2-07-45754/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-45754 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2008.a Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi A L hagi J L vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 19. veebruaril 2008.a kell 11.00 Menetlusosalised Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

A L (IK xxx; elukoht: xxx)

T L (hageja ema, esindaja TsMS § 218 lg 1 p 5 mõistes) J L (IK xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt J L ’lt hageja A L kasuks elatis alates 31.10.2007 kuni 31.12.2007 summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01.01.2008 summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni hageja A L õpingute lõpetamiseni Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses või kuni vanema varalise seisu või hageja vajaduste muutumiseni. 3. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. 4. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Asjaolud ja menetluse käik

2 1. Viru Maakohtule 31.10.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja on saanud 18-aastaseks, kuid jätkab õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Kostja hagejat vabatahtlikult materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 2500 krooni (tl 1-5).

2. Kostja oma 06. 12.2007.a. kirjalikus vastuses kohtule tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et kui hageja õpiks hästi, oleks tal võimalik saada igakuist stipendiumi summas 600 krooni kuus. Kostja maksab igakuuliselt kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevust summas 2000 krooni. Kostja praegune elukaaslane ei tööta ning elukaaslase laps on samuti kostja ülalpidamisel. Kostja kuu sissetulek on 8790 krooni ning peale kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse mahaarvamist on sissetulek 6790 krooni. Korterile kulub keskmiselt 800 krooni kuus. Ülejäänud raha jagades 4 inimese vahelkostja, kostja elukaaslase ja tema lapse ja hageja vahel - teeks iga inimese ülalpidamiseks 1500 krooni. Elatist summas 1500 krooni kostja nõus tasuma. Kostja palub määrata elatise suuruseks 1500 krooni (tl 15-16).

3. Hageja oma 21.01.2008.a. esitatud seisukohas palub elatise välja mõista summas 2500 krooni, kuna elatise vähendamine pole põhjendatud. Hageja leiab, et kostja maksab võlgnevust 2000 krooni kohtuotsuse alusel, kuna pani oma eelmise abikaasa maja põlema ning kostja ise saab olla ainult selle kulutuse süüdlaseks. Samuti leiab hageja, et kostja praegune elukaaslane on töövõimeline inimene, kes suudab ise ennast ja oma last ülal pidada, samuti peaks saama laps seoses isa surmaga toitjakaotuspensioni. Hageja leiab, et kostjale peaks oma laste ülalpidamine olema olulisem (tl 21).

II Kohtuistung 19. veebruaril 2008.a kell 11.00

4. Kohtuistungil hageja esindaja vähendas hagi ja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas. Hageja esindaja selgitas kohtule, et hageja on hea õppija ja saab stipendiumi ning stipendiumi eest tasus oma autokooli kursuste eest.

5. Kostja selgitas kohtuistungil, et tal pole võimalik maksta elatist summas 2500 krooni ning jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kostja on nõus maksma elatist summas 1500 krooni.

III Kohtu põhjendused

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning ära kuulanud kohtuistungil hageja esindaja ja kostja seletused, leiab, et hagi kuulub, võttes arvesse nõude vähendamist, rahuldamisele.

7. Kohus tuvastas, et hageja A L on kostja J L poeg (tl 2). 22.10.2007.a. sai hageja 18- aastaseks. Hageja esitas Viru Maakohtule 31.10.2007.a. hagi-avalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks, kuna jätkab täisealiseks saamisel õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (tl 5).

8. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust

3 vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel PkS § 61 lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

9. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni; 2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3).

10. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kui hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. Hageja nõuab elatist miinimummääras, kostja ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele, vaid elatise summale, seega on poolte vahel vaidlus ainult elatise summa osas. PkS § 61 lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

11. Kostja on tuginenud elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimumi asjaolule, et kostjal pole võimalik rohkem elatist maksta, kuna temalt arvestatakse maha igakuiselt kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevus ning tema ülalpidamisel on tema praegune elukaaslane ning tema alaealine laps. Kohus selgitab kostjale, et kohus ei saa arvestada tema praegu elukaaslase ja tema lapse ülalpidamise kohustusega, kuna nende ülalpidamiseks puudub kostjalt seadusest tulenev kohustus. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Samuti ei saa kohus lugeda mõjuvaks asjaoluks elatise väljamõistmisel alla seaduses ettenähtud alammäära kostjalt kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse tasumist.

12. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine PkS § 61 lg 6 sätestatud aluseid, mis võimaldaks kostjalt elatist välja mõista alla seaduses ettenähtud alammäära.

IV Menetluskulud

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

14. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik Viktor Brügel