2-07-42130/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-42130 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2008.a Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi E N hagi A N vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 12. veebruaril 2008.a kell 12.00 Menetlusosalised Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

Eleonora Neff (IK xxx; elukoht: xxx)

A V (hageja ema, esindaja TsMS § 218 lg 1 p 5 mõistes) A N (IK xxx; elukoht: xxx)

P P (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista kostjalt A N ’ilt hageja E N kasuks elatis alates 10.10.2007.a. igakuiselt summas 650 kuussada viiskümmend) krooni kuni hageja E N õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kuni vanema varalise seisu või hageja vajaduste muutumiseni. 3. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. 4. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2 I Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtule 10.10.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad kostja A N ja A V . Hageja on saanud 18-aastaseks, kuid jätkab õpinguid Tammiku Gümnaasiumi 12 klassis. Kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 10.10.2007 igakuise elatusrahana 1500 krooni (tl 1-5).

2. Kostja oma 15.01.2008.a. kirjalikus vastuses kohtule tunnistab hagi summas 300 krooni. Kostja pole võimeline tasuma elatist summas 1500 krooni, kuna kostjal on 90% töö- võimekaotust (tl 16) ning tema sissetulekuks on pension summas 2706 krooni (tl 15) ning ta pole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline tööd tegema. Kostja suhtes on algatatud täite- menetlused, milles peetakse kinni 50 % kostja pensionist. Kostja on nõus tasuma elatist 10% pensionist, sest siis jääb talle rahalised vahendid elamiseks ja ka ravimite ostuks. Kostja palub hagi rahuldada 300 krooni ulatuses ning jätta menetluskulud riigi kanda (tl 13).

3. Hageja ärakuulamiseks määratud kohtuistungil 15.01.2008.a. hageja palus mõista välja elatise alla seaduses sätestatud miinimumi. Kostja oli nõus maksma elatist summas 300 krooni (tl 12).

II Kohtuistung 12. veebruaril 2008.a kell 12.00

4. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde ning palus kostjalt välja mõista elatise summas 1500 krooni. Hageja esindaja selgitas kohtule, et tal on andmeid, et kostja teenib lisa mitteametlikult transpordiorganisatsioonis ning käib kasiinos mängimas, kuid elatist ei tasu. Kohtutäituri kaudu elatise võlgnevust ei ole sellel kuul tasunud. Tütre lõpu- peoks on vaja tasuda 1200 krooni, lisaks on vaja lõpetamiseks riided osta. Kostja on invaliid viimased 2 aastat, kuid elatise võlgnevus on kogunud aastate jooksul ning tegemist on põhimõttelise positsiooniga oma laste toetamise suhtes. Hageja leiab, et kostja peab tütart üleval pidama ning leiab, et 1000 krooni on miinimum, milleni võib nõuet vähendada (tl 24- 26).

5. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et kuna kostja puhul on tegemist 90% töö- võimekaotusega invaliidiga, siis on hagi elatise väljamõistmiseks põhjendatud 300 krooni ulatuses. Kostja ei saa rohkem elatist maksta, sest tal on ka kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevus, mida ta ei suuda tasuda.

III Kohtu põhjendused

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning ära kuulanud kohtuistungil hageja esindaja ja kostja esindaja seletused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Kohus tuvastas, et hageja E N on kostja A N tütar (tl 2). 09.10.2007.a. sai hageja 18- aastaseks. Hageja esitas Viru Maakohtule 10.10.2007.a. hagi-avalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks, kuna jätkab täisealiseks saamisel õpinguid Tammiku Gümnaasiumi 12. klassis (tl 5). Viru Maakohtu 16.04.2007 otsusega on kostjalt väljamõistetud elatis kuni hageja täisealisuseni (tl 3-4).

3 8. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel PkS § 61 lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

9. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni; 2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3). Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kui hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. Hageja nõuab elatist alla alammäära summas 1000 krooni, seega kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Kostja ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele, vaid elatise summale. Seega on poolte vahel vaidlus ainult elatise summa osas. PkS § 61 lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

10. Kostja on tuginenud elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimumi asjaolule, et kostjal on 90 % töövõimekaotust. Kohus võtab arvesse, et hageja nõuab niigi elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimumi, kuna 2008 aastal on elatise miinimumsumma juba 2175 krooni, kuid hageja nõuab elatist summas 1000 krooni. Kostjal on töövõimetus 90 % määratud alates 31.01.2006.a (tl 16), kuid töövõimetuse kui seisundi olemasolul on kostjal pensioni näol siiski sissetulek, milleks on 2706 krooni. Viru Maakohtu 16.04.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-8664 on kostjalt väljamõistetud elatis summas 1000 krooni alaealiste tütarde E N ja I N ülalpidamiseks kuni nende täisealisuseni. Kostja on kohtule esitanud täitemenetluseregistri väljatrüki 15.01.2008 seisuga, mille kohaselt on elatise võlgnevus kokku 16.04.2007 Viru Maakohtu kohtuotsuse nr 2-06-8664 alusel summas 9645,16 krooni. Täiteasi on algatatud 09.05.2007, seega elatise võlgnevus olemasolu tõendab asjaolu, et kostja pole laste suhtes oma ülalpidamiskohustust täitnud. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.

11. Kohus leiab, et käesolevas asjas esinevad PkS § 61 lg 6 sätestatud alused, mis võimaldavad kostjalt elatist välja mõista alla seaduses ettenähtud miinimumsumma. Kohus võtab siinkohal arvesse, et hageja lõplik nõue summas 1000 krooni on niigi 1175 krooni vähem kui seaduses sätestatud alammäär. Arvestades kostja 90 %-list töövõimetust ja seda, et hagejaga seotud kuludest kannab suurema osa nagunii vanem, kelle juures hageja elab, so hageja ema, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis summas, mis jääks kostja omaksvõtu (300 krooni) ja hageja nõude (1000 krooni) vahepeale, so summas 650 krooni (300+1000/2).

4 IV Menetluskulud

12. TsMS § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

13. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik Viktor Brügel