2-07-1785/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-1785

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2008, Tallinn Tsiviilasi M.Z hagi J.S vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 12.10.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.Z apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus Menetusosalised ja nende esindajad Hageja M. Z (IK xxxxxxxxxxx; elukoht x), esindaja advokaat Alla Raudsepp Kostja J.S (IK xxxxxxxxxxx; elukoht x)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.10.2007 otsus osaliselt elatise suuruse osas.

2. Kohtuotsuse resolutsioon elatise väljamõistmise osas sõnastada järgmiselt: välja mõista J.Slt M.Z kasuks B. Z ülalpidamiseks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni igakuise elatusrahana kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx ja B. Z ülalpidamiseks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni igakuise elatusrahana kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx alates 11.01.2007. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse

2(4) Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Hageja rasestus kostjast 2004 märtsis ning xx.xx.xxxx sünnitas kaksikud pojad B ja B. Kostja oli hageja rasedusest teadlik. 2005 jaanuaris tuli kostja hageja juurde, lubas laste kõrvalt mitte lahkuda ning neid toetada. Tegelikult ei ole kostja, vaatamata hageja korduvatele palvetele, lastele elatist andnud. Hageja palus välja mõista kostjalt poegade B ja B ülalpidamiseks elatis 1800 krooni kuus lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatis mõista välja tagasiulatuvalt alates 11.01.2006.

2. Kostja võttis õigeks, et hageja pojad B ja B. Z põlvnevad temast. Elatise nõude osas ei vaidlustanud kostja elatise maksmise kohustust, kuid väitis, et tema palk 6000-7000 krooni kuus ei võimalda maksta elatist nõutud ulatuses. Tal on mitmeid rahalisi kohustusi – ta peab maksma iga kuu üle 4000 krooni pangalaenu, lisaks on tal maksmata trahv ja maksta tuleb ka kohtutäiturile. Lisaks Ble ja Ble peab ta ülal pidama ka xx.xx.xxxx sündinud tütar M ja xx.xx.xxxx sündinud poeg R. Kui talle pannakse kohustus maksta hageja lastele elatist kokku 3600 krooni kuus, jäävad tema teised lapsed majanduslikult raskemasse olukorda. Ta on suuteline osalema kõigi laste ülalpidamises 1000 krooni ulatuses kuus. Samuti on ta hagejat vastavalt võimetele rahaliselt aidanud. M küll suurte summadega, aga ca 1500-2000 krooni iga kuu.

Esimese astme kohtu otsus

3. Pärnu Maakohtu otsusega rahuldati M.Z hagi täielikult põlvnemise tuvastamise nõudes, osaliselt elatise nõudes ja mõisteti J.Slt M.Z kasuks välja elatis 2600 krooni poegade B ja B ülalpidamiseks alates 11.01.2007 kuni laste täisealiseks saamiseni 26.11.2022.

4. Kostja ei ole täitnud oma alaealiste laste B ja B ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 mõttes. Nimetatud asjaolu annab hagejale PKS § 61 lg 1 alusel õigustuse nõuda kostjalt elatist kohtu kaudu. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ei ole andnud lastele iga kuu ülalpidamist. Kostja seletuse kohaselt on ta andnud hagejale raha laste ülalpidamiseks alates 2005 jaanuarist ning nii palju, kui tal on võimalik olnud, st kas 300 või 500 krooni ning suvel korra ka 1000 krooni. Selle 1000 krooni andis ta lastele voodi ostmiseks. Hagi asjaolud kogumis kostja seletustega annavad tunnistust, et kostja ei ole andnud poegadele ülalpidamist ei regulaarselt, st igakuuliselt ega ka piisavalt, st vähemalt seaduses sätestatud minimaalmääras. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleks kokku leppinud, et kostja võib laste ülalpidamiskohustust täita teisiti kui igakuulise elatusraha maksmisega vähemalt seaduses sätestatud minimaalmääras. Hageja eitas sellise kokkuleppe olemasolu.

5. Kahtlust ei saa olla selles, et poolte alaealised pojad vajavad normaalseks ja eakohaseks arenemiseks igapäevaselt eluruumi, sööki, riideid, hügieenitarbeid, mänguasju, ravimeid jne. Kahtlust ei ole ka selles, et sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenemiseks vajavad lapsed mõistlikul määral ka meelelahutusi, maiustusi, samuti suhtlemist mõlema vanema, sõpradetuttavate ja eakaaslastega. Eelloetletud laste vajadused on nii põhjendatud kui vajalikud.

6. Üldreeglina ei tohi PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäär). Erandina on kohtule antud võimalus vähendada elatise suurust alla PKS § 61 lg-s 4 märgitud elatise miinimummäära vaid PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel.

7. Kostja võlaõiguslikud kohustused ei ole käsitatavad mõjuva põhjusena, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. peale. Kostja ütlused oma sissetulekute osas ei ole usaldusväärsed. Kostja kulutab iga kuu enda ülalpidamiseks ja laenu tasumiseks kokku suurema summa, kui ta väitis end üldse sissetulekut saavat. Sellest omakorda järeldub, et kostja sissetulekud peavad olema suuremad tema poolt nimetatud 6000-7000 kroonist. Eeltoodust tulenevalt on kostja võimeline osalema oma laste ülalpidamises suuremas ulatuses, kui tema poolt nimetatud 1000 krooni kuus. Samas ei anna uuritud tõendid alust järeldada, et kostja

3(4) varaline seisund võimaldaks tal anda iga kuu 7200 krooni laste ülalpidamiseks, st anda kõigile lastele võrdselt ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud minimaalmääras. Arvestades eeltooduga on õige ja õiglane vähendada kostjalt B ja B ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud minimaalmäära ning mõista temalt välja elatis B ja B ülalpidamiseks 1300 krooni kuus kummagi lapse kohta.

8. PKS § 60 lg 1 ja mõttest tulenevalt on laste ülalpidamiskohustus vaid lapse vanemal. PKS § 38 lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laste B ja B põlvnemist kostjast ei tõestatud seaduses sätestatud korras viivitamatult pärast nende sündimist. Hagi asjaoludest ja poolte seletustest ei ilmne, et hageja oleks astunud samme laste põlvnemise tuvastamiseks enne käesoleva hagiavalduse esitamist, st enne 11.01.2007. Kohus tuvastas laste B ja B põlvnemise kostjast käesoleva kohtuotsusega. Seega alles põlvnemise tuvastamisest kohtuotsusega, on tekkinud kostja ja laste vahel vastastikused õigused ja kohustused, sh kostja kohustus lapsi ülal pidada. Ainuüksi juba sel põhjusel ei ole õigustatud kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 11.01.2006. Lisaks - hagi asjaoludest ja hageja esindaja selgitustest ei ilmnenud, et kostja oma käitumisega oleks andnud hagejale põhjust viivitada põlvnemise tuvastamise ja elatishagi kohtule esitamisega. Lapsi kasvataval hagejal oli õigus ja laste huve silmas pidades ka kohustus, õigeaegselt pöörduda laste põlvnemise tuvastamiseks ja kostjalt elatise saamiseks kohtusse. Hageja tegi seda alles enam kui kaks aastat pärast laste sündi. Eeltoodust tulenevalt ei anna hageja esitatud asjaolud alust PKS § 70 lg 2 kohaldamiseks ning hageja nõue elatise väljamõistmiseks elatishagi kohtule esitamisele eelnenud aja eest tuleb jätta rahuldamata.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 alusel on kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta viivitamata täidetav.

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

11. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse elatise väljamõistmise osas ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks B Z ülalpidamiseks 1800 krooni igakuise elatusrahana kuni lapse täisealiseks saamiseni ja B. Z ülalpidamiseks 1800 krooni igakuise elatusrahana kuni lapse täisealiseks saamiseni alates 11.01.2006, pannes otsuse viivitamata täitmisele. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks protsessinormi jämeda rikkumise tõttu uut otsust teha, saata asi vaidlustatud osas tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kohtukulud jätta kostja kanda.

12. Kohus on õigesti järeldanud, et lapse vajadused on just nii suured nagu nad on ja et mõlemal vanemal lasub võrdne kohustus oma lapsi elatada nende vajaduste piires, kuid, vähendas ilma põhjendamata elatise suurust ainult talle teadaolevatel põhjustel. Kohus ei rajanud oma otsust üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. Kohus ei teinud ega andnud pooltele võimalust avaldada oma seisukohta asjaolus, mis käsitles kostja esimeste laste väidetavat elatamist ja kõike sellega kaasnevat, mis ainult kohtule teada on.

13. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et teised lapsed üldse elatamist vajavad, kuna ei oma ise piisavalt sissetulekut, millised on nende vajadused ja mil määral võiks B ja B Z alammääras elatamine nende huve kahjustada.

14. Kohus tõlgendas vääralt PKS § 70 lg 2, jättes elatise välja mõistmata tagasiulatuvalt 11.01.2006, kuigi hageja sellise taotluse selgelt ja kirjalikult korduvalt sisustas ja põhjendas. Kostja on sisuliselt B ja B põlvnemist endast tunnistanud, ent pole asunud vanema kohustust täitma muu vastuväite, kui lihtsalt osalise rahapuuduse tõttu.

Vastustaja seisukoht

15. Kostja väidab vastuses, et ta e suuda maksta lastele elatist 2600 krooni kuus.

4(4)

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

16. Kolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada elatise suuruse osas. Muus osas tuleb jätta kohtuotsus muutmata.

17. PKS § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg-s 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

18. Maakohus tuvastas õigesti laste B ja B.Z vajadused, kuid vähendas ilma põhjendamata elatise suurust alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatu. Üksnes kostja väidetav sissetulek ei ole aluseks sellele, et töövõimeline vanem maksaks elatist määras, mis ei võimalda lastele vajalikku ja põhjendatud ulatuses ülalpidamist. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Samuti tuvastas maakohus, et kostja kulutab iga kuu enda ülalpidamiseks ja laenu tasumiseks kokku suurema summa, kui ta väitis end üldse sissetulekut saavat, ning kostja sissetulekud peavad olema suuremad tema poolt nimetatud 6000-7000 kroonist. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja varaline seisund ei võimalda tal anda iga kuu 7200 krooni laste ülalpidamiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma varandusliku seisukorra kohta ega tõendanud, et ta ei suuda maksta elatist neljale lapsele miinimummääras. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus elatise suuruse osas tühistada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 3600 krooni poegade B ja B ülalpidamiseks alates 11.01.2007 kuni laste täisealiseks saamiseni 26.11.2022.

19. PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS § 38 lg 1 järgi põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Maakohus tuvastas B ja B Z põlvnemise kostjast PKS § 42 alusel. PKS § 70 lg 1 järgi mõistab kohus elatise lapse ülalpidamiseks välja alates elatisehagi esitamisest. Seega on maakohus õigesti elatise lapse ülalpidamiseks välja mõistnud alates hagi esitamisest. Arvestades, et kostja isadus on tuvastatud alates kohtuotsuse tegemisest, puudus tal hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul juriidiliselt kohustus lapsele elatist tasuda, mistõttu PKS § 70 lg 2, kui erisäte, ei ole kohaldatav. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda.

R. Allikvere

G. Kivinurm T. Kollom