kostja menetluskulu täies ulatuses (s.h. õigusabikulu 3 540 krooni tl 89- 90) hagejalt väljamõistmisele. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja esitas hagiavalduse postiasutusele 31.12.2005. a oli pankrotihaldur RLS § 16 lg 1 p 10 (redaktsioon alates 19.11.2004. a) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest.

Karin Sonntak Kohtunik