3-08-313/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS r i i g i õ i g u s a b i a n d m i s e s t k e e l d u m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-08-313 Määruse kuupäev 21.02.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vjatšeslav Levitski taotlus riigi õigusabi saamiseks kaebuse koostamiseks ja kohtusse pöördumiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 21.02.2008, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta Vjatšeslav Levitski taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. 2. Määrus saata taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

19.02.2008 saabus Tartu Halduskohtusse Vjatšeslav Levitski taotlus riigi õigusabi saamiseks. Esitatud taotluses märgib V.Levitski, et soovib riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ja kohtusse pöördumiseks.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 94 kohaselt toimub riigipoolse menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui HKMS-s ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 4 sätestab, et riigi õigusabi võimaldamist reguleerib Riigi õigusabi seadus (RÕS)

Riigi õigusabi andmine otsustatakse isiku taotluse alusel.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

2 Kohus, tutvunud V.Levitski taotlusega on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus keeldub V.Levitskile riigi õigusabi andmisest alljärgnevatel alustel.

RÕS § 12 lg 3 kohaselt kehtestab justiitsminister määrusega riigi õigusabi taotluse näidisvormi ja selles sisalduvate andmete loetelu. RÕS § 12 on sätestatud andmed, mis on vajalikud riigi õigusabi taotlejal esitada kohtule. RÕS § 13 lg 1 kohaselt lisatakse riigi õigusabi saamise taotlusele füüsilisest isikust taotleja enda allkirjastatud nõuetekohane teatis oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Majandusliku seisundi teatise esitamiseks on samuti ettenähtud näidisvorm.

V.Levitski ei ole esitanud kohtule riigi õigusabi taotlust nõutaval kujul.

Kui riigi õigusabi taotletakse iseseisva kaebuse esitamiseks, tuleb Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 kohaselt tasuda riigilõivu 200 krooni. Käesoleval juhul on riigilõiv tasumata.

Nähtuvalt taotlusest soovib V.Levitski vaidlustada vangla ametniku toimingu (läbiotsimine). Kohus selgitab, et Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 alates 01.01.2008 jõustunud redaktsiooni kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega tuleb V.Levitskil enne halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

Samuti soovib V.Levitski esitada kaebuse kontaktisiku ebaväärika käitumise peale. Taolisel juhul on tal aga õigus pöörduda kirjaliku avaldusega Tartu Vangla direktori poole lihtkirjalikus vormis direktorile alluva ametniku käitumise peale ja seoses teenistussuhtega distsiplinaarmenetluse algatamiseks, kui vanglaametnik käitus teenistusülesandeid täites ebaväärikalt. Vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on ametiisikul, kellel on vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus. Vanglaametnikule määrab distsiplinaarkaristuse ametiisik, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus. Justiitsministril on õigus määrata distsiplinaarkaristus igale vanglaametnikule.

Taotluses märgib V.Levitski, et soovib esitada kaebust ka karistusseadustiku (KarS) § 316 ja võib-olla 3112 alusel. V.Levitski taotlusest ei selgu, millist konkreetset kaebust soovib ta esitada taotluses nimetatud KarS § 316 ja 3112 alusel, mistõttu selgitab kohus, et HKMS § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusseavalik-õiguslike vaidluste lahendamine; seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Vastavalt HKMS § 4 lg 2 on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Nimetatud säte sisaldab halduskohtu pädevust piiravat normi.

3 Kohus on seisukohal, et V.Levitski on võimeline kaitsma taotluses märgitud vaidluses ise oma õigusi.

Kohus märgib, et isiku võimelisus kaitsta haldusmenetluses või halduskohtumenetluses ise oma õigusi ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis.

Haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Näiteks kui isiku taotlus on puudulik, tuleb haldusorganil juhtida puudustele tähelepanu, mitte jätta taotlust tähelepanuta või rahuldamata (HMS § 15). Sõltuvalt isiku vajadustest tuleb talle osutada abi puuduste kõrvaldamisel ja anda selgitusi, milliste täiendavate toimingute tegemine on vajalik isiku õiguste realiseerimiseks. Haldusmenetlus püüab valitsevat uurimisprintsiipi ning sellest tulenevat selgituskohustust rakendada viisil, mis aitaks kompenseerida isiku õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

Kohus selgitab samuti, et haldusmenetluses on menetlusosalisel õigus olla ära kuulatud, tutvuda menetlust puudutavate dokumentidega, esitada taandusi ja taotlusi ning muud haldusmenetluse seaduses sätestatud õigused.

Lähtudes eeltoodust ei kuulu HKMS § 94 ja RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamisele V.Levitski taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks.

Kohus selgitab siinjuures, et menetluse ilmselge keerukuse korral on V.Levitskil võimalik taotleda riigi õigusabi võimaldamise küsimuse uuesti läbi vaatamist.

Tamara Hristoforova Kohtunik