3-06-1618/12 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-1618 Haldusasi Mait Millerti kaebus Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006. a korralduse nr 1252-k tühistamise ja maa munitsipaliseerimise taotluse õigusvastseks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Mait Millerti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

13. veebruar 2008 Menetlusosalised Kaebaja Mait Millert Vastustaja Tallinna Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2007. a otsus.

3. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006. a korralduse nr 1252-k punkt 5 X tänava lõigu T1 osas. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista kaebaja kasuks välja menetluskulu 90 krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 25. veebruaril 2008.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 7. novembri 1994. a otsusega nr 4179 loeti Tallinnas X tn 22 endisel kinnistul nr xxx asuvad ehitised ja krunt suurusega 1396,55 m2 omandireformi objektiks ning tunnistati selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks E. Millert, A. Millert, T. Millert ja M. Millert igaüks ⅛-lises mõttelises osas ning O. Millert ½-lises mõttelises osas. Krundil asub kaks elamut – kaheja viiekorruseline. Tallinna Linnavalitsuse 22. märtsi 1995. a korraldusega nr 880-k tagastati X tn 22 asuv kahekorruseline elamu õigustatud subjektidele vastavalt nende nõudeosadele ning 12. mail 1995 anti elamu õigustatud subjektidele üle. Kahekorruselise elamu aadressiks määrati X tn 22A. Tallinna Linnavalitsuse 24. aprilli 1998. a korraldusega

3-06-1618

2(5) nr 2358-k jäeti rahuldamata õigustatud subjektide taotlus X tn 22 asuva viiekorruselise elamu tagastamise kohta, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Tallinna Linnavalitsuse 18. septembri 1998. a korraldusega nr 5419-k otsustati X tn 22 asuv õigusvastaselt võõrandatud 5-korruseline elamu kompenseerida ja õigustatud subjektidele määrati kompensatsioon erastamisväärtpaberites. Viiekorruselises elamus asuvad korterid erastati novembris ja detsembris 1998. Tallinna Linnavalitsuse 3. detsembri 2002. a korraldusega nr 2951-k määrati X tn 22 elamu teenindamiseks vajalik maa pindalaga 447 m2. Korralduses märgiti, et X tn

22 elamu korteriomanikel on olemas juurdepääsutee läbi X tn 26, 24 ja 22A kruntide ning kohustati korteriomanikke tagama läbi X tn 22 krundi juurdepääsutee X tn 22A krundile. Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-2/2003 jäeti M. Millerti kaebus 3. detsembri 2002. a korralduse tühistamiseks rahuldamata.

Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006. a korraldusega nr 1252-k nähti ette tagastada X tn 22A endise kinnistu nr 334 maast suurusega 743 m2 T. Millertile ja M. Millertile kummalegi 2/8-line mõtteline osa ning O. W. Millertile ja R. Oravale kummalegi ¼-line mõtteline osa. Korralduse p-ga 5 otsustati mitte tagastada endise kinnistu nr 334 maa-ala suurusega 653,55 m2, kuna õigusvastaselt võõrandatud maal asub teistele isikutele kuuluv ehitis aadressiga X tn

22 ja maa kuulub ehitise juurde teenindamiseks vajaliku maana. Maal asub osaliselt ka teistele isikutele kuuluv ehitis aadressiga W tn 15A ja selle teenindamiseks vajalik maa ning munitsipaalomandisse taotletav X tn lõik T1. Korralduse p 6 kohaselt otsustati alustada mittetagastatava maa-ala kompenseerimise menetlust ning kompenseeritava maa maksumuse määramist.

2. M. Millert esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006. a korralduse tühistamiseks ja maa munitsipaliseerimise taotluse seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebajale on arusaamatu, miks oli ainult X tn 22 elamu esine eramaa vaja munitsipaliseerida kõnnitee hooldamiseks või seal paikneva tuletõrje veevõtuhüdrandi olemasolu tõttu. Hüdrant on paigaldatud ebaseaduslikult. Omandireformi aluste seaduse § 18 lg 1 keelab omandireformi objektiks olevat vara asjaõigusega koormata kuni vara tagastamise küsimuse otsustamiseni. Kaevatav korraldus on vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 6 omavalitsusüksusele pandud ülesannetega. Korraldus rikub kaebaja õigust saada tagasi kogu õigusvastaselt võõrandatud maa. Kaebajal ja tema perekonnaliikmetel ei ole ruumipuuduse tõttu võimalik parkida nende valduses olevaid autosid maja ette. Kuna KÜ X Maja 22 viiekordse elumaja kangialune on kaebaja ja teiste X tn 22A omanike jaoks ainuke tee koju pääsemiseks, siis peab kangialuse esine maa kuuluma nendele. Sageli on ette tulnud olukordi, kus X tn 22 elanike poolt pargitakse sõiduk kangialuse ette nii, et X tn 22A elanikud ei saa autoga oma koju sõita.

3. Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:

a) Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastatakse maareformi seaduses (MaaRS) sätestatud tingimustel ja korras, kui ei esine maa tagastamist välistavaid asjaolusid. Jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et linnavalitsus on X tn 22 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määranud vastavas korras sätestatud tingimusi arvestades.

b) X tn 22 maja esisele tänavalõigule T1 määrati teenindamiseks vajalik maa Tallinna Linnavalitsuse 15. septembri 2004. a korraldusega nr 1795-k. Korraldust ei ole vaidlustatud. Tallinna Maa-amet saatis 13. septembri 2005. a kirjaga nr 4-11/4904 kaebajale tutvumiseks X tn lõik T1 maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku. Ettepanekule esitas kaebaja vastulause 12. oktoobril 2005. Vastulauses väljendatud seisukohad lisati maa munitsipaliseerimise taotluse materjalide juurde. Seega on linnavalitsus teinud vajalikud menetlustoimingud kaebaja informeerimiseks maa osaliselt munitsipaalomandisse jätmisest ja tema vastuväidete arvesse võtmiseks.

3-06-1618

3(5)

c) Kui kohalik omavalitsus esitab maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui taotluse kohta on seaduses sätestatud korras võetud vastu otsus (Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 54). Asjassepuutumatu on kaebaja viide MaaRS §-le 23, kuna viidatud säte käsitleb erastamist. Munitsipaalomandisse taotletaval maal asuvad AS- le Tallinna Vesi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osana kuuluv tuletõrje veevõtuhüdrant ja asfalteeritud kõnnitee, mille aluse ja teenindamiseks vajaliku maa munitsipaalomandisse jätmine on otstarbekas ja kooskõlas avaliku huviga. X tänava veevärgi ja kanalisatsiooni torustik rajati 1937. aastal ning renoveeriti 2002. aastal. Renoveerimise käigus ehitati varem kaevus asunud veevõtuhüdrant Päästeameti nõudmisel maapealseks. Munitsipaalomandisse taotletaval alal paiknev tuletõrjehüdrant peab olema kõigile juurdepääsetav.

d) X tn 22 viiekorruselise elumaja esise maa tagastamine kõnnitee piiri ja maja seina vahelise ribana ei oleks kooskõlas maakorralduse nõuetega (maakorraldusseaduse § 5). Maakorraldusnõuetega on muuhulgas vastuolus kinnisasja kiildumise ja ribasuse tekitamine. X tn 22A elamu asub hoovis, millele on tagatud juurdepääs läbi X tn 22 kangialuse. Maa tagastamise taotlemine põhjusel, et X tn 22A ei ole võimalik parkida, ei ole arvestatav argument vaidlustatud korralduse tühistamiseks.

e) Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb maa mittetagastamise vastuolu KOKS §-s 6 sätestatud ülesannetega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. M. Millerti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning tunnistada X tn 22 maa munitsipaliseerimise taotlus õigusvastaseks ja tühistada Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006. a korraldus nr 1252-k järgmistel põhjustel:

a) Vaidluse lahendamiseks tulnuks välja nõuda maa tagastamise toimik. Enne renoveerimist hüdranti ei olnud, olid vaid kanalisatsiooniluugid. Seega oli võimalik tagastada viiekorruselise elumaja esine maa kõnnitee mõttelise piirini. Varem põhjendati maa munitsipaliseerimise vajadust kõnnitee hooldamise vajadusega. Korteriühistu ei esitanud maa ostueesõigusega erastamise avaldust, mistõttu anti maa neile ebaseaduslikult. Korteriühistu andis nimetatud avalduse firmale.

b) Kohaldada tuleb õigusnorme, mis kehtisid maa tagastamistoimingutega alustamisel, mitte korralduste vastuvõtmise ajal. Munitsipaalomandisse taotlemise ettepanekut ei saa vaidlustada, kuna ettepanek ei ole kaevatav haldusakt. Linnavalitsuse 15. septembri 2004. a korraldusest ei ole kaebajat informeeritud, mistõttu ei saanud seda vaidlustada. MaaRS § 23 lg-s 2 on sätestatud, et maa erastamine muul sama seaduse §-s 22 sätestatud viisil algatatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise otsustamist.

c) X tn 22 majaesise maa tagastamine leevendaks autode parkimise probleemi kaebajale kuuluva maja juures. Tehnovõrgud ja –rajatised, mis asuvad X tn 22 maja ees võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist omandireformi õigustatud subjektide poolt (MaaRS § 6 lg 31).

5. Tallinna Linnavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. Kaebust ei saa laiendada, vaidlustades apellatsioonimenetluses Tallinna Linnavalitsuse 3. detsembri 2002. a korralduse nr 2451-k ja 15. septembri 2004. a korralduse nr 1795-k. Probleemid parkimise korraldamisel ei oma õiguslikku tähendust vaidlustatud haldusakti suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-06-1618

4(5)

6. Halduskohtule esitatud kaebuses palus kaebaja tühistada Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006. a korralduse nr 1252-k ja tunnistada õigusvastaseks X tn 22 elumaja esise maa munitsipaliseerimise taotluse (Tallinna Linnavalitsuse 15. septembri 2004. a korraldus nr 1795-k). Halduskohtus ja ringkonnakohtus esitatud selgituste valguses tuleb kaebuse tühistamisnõuet tõlgendada selliselt, et see laieneb vaid korralduse p-le 5 ja üksnes osas, mis puudutab X tn 22 elumaja esist maad, s.o X tn lõiku T1. Samadel põhjustel tuleb apellatsioonkaebuse taotlust korralduse seadusevastaseks tunnistamiseks tõlgendada jätkuva taotlusena korralduse tühistamiseks.

7. Kaebuse tühistamisnõue on põhjendatud. Vaidlusalune maa on 14. juuni 2006. a korralduse p-ga 5 otsustatud jätta tagastamata, sest seda taotletakse munitsipaalomandisse. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 54 kohaselt ei otsustata munitsipaalomandisse taotletava maa tagastamist enne, kui munitsipaalomandisse andmise taotluse kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määrusega nr 133 kehtestatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ § 3 lg 1 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa, mida taotletakse munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lg 1 p 5 või lg 2 alusel ja mille kohta on esitatud maa tagastamise avaldus, munitsipaalomandisse andmine pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avalduse lahendamist. Vaidlusaluse maa munitsipaalomandisse andmist ei taotletud MaaRS § 28 lg 1 p 5 ega lg 2 alusel. Seega tuli selle suhtes maareformi läbiviimisel juhinduda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-st 54.

14. juuniks 2006 ei olnud vaidlusaluse maa munitsipaalomandisse jätmise kohta otsust tehtud. See otsus tehti alles Harju maavanema 24. oktoobri 2007. a korraldusega nr 2183-k p-ga 1. Järelikult on 14. juuni 2006. a korralduse p 5 osas rikutud menetlusnormi.

8. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei kuulu menetluslikult õigusvastane haldusakt tühistamisele, kui kohus teeb kindlaks, et menetlusviga ei mõjutanud otsuse sisu. Vastustaja teavitas kaebajat 10. novembri 2005. a kirjas nr 4-11/4908 (tl 25) sellest, et tema poolt tagasi taotletaval maal asub Tallinna linnale kuuluv tänavarajatis (asfalteeritud kõnnitee), mille teenindamiseks vajalik maa on määratud Tallinna Linnavalitsuse 15. septembri 2004. a korralduse nr 1795-k p-ga 10. Vastustaja leiab, et kõnnitee hõlmab ka X tn 22 elamu ees asuva tänavalaienduse. Kaebaja leiab, et kõnnitee kulgeb vaid sõidutee äärest ning kõnnitee ja X tn 22 elamu vahele jääb parkla, mille aluse maa munitsipaliseerimiseks alust ei ole.

Käesoleval juhul ei ole kohtul võimalik 14. juuni 2006. a korralduse p 5 sisulises õiguspärasuses veenduda. Kaebajale tuleb eelnevalt anda võimalus 24. oktoobri 2007. a korralduse vaidlustamiseks halduskohtus, millest ta sai enda väitel ja vastustaja kinnitusel teada alles käesolevas asjas ringkonnakohtu istungil. Halduskohus ei ole käesolevas asjas enesestmõistetavalt saanud 24. oktoobri 2007. a korraldust hinnata. Vaidlusaluse maatüki saatuse suhtes võib määrava tähtsusega haldusaktiks osutuda linnavalitsuse 15. septembri 2004. a korraldus, millega määrati X tn lõigu T1 teenindusmaa. Kaebaja ei ole seda korraldust kohtus vaidlustanud. Seega on korraldus kui eelhaldusakt käesoleval ajal kehtiv ja oli ka maa munitsipaliseerimise menetluses haldusorganitele siduv. Kaebaja on käesolevas asjas näidanud üles tahet vaidlustada linna tegevust ka maa munitsipaliseerimisel. Halduskohus ei ole juhtinud kaebaja tähelepanu vajadusele kaaluda ka 15. septembri 2004. a korralduse vaidlustamist ega ole selgitanud, kas kaebajal on 15. septembri 2004. a korraldust veel võimalik vaidlustada, taotledes tähtaja ennistamist. Toimikus puudub selle korralduse ärakiri. Seega ei ole võimalik kontrollida, kas 15. septembri 2004. a korralduses oli vaidlustamisviide.

9. Sellistel asjaoludel ei pea ringkonnakohus võimalikuks hinnata 24. oktoobri 2007. a korralduse õiguspärasust käesolevas asjas ise ega pea otstarbekaks saata käesolevat asja uueks arutamiseks halduskohtule. Otstarbekam ja omandireformi põhimõtetega enam vastavuses on

3-06-1618

5(5) võimaldada linnavalitsusel otsustada maa tagastamine kooskõlas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-ga 54 uuesti, kui on saabunud selgus maa munitsipaliseerimise otsuse kehtimajäämise osas.

Kaebajal tuleb kaaluda linnavalitsuse 15. septembri 2004. a korralduse vaidlustamist koos maavanema 24. oktoobri 2007. a korralduse vaidlustamisega, kui tal oli 15. septembri 2004. a korralduse varasem vaidlustamine mõjuva põhjuse tõttu takistatud.

10. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebuse tuvastamisnõude. Käesoleval juhul ei ole tuvastamisnõue tühistamisnõudega hõlmatud, sest tuvastamisnõue on esitatud maa munitsipaliseerimise, mitte maa tagastamise menetluse raames. Tuvastamisnõude osas tuleb kaebus siiski jätta rahuldamata, sest munitsipaliseerimise taotlus ei saa kaebaja õigusi iseseisvalt rikkuda. Taotluse õigusvastaseks tunnistamine ei kõrvaldaks 24. oktoobri 2007. a korralduse kehtivust. Järelikult puudub kaebajal põhjendatud huvi selle õigusvastasuse kindlaks tegemiseks ning kaebeõigus selle nõudega kohtusse pöördumiseks (HKMS § 7 lg 1 teine lause).

Oliver Kask Ivo Pilving Silvia Truman