2-07-43201/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2008. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-43201 Tsiviilasi AV hagi VV vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AV(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: VV(sünd XXX. a, elukoht XXX) Asja läbivaatamine kohtuistungil 19.02.2007. a RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada. 2. Välja mõista VV`ilt AV`i kasuks igakuine elatis 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni kuus AV`i (ik XXX) ülalpidamiseks alates 16.10.2006. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. a. 3. Välja mõista VV`ilt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumber XXXXXXXXXXX ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud 16.10.2007. a esitas AV kohtule hagi VV`i vastu poolte ühisele lapsele elatise nõudes. Poolte abielust sündis XXX. a poeg A . Poolte abielu lahutati . Kostja ei ole alates lapse sünnist osutanud hagejale mingit abi lapse ülalpidamises ega kasvatamises. Hagejat aitavad lapse ülalpidamisel hageja vanemad. Laps põeb allergiat ning ravimid on väga kallid. Lapse igakuised kulutused on: arvuti järelmaksule 500 krooni, toidule 1500 krooni, sõidurahale 100 krooni, taskurahale 450 krooni, koolitarvetele 80 krooni, üürile 500 krooni, elektrile 120 krooni, internetile 200 krooni, spordile 400 krooni, ravimitele 200 krooni, riietele 600 krooni, mobiiltelefonile 150 krooni. Kokku kulub hagejal poeg Aleksandri ülalpidamiseks 4800 krooni kuus. Hageja viibib praegu lapsehoolduspuhkusel

ning tema sissetulek on 900 krooni kuus. Hageja palub lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis 2400 krooni kuus. Tõendid: abielutunnistus, abielulahutuse tunnistus, sünnitunnistus, väljavõtted rahvastikuregistrist, kommunaalmaksete arve, SA Tallinna Lastehaigla tõend, Elioni Ettevõtted AS arve, SK S õiend. Menetluse käik Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale isiklikult kättetoimetatud 13.11.2007. a. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. 19.02.2008. a määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus lahendab TsMS § 408 lg 1 alusel asja sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja sisulise arutamise käigus on leidnud tõendamist, et, et kostja lapse ülalpidamisest osa ei võta. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud igakuised kulutused lapsele. 4800 krooni. Vanemate kohustus last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Arvestades lapse vajadusi, asjaolu, et kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele poja ülalpidamiseks 2400 krooni kuus. Kohus arvestab ka asjaoluga, et PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2175 krooni. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kuna kostja ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 21 600 (9 x 2400 = 21 600). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 21 600 krooni riigilõivu 1500 krooni.

Maie Seppo kohtunik