2-07-24642/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1 (5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-24642 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2008.a., Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi A. B. hagi P. B. vastu elatise nõudes ja P. B. vastuhagi A. B. vastu abielu lahutamise, elatise kindlaksmääramise ja lapsega suhtlemisaja kindlaksmääramise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 04. veebruar 2008 Hageja/vastuhagi kostja: A. B. (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetlusosalised Kostja/vastuhagi hageja: P. B.(isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista P. B.lt elatis A. B. kasuks igakuuliselt lapse R. B. (sünd. xxx ülalpidamiseks alates 01.02.2007.a. 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni kuni 31.12.2007.a. ja alates 01.01.2008.a. 2 175 /kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista P. B.lt elatis igakuuliselt A. B. ülalpidamiseks 1 000 /üks tuhat/ krooni kuni R. B. kolmeaastaseks saamiseni s.o. kuni xxx.a. A. B. kasuks.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

5. Vastuhagi rahuldada

6. Lahutada P. B. ja A.B. abielu, mis on sõlmitud 22xxxx, abieluakt nt xxx.

7. A. B. perekonnanimeks peale abielu lahutamist jääb B..

8. Lõpetada menetlus P. B. vastuhagis A. B. vastu lapsega suhtlemisaja kindlaksmääramise nõudes.

9. Poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

2 (5)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE

Viru Maakohtule 02. juulil 2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 22. septembril 2006.a. Abielust on sündinud poeg R. xxx., kes elab koos hagejaga. Kostja lakkas 2007.a. veebruarist osutama varalist abi poja ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise poja ülalpidamiseks alates 01. veebruarist 2007.a., kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

Täiendatud hagiavalduses, mis esitati kohtule 25. oktoobril 2007.a. palub hageja välja mõista kostjalt elatis hageja ülalpidamiseks 1 000 krooni lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni alates hagi esitamise päevast. Hagi asjaolude kohaselt hageja ei tööta ja on lapsehoolduspuhkusel. 2006.a. lõpetas hageja kutsekeskkooli, kuid raseduse ja poja sündimise tõttu ei saanud hageja asuda tööle. Kostja on keeldunud hageja ülalpidamisest ja seega on hageja sunnitud elatuma koos lapsega riiklikust vanemahüvitisest ja lastetoetusrahast 2 775 krooni, millest ei piisa hageja poja ülalpidamiseks. Kostja palk ja tema rahaline seisund võimaldab osutada hagejale varalist abi lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

VASTUHAGI

Viru Maakohtule 24. juulil 2007.a. esitatud vastuhagi kohaselt on poolte abielu registreeritud 22. septembril 2006.a. 15.10.2006.a. sündis pooltel poeg. Vastuhagi hageja leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Samuti tuleb kindlaks määrata ajavahemik pojaga suhtlemiseks. Elatise suuruseks palub vastuhagi hageja kohtule määrata 1 500 krooni.

Kostja vastus hagile

Kostja nõustub hagiga osaliselt, ta on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks 1 500 krooni iga kuu. Kostja palk hetkel ei võimalda maksta igakuuliselt 1 800 krooni

Vastuhagi kostja vastus vastuhagile

Vastuhagi kostja nõustub abielu lahutamise nõudega. Lapse elukoha määramise nõudega ei ole vastuhagi kostja nõus, sest ta ei ole teinud takistusi lapse isal kohtuda pojaga ja seega palub vastuhagi kostja jätta selles nõudes vastuhagi rahuldamata.

Kohtuistung

Kohtuistungil 04. veebruaril 2008.a. jäi hageja hagiavalduse juurde. Kostja nõustus elatise väljamõistmisega. Vastuhagi hageja jäi nõude juurde lahutada abielu, lapsega suhtlemise kindlaksmääramise nõudes vastuhagi hageja loobus. Vastuhagi kostja on nõus abielulahutamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 22. septembril 2006.a. Viljandi Maavalituses. Poolte abielust on sündinud poeg R. B. 15.10.2006.a. Pooled ei vaidle lapse ja hageja ülalpidamiskohustuse täitmise üle. Samuti on mõlemad pooled avaldanud soovi lahutada abielu.

3 (5)

Elatise väljamõistmine Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

Kostja elatise maksmise kohustust kohtuistungil ei vaidlustanud.

PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

Vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Pooled ei vaidle, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, seega on hagejal õigus esitada nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt. Hageja palub välja mõista kostjalt igakuine elatusraha pool riigi poolt kehtestatud alammäära ulatuses. Kostja kohtuistungil võttis hagi õigeks.

Alates 01. jaanuarist 2007 moodustab PKS § 61 lg 4 sätestatud elatusraha miinimum pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 1 800 krooni.

Alates 01. jaanuarist 2008.a. moodustab PKS § 61 lg 4 sätestatud elatusraha miinimum pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2 175 krooni.

Lähtuvalt PKS § 70 lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja palub elatise lapse ülalpidamiseks välja mõista tagasiulatuvalt alates 01. veebruarist 2007.a. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks sellest ajast täitnud lapse ülalpidamiskohustust.

Riigikohus on tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. Kui kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem, arvestades kas tema muutunud varalist seisundit või lapse vajaduste suurenemist, mida väljendab ka elatise seadusega sätestatud miinimummäära muutumine, oleks pidanud maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega ning ta seda ei teinud, on ta ülalpidamiskohustust rikkunud.

Kuna kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustus, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 1 800 krooni igakuuliselt kummagi lapse ülalpidamiseks hageja kasuks alates 01. veebruarist 2007.a. kuni 31. detsembrini 2007.a. ja alates 01. jaanuarist 2008.a. 2 175 krooni kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni laste täisealiseks saamiseni.

PKS § 21 järgi abikaasa on kohustatud abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

PKS § 22 lg 2 kohaselt lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

4 (5) Hageja palub kostjalt välja mõista elatise enda ülalpidamiseks igakuuliselt 1 000 krooni lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni alates hagi esitamisest. Poolte vahel puudub vaidlus elatise summa osas. Seega leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hageja ülalpidamiseks igakuuliselt 1 000 krooni kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kuid mitte alates abikaasale elatise nõude esitamise hagist arvates, vaid kohtuotsuse tegemise päevast. PKS ei näe ette, et abikaasa ülalpidamiseks mõistetakse elatis välja alates elatise hagi esitamisest.

Abielu lahutamine Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning lähtuvalt PKS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastuhagi hageja soovib lahutada poolte abielu ning vastuhagi kostja nõustus sellega kohtuistungil. Lähtuvalt PKS § 2 lg 1, abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil. Abielu sõlmimise eeldustest võib järeldada, et ka abielu jätkamiseks peab abielupooltel olema ühine soov kooseluks. Mõlemapoolne tahteväljendus kooselu lõpetamiseks on piisav põhjus, et lugeda abielu jätkumist võimatuks. Kohus leiab, et kuna vastuhagi hageja on väljendanud tahet abielu lahutada ning vastuhagi kostja sellega nõustub, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Vastuhagi kostja soovil säilib talle abielu ajal kantud nimi B.

Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramine Kohtuistungil 04. veebruaril 2008.a. vastuhagi hageja loobus lapsega suhtlemise kindlaksmääramise nõudes Vastuhagi kostjal ei ole vastuväiteid vastuhagi hageja loobumisele nõudest lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb võtta vastu hageja loobumine esitatud nõudest ja asja menetlus lõpetada. Kohus selgitab, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik