2-07-44751/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-44751 Tsiviilasi I P hagi K M vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I P xxx

Kostja K M xxx Asja läbivaatamise kuupäev 29. jaanuar 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja I P Kostja K M

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista K M elatis lapse V M, sündinud xxx, ülalpidamiseks igakuuliselt alates 24.10.2007.a 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni I P kasuks.

3. Otsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2 Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

24.10.2007.a esitas I P kohtule hagiavalduse (tlk 1-4) K M vastu elatise nõudes. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt pooltel on ühine laps, xxx sündinud V M. Laps elab koos hagejaga aadressil xxx, Narva ning on hageja ülalpidamisel, kostja materiaalselt last ei toeta. Hageja soovib elatise väljamõistmist summas 1800 krooni, soovides lisada elatisele tulumaksu 396 krooni, seega elatise nõue kokku on 2 196 krooni kuus alates 01.07.2007.a. Lapse vajadusteks kuulub kuus 3 600 krooni. Hageja brutosissetulek kuus on 3 600 krooni, neto 3175 krooni.

Kostja vastus hagile

Kirjalikus vastuses hagile (tlk 15-17) kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja osaleb lapse ülalpidamisel, kohtub ja suhtleb pojaga. Pidevalt ostab pojale riideid ning teisi vajalikke asju. 2007.a. juulikuuni (kaasa arvatud) maksis kostja hagejale igakuiselt 1000 krooni lapse ülalpidamiseks. Juulis ja augustis 2007.a. laps elas kostja juures ja oli täielikult tema ülalpidamisel. Hageja nõue välja mõista kostjalt elatis alates juulist 2007.a. on alusetu ning kostja peab maksma elatist alates septembrist 2007.a. 08.08.2006.a sõlmisid kostja ja B M abielu. B M ootab last ning viibib haiguslehel. Enne rasedaks jäämist B M ei töötanud. Kostjal on kohustus ülal pidada ka abikaasat. Kostja töötab ettevõttes Falck Ida-Eesti AS. Igakuine sissetulek on 3 875,17 krooni, millest peale maksude mahaarvamist saab kätte 3 017 krooni. Sellest summast peab kostja ennast ja B M ülal pidama ja maksma elatist pojale. Elatise summas 2 196 krooni väljamõistmisel kostjale jääb ainult 821 (3 017 – 2 196) krooni kuus. Teisi sissetulekuallikaid kostjal ei ole. Kostjal ei ole kinnisvara, autot või teisi väärtuslikke asju. Kostja koos abikaasaga ei oma korterit ning on sunnitud seda üürima 1000 krooni eest kuus. Korter vajab remonti ning seoses sellega, et nendel varsti sünnib laps, kostja oli sunnitud võtma remondi tegemiseks väikelaenu summas 35 000 krooni. Käesoleval ajal kostja kohustuseks panga eest on 1 268,78 krooni igakuiselt. Kostja arvates hageja varaline seisund on palju parem kui kostja oma, kuna hageja saab palka 3 175 krooni, lastetoetust 300 krooni. Selle summale lisandub veel kostja makstav elatis. Samuti kuulub hagejale korter aadressil xxx, Narva. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses märgitud lapse vajadused on kunstlikult kõrgendatud ning ei ole dokumentaalselt kinnitatud. Eeltoodu alusel leiab kostja, et arvestades tema rasket materiaalset seisundit, elatis 500 krooni kuus on maksimaalne summa, mida ta saab maksta. Suuremas summas elatise väljamõistmine võib panna kostja ja tema uue perekonna väga raskesse materiaalsesse olukorda. Selle tagajärjel tekivad kostjal võlgnevused, mida ta ei suuda kinni maksta ning kostja materiaalne olukord võib halveneda niivõrd, et ta ei ole võimeline üldse oma poega V M ülal pidama. Selle tagajärjel kannatavad lapse huvid. Kostja on nõus maksma elatist poja ülalpidamiseks 500 krooni kuus alates septembrist 2007.a.

Hageja arvamus kostja vastusele

Kirjaliku arvamuse kohaselt (tlk 26-27) hageja arvates puudub alus elatise vähendamiseks kuni 500 kroonini kuus. Kostja väidab, et perekonnal puuduvad muud tuluallikad, kuid kostja abikaasal B M on õigus hüvitisele, mis makstakse haiguslehe alusel 4 kuud enne sünnitust. Kostja vastusele lisatud arstitõendi kohaselt töötab kostja abikaasa AS-s Falk. Seega ei ole õige kostja väide, et tema abikaasa on täielikult kostja ülalpidamisel. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta üürib korterit ja maksab üüri 1000 krooni kuus. Hagejale ei ole selge, et kui kostja netopalk on 3 017 krooni, kostja üürib korterit 1000 krooni eest, tagastab pangalaenu summas 1 268,78 krooni igakuiselt, siis millise raha eest kostja elab koos oma töötu abikaasaga, kui tema

3 tulu vaba jääk on 748,22 krooni kuus. Hageja arvamusel ei oma elatise määramisel tähtsust kostja laenukohustused. Kostja väide, et hageja omandis on korter aadressil xxx, Narva, on väär. Korter on hageja ema V P omandis ja hagejal ei ole võimalust ülal pidada last selle korteri arvel. Kostja väidab, et lapse elatise suurus on kunstlikult kõrgendatud. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise 1800 krooni kuus. Hagi esitamisega täidab hageja oma kohustust ja nõuab kostjalt PkS § 60 lg 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Hageja arvamusel puudub alus PkS § 61 lg 6 sätestatud kohaldamiseks. Kostja ei esitanud tõendeid, et ta on töövõimetu. PkS § 61 lg 5 sätestatu kuulub kohaldamisele pärast kostjal teise lapse sündimisest. Kuid pärast seda kostja abikaasal tekib õigus vanemahüvitisele vähemalt 3600 krooni kuus saamiseks 18 kuu jooksul. Hageja palub kohtul rahuldada hagi täies ulatuses.

Kostja vastus hageja arvamusele

Kostja kirjalikus vastuses (tlk 36) jääb oma kirjaliku vastuse juurde.

Kohtuistung

Kohtuistungil palub hageja välja mõista kostjalt elatise 1 800 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 24.10.2007.a. Kostja poolt pakutava 1000 krooniga kuus hageja ei nõustu. Alates 12.12.2007.a hageja ei tööta. Juhatusega tekkis konflikt ning hageja kirjutas lahkumisavalduse. Otsib tööd, töötuks ei ole tunnistatud. Hageja arvates 2000 kroonist kuus ei jätku lapse vajaduste rahuldamiseks. Laps elab hagejaga, hageja tasub korteri eest. Kulud suurenevad.

Kostja on nõus maksma elatist 1000 krooni kuus hageja pangaarvele. Kostja perekonda sünnib varsti laps ja kostja varaline seisund muutub, kulud suurenevad. Tal ei ole võimalik maksta elatist 1800 krooni kuus. Kostja töötab graafiku alusel, 180-190 tundi kuus, tööpäev on 12- tunnine. Novembrikuus 2007.a sai palka 5 558 krooni. Kostjal ei ole õnnestunud leida tasuvamat tööd. Konflikt hageja tekkis seoses sellega, et juulis-augustis laps elas kostja juures. Peale seda kostja ei andnud raha lapse ülalpidamiseks seoses raske majandusliku olukorraga. Kui hageja leiab tööd, siis on hageja ja kostja võrdses olukorras.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PkS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Seejuures on kohtu hinnangul üldjuhul prioriteetne just viimane kriteerium (s.o. lapse vajadused).

Lapse V M sünnitunnistusest (tlk 6) nähtub, et lapse vanemad on K M ja I P. Laps elab koos

4 hagejaga (tlk 7).

Hageja hinnangul kulub tal poolte ühise lapse V M ülalpidamiseks 3600 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist 1800 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 24.10.2007.a.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007 a oli kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4 350 krooni, sellest pool on 2 175 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

Kostja tunnistab ülalpidamiskohustuse rikkumist 2007.a. sügisest, põhjendades seda majandusliku olukorra halvenemisega.

Analüüsides vanemate varalist seisundit, leiab kohus, et kostja materiaalsed võimalused on hageja omast paremad. Kostja töötab alaliselt, tema töötasu novembris 2007.a. oli 5558 krooni. Kohtu arvates ei ole kostja esitatud tõendid (tlk 19, 20, 53) sellised, mille alusel saab kohus teha järeldusi, et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi 1800 krooni kuus. Kostja võetud laenukohustused (tlk 23) ja muud kostja kohustused (tlk 44-45) ei ole primaarsed lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ees. Kohus ei nõustu kostjaga, et peale lapse sündi kostja pere materiaalne olukord halveneb. Kostja abikaasa saab sünnitushüvitist ja peale lapse sündi hakkab saama vanemahüvitist vähemalt alammääras, mis on 2008.aastal 3600 krooni kuus. Hageja 2007.a. detsembrist alates ei tööta, otsib tööd. Ülalpidamise andmist võimaldavad muud vahendid pooltel nende enda kinnituse ja kohtule esitatud tõendite (tl 21-22, 28) kohaselt puuduvad.

Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale, kui lapsele. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvidest lähtudes.

Elatise vähendamine kostja poolt soovitud summani ei ole põhjendatud.

Kohus peab vajalikuks lisada, et juhul kui hageja aasta sissetulekud ületavad maksuvaba tulu piiri, lasub tal vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lg-le 1 ka kohustus tasuda kohtuotsuse alusel saadavalt elatiselt tulumaksu. TuMS § 4 lg 1 kohaselt oli tulumaksu määr 2007.aastal 22 % ja on 2008.a. 21 %. Seetõttu võib V. M vajaduste tegelikuks katmiseks jääv summa olla ülalpidamiseks väljamõistetavast elatisest (1800 krooni) vähemalt 378 krooni võrra väiksem. Samas on kostjal kui residendist füüsilisel isikul TuMS § 24 kohaselt võimalus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, mis kuulub maksustamisele sama seaduse § 19 lg 1 alusel.

Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, peab kohus siiski võimalikuks kostjalt välja mõista elatise 1800 krooni kuus.

5 Elatis kuulub väljamõistmisele alates 24.10.2007.a. PkS § 70 lg 1 alusel.

Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb tunnistada täies ulatuses viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude väljamõistmist pooled ei taotlenud.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik