2-07-50535/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI 2-07-50535

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02 2008.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-50535

Tsiviilasi J T hagi G T vastu abielulahutuse ja elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA J T , isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA G T , isikukood xxxx, elukoht xxxx.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada

Lahutada J T ja G T abielu, mis on sõlmitud 21.04.2006 Ida-Viru Maavalitsuses kanne nr.

111 all.

Välja mõista G T elatis alates 01.01.2008 2175 /kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni kuus xxxx sündinud poeg A ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast J T kasuks.

Hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 21.04.2006. Poolte suhted on jahenenud kostja vägivaldsuse tõttu ja seetõttu, et on selgunud iseloomude erinevus. Lahus elatakse viimased 7 kuud ja hageja leppida ei soovi. Kostja ei ole ametlikult tööl käinud ja perekonda toetanud ei ole. Menetluse käigus oli hageja nõus elatise välja mõistmisega alates 01.01.2008, kuid seda juba sellest ajast kehtivas elatise miinimumääras.

Kostja vastuväited

Kostja ei ole abielulahutamisega nõus, leides, et suhet on võimalik taastada. Kostja selgituse kohaselt ta vägivaldne ei ole, iseloomude erinevus on aga arutuse all olnud. Sellele vaatamata, et hageja teda enda juurde nõus võtma ei ole ja et hageja ise ka tema juurde ei tule ja sellele vaatamata, et lahus elatud aja jooksul on hageja kõikidele tema leppimiskatsetele vastanud eitavalt, peab kostja abielu taastamist ja säilitamist võimalikuks. Elatist on nõus maksma hageja soovitud suuruses.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 26 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.

PerekS § 27 kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus.

PerekS § 29 lg.1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle.

PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

PerekS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

TsMS § 357 kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks.

Kohus on tuvastanud, et poolte lahuselu oli hagi esitamise hetkeks kestnud 7 kuud, mis on suhete taastamise võimatuse seisukohalt piisavalt pikk. Hageja keeldub kategooriliselt suhte taastamisest ja ehkki kostjale on selgitatud, et sellises olukorras on leppimine vähetõenäoline, ei ole ta enda sõnul kaotanud lootust. Kostja argumendid abielu säilitamiseks ei ole tõsiselt võetavad ja realistlikud. Kohus leiab, et lähtudes poolte pikemaaegsest lahuselust ja hageja vastumeelsusest suhte taastamiseks, ei ole suhte säilitamine enam võimalik. Kohus leiab, et menetluse käigus suuliselt esitatud lahutuse põhjusiseloomude sobimatuson piisavalt usaldusväärselt tõendatud, sest pooled ei ole enne abiellumist koos elanud, abielluti sündiva lapse pärast ja seega teineteise tundmaõppimiseks ja vastastikuseks kohanemiseks ei jäänud võimalust. Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda august. 2007.a.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Perekonnaseaduse § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Pooled on kokku leppinud, et elatise maksmise kohustus tekib alates 01.01.2008.

Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses.

Kostja on elatise nõuet tunnistanud.

Hagi on tõendatud abielutunnistusega, sünnitunnistuse ärakirjaga, tõendiga peretoetuse suuruse kohta.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 28. märtsil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev