2-06-8111/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-8111/34

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-8111/34 Tsiviilasi AAhagi HMAS-i vastu 4 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AA(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja HMAS (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige HN(postiaadress XXX) Kohtustungi toimumise aeg 24.01.2008.a Kohtuistungil osalesid Hageja AA Kostja esindaja HN

RESOLUTSIOON

1. Jätta AA hagi HMAS-i vastu 4 000 krooni nõudes rahuldamata.

2. Pärast kohtuotsuse jõustumist tühistada 06.04.2006 hagi tagamise määrus, mille alusel peatati täitemenetlus Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippus´e täiteasjas nr 022/2006/1222.

3. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses välja AA HMAS-i kasuks.

Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused

2-06-8111/34

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kokku summas 18 899,61 krooni, mis koosneb viivisest 5 000 krooni, kohustuse täitmata jätmise kulust 4 000 krooni, kohtutäituri kulust

9 899,61 krooni. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes täitemenetluse seadustiku §§-le 21, 221 lg 1 ja VÕS 209 lg 1.

2. Kohtuistungil hageja vähendas nõuet, kuna loobus viivise summas 5000 krooni ja kohtutäituritasu summas 9 899,61 krooni väljamõistmisest kostjalt. Hageja palub kostjalt välja mõista kohustuse täitmata jätmise kulu 4 000 krooni ja kohtukulud.

3. Vastavalt poolte vahel 23.10.2002 sõlmitud lepingule, kohustus kostja kui müüja ehitama kinnistu piirini kommunikatsioonid (sh sidetrass). Kommunikatsioonide maksumus oli 190 000 krooni, millest kostja sai ettemaksu 140 000 krooni. Peale kostja poolse kohustuse täitmist tulnuks hagejal tasuda veel 50 000 krooni. 22.03.2005.a on kostja hagejale teatanud kommunikatsioonide väljaehitamisest ning esitanud tasumisele kuuluva arve. Kommunikatsioonid on välja ehitamata, mida tõendab EE AS leping, saatmiskuupäevaga hagejale 31.03.2005, mille järgi kohustus E looma tehnilise valmiduse 31.05.2005.a, tasuga 4 000 krooni. Sidetrassi rajamine oli kostja kohustus. Kostja on viivitanud kohustuse täitmisega alates 16.12.2002.a (lepingu p 4.1), seega võtnud endale kohustuse tasumisega viivitamise eest tasuda viivist. Hageja on palunud kostjal tasaarvestada kommunikatsioonide eest 4 000 krooni ning viivis kohustuse mittetähtaegse täitmise eest ning esitada uus arve. Kostja uut arvet ei esitanud. 06.03.2006.a sai hageja kohtutäitur Elin Vilippuse täitmisteate. 04.004.2006.a tasus hageja vabatahtlikult kohtutäiturile võlgnevuse.

4. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja ei nõua kostjalt tasumist liitumise eest vaid tehnilise valmiduse loomist krundi piirini, mis võimaldaks liitumise.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja väited nagu oleks sidetrass välja ehitamata on põhjendamata, kuna sidetrass on välja ehitatud ja sidekaabel paigaldatud, liitumine teenusepakkujaga ei kuulu kostja kohustuste hulka. Seega on kostja pöördumine kohtutäituri poole 50 000 krooni nõudes põhjendatud ning kohtutäituri tasunõue õigustatud. Hageja ei ole kostjat eelnevalt teavitanud leppetrahvi nõudmisest. Samuti tuleb hageja lugeda leppetrahvi nõudeõiguse kaotanuks, kuna seda ei ole tehtud mõistliku aja jooksul

Kohtuotsuse põhjendus

6. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

8. Pooled on 23.10.2002. a sõlminud notariaalselt tõestatud lepingu, millega müüja võtab kohustuse välja ehitada kommunikatsioonid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

2-06-8111/34

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib lõpetada või seda muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel (VÕS § 13 lg 1). VÕS § 76 lõike 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 114 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida, või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud lepingu p 4.1 millega kostja kui müüja kohustus lepingu esemeks oleva kinnistu piirini välja ehitama projektijärgsed kommunikatsioonid (sidetrass) ja kas hagejal õigus nõuda sideliitumise kulu. Hageja nõue kostja vastu tuleneb pooltevahelisest notariaalselt tõestatud lepingust (tl 4-12). Lepingust ei ole taganetud ega seda üles öeldud. Kohus, tõlgendades lepingut koos selles märgitud asjaoludega, arvestades lepingu olemust ja eesmärki ning poolte eelnevat käitumist, leiab, et hageja seisukoht lepingu rikkumise kohta on tõendamata ega tulene poolte lepingust ega seadusest. Tuvastamist on leidnud kohtule esitatud tõenditega, et kostja poolt on välja ehitatud kommunikatsioonid. Hageja nõue temale 4000 krooni väljamaksmisest ei haaku teiste esitatud tõenditega ning on vastuolus lepingu sõlmimise olemuse ja eesmärgiga. Hageja ei ole kandnud ise nõudena esitatud kulutust, seega puudub tal õigus selle väljamõistmiseks kostjalt. Hageja pakkumise küsimine E AS-lt ei ole samastatav kulutustega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on keeldunud tasumast kommunikatsioonide liitumise eest vastavalt kokkulepitule. Kohtuistungil on kostja kinnitanud nõusolekut sideliitumise eest tasumiseks. Kohus soovib rõhutada, et kostja on pöördunud kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks lepingu täitmiseks pärast seda kui kommunikatsioonide rajatis oli valminud vastavalt kokkulepitule kinnistu piirini. Hagejale oli teada, et osa ostuhinnast so 50 000 krooni oli kostjale tasumata. Seega kostja eksitavad arved nõude suuruse osas ei oleks tohtinud hageja kohustuse täitmist mõjutada. Hageja esiletoodud asjaolu, et tee laus on 50 cm kitsam ja et osa teed on välja ehitamata ei vabasta hagejat kohustuse täitmisest.

10. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

11. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik