2-07-30077/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-30077 Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi N H hagi D P´i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

11. veebruar 2008. a Hageja: N H (IK xxx) Hageja esindaja: Sergei Gromtsev (volikirja alusel) Menetlusosalised Kostja: D P (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et D H (IK xxx), kelle sünd on registreeritud Jõhvi Vallavalitsuses xxx.a (kande nr 4), põlvneb D P’ist (IK xxx, elukoht xxx).

3. Välja mõista D P`ilt elatis N H kasuks tütre D H (sünd. xxx.a) ülalpidamiseks alates 14.08.2006.a kuni 13.08.2007.a igakuise elatusrahana 2000 (kaks tuhat) krooni.

4. Välja mõista D P`ilt elatis N H kasuks tütre D H (sünd. xxx.a) ülalpidamiseks alates 14.08.2007 kuni D H täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx igakuise elatusrahana 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Kohtuotsuse täitmisel arvestada D P´i poolt elatisena makstud 5 000 (viis tuhat) krooni.

7. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

2(5) EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on N H hagi D P´i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

Haiavalduse kohaselt elasid pooled vabaabielulistes suhetes alates 1998.a kuni 2002.a juulini. xxx.a sündis neil tütar D. Kostja ei soovinud end lapse isana sünniakti kanda ja seepärast on andmed isa kohta lapse sünniakti kantud ema ütluste alusel.

Kostja ei ole last materiaalselt praktiliselt toetanud. Hageja sissetulekuks on minimaalne töötasu

3 600 krooni ja sotsiaaltoetus 1 080 krooni. Laps põeb astmat, mis nõuab lisakulutusi ravimitele ja profülaktiliseja rehabilitatsiooniraviks.

Hageja palub tuvastada tütre D H põlvnemine kostjast ja kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 500 krooni tagasiulatuvalt 1 aasta enne hagi esitamist, s.o alates 09.08.2006.a.

KOSTJA VASTUS

Oma vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab, et D H põlvneb temast, D P´ist.

Kostja selgitab, et neil oli hagejaga suuline kokkulepe maksta lapsele elatist 1 000 krooni kuus. Kostja väitel on ta kokkuleppe täitnud. Kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist 2 500 krooni kuus, kuna tema uus abikaasa saab samuti palka miinimummääras ja sel juhul jääks tema uus perekond materiaalselt halvemasse olukorda. Kostja ei pea võimalikuks maksta elatist tagasiulatuvalt s.o üks aasta enne hagi esitamist, kuna kostja tasus kokkuleppe kohaselt hagejale igakuiselt 1000 krooni,. Maksed on sooritatud regulaarselt ning kui olidki viivitused, siis olid teostatud juurdemaksed eelmise perioodi eest saamata jäänud summa ulatuses. Samuti leiab kostja, et hageja kulutused on ülemäära suured. Kostja palub arvestada, et tema ülalpidamisel on kaks perekonda ja kaks alaealist last. Lähtuvalt eeltoodust palub kostja määrata elatise suuruseks

1 800 krooni kuus.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 11. veebruaril 2008.a jäi hageja esindaja põlvnemise tuvastamise ja elatise nõude juurde. Hageja esindaja vaidleb vastu kostja väitele, nagu oleks viimane korrektselt täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja alates 14.08.2007.a tasunud hagejale elatisena kokku 5000 krooni. Seda summat võib arvestada elatise väljamõistmisel, kuid see summa ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele on määratud puue, hageja poolt saadav 1080 krooni ei kata kõiki lapse ravikulusid.. Suurenenud on kunstikooli õppemaks ning seoses sellega, et hageja kolis Tallinna, ka eluasemekulud.

Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 2 000 krooni kuus aasta enne hagi esitamist, s.o alates 14.08.2006.a kuni hagi esitamiseni, s.o 13.08.2007.a ning edasi 2 500 krooni kuus.

D P kinnitas kohtuistungil oma isadust lapse D H suhtes. Samuti on ta nõus alates 14.08.2007.a tasuma elatisena lapsele 2500 krooni. Hagi õigeksvõttu põlvnemise osas ja osaliselt elatise

3(5) väljamõistmise osas kinnitavad hageja, hageja esindaja ja kostja allkirjad kohtuistungi protokollis.

Kostja selgitas, et neil oli hagejaga suuline kokkulepe, et kui ta saab lapsega kohtuda, siis maksab elatist. Hageja on öelnud, et lapsel on uus isa ja ta ei vaja enam kostja abi. Kostja ei ole last näinud alates 2006.a augustist. Kostjal on korter Kohtla-Järvel ja sõiduauto Volkswagen. Ta peab üleval abikaasat, sest viimasel on väike palk.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Põlvnemise tuvastamine

Lapse ema N H esitas kohtule hagiavalduse lapse põlvnemise tuvastamiseks D P´ist.

Kooskõlas PKS § 43 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.

Kohtu tuvastas, et D H (sündinud xxx.a), sünd on registreeritud Jõhvi Vallavalitsuses xxx.a, kande nr 4 (tl. 6). Sünnitunnistusele on emana kantud N H, isana on sünnitunnistusele kantud D H. Laps on vallaslaps (tl 7).

Vastavalt PKS § 42 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 38 lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.

Kostja tunnistab, et on xxx.a sündinud D H isa.

PKS § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Elatise nõue

Kohus on tuvastanud, et alaealine laps D H põlvneb D P´ist.

Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist summas 2 000 krooni ja alates hagi esitamisest 2 500 krooni kuus.

PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2006.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Lähtuvalt 2007 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

4(5)

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et 7. kuni

13. aastasele linnalapsele kulub 2131 krooni kuus, millele lisandub seoses lapse erivajadusega kuus

92 krooni. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).Eesti Statistikaameti veebilehel (http://www.stat.ee) avaldatud tarbijahinnaindeksi kohaselt oli tarbijaindeks 2006 a 4,4% ning – 2007.a 6,6%.

Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude arvestuse (tl 13) kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 4 840 krooni. Seega jääks ühele vanemale lapsele tehtavate kulutuste suuruseks 2 420 krooni kuus. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja poolt esitatud arvestused toodud kulutused on ülemäära suured, kuid ei ole konkretiseerinud, millises osas need põhjendamatult suured on.

Falck Ida-Eesti tõendi (tl 8) kohaselt oli hageja keskmine töötasu ajavahemikus aprilli kuni juuni 2007.a 4044 rooni. G4S Eesti AS (tl.91) tõendi kohaselt on hageja töötasu september 2007- 3 749 krooni, oktoober 2007 –6 805 krooni, november 2007 – 7 736 krooni ja detsembris 2007 – 5 856 krooni. Hageja igakuine bruto töötasu moodustab 6 036 krooni (neto 5 048 krooni). Virumaa Pensioniameti tõendi (tl 9) kohaselt on N H`le määratud peretoetus 600 krooni 01.01.2007.a kuni 30.06.2015.a ja sotsiaaltoetus 01.01.2007.a kuni 30.09.2008.a summas 1 080 krooni.

SA Ida-Viru Keskhaigla tõendi (tl.82) kohaselt moodustab kostja töötasu juulis 2007 kuni detsember 2007 summas 68 372 krooni. Seega keskmiselt moodustab kostja töötasu 11 395 krooni.

Kostja poolt esitatud Ühispanga väljavõttest (tl 26 – 78) nähtub, et kostja on maksnud elatist 15.08.2006 – 2 000 krooni, 14.09.2006 – 1000 krooni, 24.10.2006 – 1 000 krooni ja 23.08.2007 –

1 000 krooni. Tõenditest nähtub, et kostja on ilmselgelt ülalpidamiskohustust täitnud ebapiisavalt.. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 leidnud, et nii PKS § 61 lg1 kui PKS § 70 lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitamata jätmine, st rikutud on lapse õigust sada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi üllapidamist niimoodi.

Kostja tunnistab, et on lapse isa ja nõustub elatise väljamõistmisega alates hagi esitamisest 2 500 krooni kuus. Elatise väljamõistmisega aasta enne hagi esitamist kostja nõus ei ole, põhjendusel, et ta pole saanud lapsega kohtuda. Kostja esitab vastuväite elatise väljamõistmise suhtes, põhjendades seda, et nõue seab teda raskesse majanduslikku olukorda.

Kostja poolt viidatud asjaolu, et tal puudub võimalus lapsega suhelda, ei anna alus jätta temalt elatise välja mõistmata. Kohus selgitab, et PKS §-i 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. PKS § 52 lg 2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus.

Kostja ülalpidamisvõime on tunduvalt suurem kui hagejal, samuti ei ole tema ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi. PKS ei sätesta võõraslaste ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et lapsele on

5(5) määratud keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi (tl 10,11). Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

PKS § 70 lg 1 sätestab, et kohus mõistab elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Arvestades poolte majanduslikku olukorda ning nõude ulatust leiab, kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne haginõude esitamist igakuise elatusrahana 2000 krooni ning alates 14.08.2007.a igakuise elatusrahana 2 500 krooni.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvesse võtta kostja poolt hagejale elatisena makstud 5000 krooni.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse.

Menetluskulud

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad põlvnemise asjas kantud menetluskulud hageja enda kanda.

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Helgi Vinni Kohtunik: