2-05-1766/40 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (9) Ärakiri

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-1766 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Lxxx Pxxx hagi Nxxx Pxxx vastu abielu lahutamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Nxxx Pxxx vastuhagi Lxxx Pxxx vastu vanema õiguste määramise, laste elukoha kindlaksmääramise, lastega suhtlemise korraldamise ja ühisvara jagamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 04. veebruar 2008 Hageja: Lxxx Pxxx (IK xxx, elukoht: xxx ) Hageja esindaja: Mxxx Kxxx (volikirja alusel) Kostja: Nxxx Pxxx (IK xxx, elukoht: xxx) Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus Menetlusosalised Eestkosteasutuse esindaja: Nxxx Dxxx (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada Lxxx Pxxx ja Nxxx Pxxx vahel xxx aastal Kohtla-Järve linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisosakonnas (kanne nr. 326) registreeritud abielu.

2. Pärast abielu lahutamist määrata poolte alaealiste laste: Jxxx Pxxx (sündinud: xxx) ja Jxxx Pxxx (sündinud: xxx) elukohaks Lxxx Pxxx elukoht.

3. Määrata Lxxx Pxxx ja Nxxx Pxxx lastega suhtlemise kord järgmiselt:

3.1 Nikolai Proštšenko`l on õigus alaealiste lastega kohtuda ja koos viibida ajal, mil tema töögraafik seda võimaldab. Lastega koos viibimise aeg tuleb Nxxx Pxxx`l kooskõlastada Lxxx Pxxx`ga.

4. Lõpetada menetlus Nxxx Pxxx vastuhagis Lxxx Pxxx vastu vanema õiguste määramise nõudes, seoses hagist loobumisega.

5. Välja mõista Nxxx Pxxx`lt elatis Lxxx Pxxx kasuks lapse Vxxx Pxxx ülalpidamiseks alates 10. maist 2005 kuni 11. juunini 2005 summas 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni.

2 (9) 6. Välja mõista Nxxx Pxxx`lt elatis Lxxx Pxxx kasuks alaealiste laste ülalpidamiseks alates 10. maist 2005 kuni 31.12.2005 summas 2 690 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend) krooni, alates 01.01.2006 kuni 31.12.2006 summas 3 000 (kolm tuhat) krooni, alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 summas 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni ning alates 01.01.2008 summas 4350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni kuni poja Jxxx Pxxx (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx.a ning edasi summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre Jxxx Pxxx (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx.a, või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

7. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Kohtuotsuse täitmisel, elatise nõude osas, tuleb arvestada Nxxx Pxxxx poolt laste ülalpidamiseks tasutud summasid (63 000 krooni).

9. Jagada Lxxx Pxxx ja Nxxx Pxxx ühisvara järgnevalt:

9.1. Jätta Lxxx Pxxx ainuomandisse korteriomand asukohaga xxx, Kohtla-Järve (kantud Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriossa nr xxx).

9.2. Jätta Nxxx Pxxx ainuomandisse korteriomand asukohaga xxx, Kohtla-Järve (kantud Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriossa nr xxx).

9.3. Jätta Nxxx Pxxx ainuomandisse kaubik Ford Transit xxx väljalaskeaasta 1992 (Reg. xxx; tüübikood xxx).

9.4. Välja mõista Nxxx Pxxx`lt Lxxx Pxxx kasuks rahaline hüvitis summas 8 000 (kaheksa tuhat) krooni.

10. Välja mõista Nxxx Pxxx riigituludesse elatise nõudelt riigilõiv 2 450 ( kaks tuhat nelisada viiskümmend) krooni

11. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

12. Tagastada Nxxx Pxxx`le 07. juunil 2005 Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 (viitenumber 2900072136) tasutud riigilõivust 60 kroonist pool, s.t 30 (kolmkümmend) krooni: Nimetatud summa tuleb kanda Nxxx Pxxx arvele nr xxx.

Kohtuotsus saata täitmiseks riigilõivu tagastamise osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

3 (9) Lxxx Pxxx ja Nxxx Pxxx abielu on registreeritud xxx Kohtla-Järve RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuametis. Poolte abielust on sündinud xxx poeg Vxxx Pxxx, xxx poeg Jxxx Pxxx ja xxx tütar Jxxx Pxxx.

Hageja esitas 10.05.2005 Viru Maakohtule hagi abielu lahutamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lõppenud ning alaealised lapsed on hageja ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud määras ning jätta alaealised lapsed tema kasvatada.

Kostja vastus

Kostja esitas 08.06.2005 kohtule vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Laste elukoha kindlaksmääramise osas palub kostja arvestada laste soovidega ning vastavalt sellele ka määrata elatise suurus.

Vastuhagi

Nxxx Pxxx esitas vastuhagi vanema õiguste äravõtmise kohta. Vastuhagi kohaselt on laste ema avaldanud oma käitumisega lastele halba mõju, mille tõttu on avaldaja pidanud pöörduma politseis poole.

Vastus vastuhagile

Lxxx Pxxx vastuse kohaselt on avalduse esitaja väited väljamõeldud ja ebaõiged. Avaldaja poolt on esitamata seisukohad, kuidas laste elukorraldus organiseeritakse.

Täiendav seisukoht

Lxxx Pxxx esitas kohtule täiendava seisukoha esitatud hagiavaldusele, milles palub määrata laste elukohaks tema elukoht, ning kindlaks määrata lastega suhtlemiskord.

Eestkosteasutuse seisukoht

Laste elukohajärgne eeskosteasutus Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas kohtule omapoolse arvamuse, mille kohaselt Lxxx Pxxx on sobiv isik oma alaealisi lapsi kasvatama. Lapsed jättes isa kasvatada on reaalne võimalus, et laste isa hakkab tegema takistusi emale lastega suhtlemisel. Laste ema suhtes ei ole vaja algatada menetlust vanema õiguste ära võtmise kohta, kuna alus selleks puudub.

Kostja seisukoht

Nxxx Pxxx esitas vastuse hageja poolt esitatud täiendavale seisukohale, mille kohaselt tunnistab ainult abielu lahutamise nõuet. Palub võtta ära vanemlikud õigused laste emalt ning määrata laste elukohaks tema elukoht.

Eestkosteasutuse seisukoht

Laste isa elukohajärgne eestkosteasutus Vasalemma vallavalitsus esitas omapoolse seisukoha, milles teatab, et lapsed on avaldanud soovi elada isaga ning ema juurde nad minna ei soovi. Arvamuse kohaselt on laste isa kompetentne isik laste kasvatamiseks, kuna on loonud lühikese ajaga lastele normaalsed elutingimused ja hoolitsenud nende eest.

Vastuhagi muutmine

4 (9) Nxxx Pxxx esitas 10.10.2005 kohtule avalduse hagi muutmiseks. Avalduse kohaselt palub avaldaja määrata kindlaks lastega suhtlemise korraldamine ja määrata alaealiste laste elukohaks tema elukoht.

Vastus vastuhagi muutmisele

Lxxx Pxxx esitas kohtule vastuse, milles teatab, et laste isa on teinud korduvalt takistusi lastega suhtlemise osas. Laste ema palub määrata laste elukohaks tema elukoht ning kindlaks määrata suhtlemiskord.

Täiendav seisukoht vastuhagiavalduses

Nxxx Pxxx esitas 28. märtsil 2006 kohtule täiendava avalduse ühisvara jagamise nõude osas. Nxxx Pxxx palub määrata korteriomandi asukohaga xxx avaldaja omandisse. Korteriomand asukohaga xxx jätta Lxxx Pxxx omandisse. Kaubik Ford Transit jätta Nxxx Pxxx omandisse ning maksta enamsaadud vara arvel Lxxx Pxxx kasuks hüvitis 8 000 krooni.

Vastus täiendavale seisukohale

Lxxx Pxxx esitas 26. aprillil 2006 kohtule omapoolse arvamuse ühisvara jagamise osas. Vastuse kohaselt kuulub poolte ühisvarasse MTÜ Garaažiühistu Tilseri garaažiboks. Seega palub hageja jagada vara järgmiselt: Jätta N. Pxxx omandisse : Korteriomand xxx maksumusega 55 000 krooni; MTÜ Garaažiühistu garaažiboks maksumusega 25 000 krooni; Kaubik Ford Transit maksumusega 30 000 krooni .

Korteriomand asukohaga xxx maksumusega 55 000 krooni - jätta Lxxx Pxxx omandisse. Mõista välja rahaline hüvitis Lxxx Pxxx kasuks summas 55 000 krooni, millele lisandub pool rahalistest hoiustest.

Lxxx Pxxx esitas kohtule täpsustava avalduse elatise nõude osas, milles palub kostjalt välja mõista vanema poja eest elatis ühe kalendrikuu ulatuses summas 1 345 krooni. Kahe alaealise lapse suhtes palub hageja välja mõista elatis hagiavalduse esitamisest seadusega kehtestatud miinimummääras.

Eelistung

Hageja jäi eelistungil oma nõuete juurde ning palub haginõuded rahuldada. Hageja seletuste kohaselt on garaažiboks poolte ühisvara, kuna kostja ema on selle talle andnud.

Kostja seletuste kohaselt ei ole garaažiboks poolte ühisvara, kuna see vara oli kostja ema vara, mitte tema oma. Kostja palub määrata laste elukohaks tema elukoht.

Nõudest loobumine

Nxxx Pxxx esitas 29. jaanuaril 2008 kohtule taotluse, milles loobub nõudest laste elukoha määramise osas, kuna lapsed elavad reaalselt ema juures ning soovivad ka ise seal elada.

Kohtuistung

5 (9) Kohtuistungil palub hageja lahutada poolte abielu, jätta hageja perekonnanimeks Pxxx. Määrata alaealiste laste elukohaks hageja elukoht. Määrata kindlaks lastega suhtlemiskord, välja mõista kostjalt elatis seadusega kehtestatud miinimummääras alates hagi esitamisest. Ühisvara jagamise osas jõuavad pooled kokkuleppele ,et jagada ühisvara nii, et N. Pxxx ainuomandisse jääb korter asukohaga xxx ja kaubik Ford Transit ning välja mõista temalt L. Pxx kasuks rahaline hüvitis 8000 krooni kaubiku eest, L. Pxxx ainuomandisse korter xxx. L. Pxxx palub tunnistada ühisvaraks ja jagada poolte ühisvarasse kuuluv garaažiühistu liikmelisus, mis on abielu kestel omandatud ning mis annab õiguse garaažiboksi kasutada ja käsutada. Hageja soovib garaažiboksi eest hüvitust summas 12 500 krooni, menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja palub arvestada kostja poolt tasutud elatiseks makstud 63 000 krooniga.

Kostja loobub istungil vanema õiguste äravõtmise nõudest. Kohus võttis loobumise vastu ja hageja ei vaidle loobumisele vastu. Kostja on nõus lastele maksma elatist alates hagiavalduse esitamisest seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja on nõus abielu lahutamisega, kuna poolte abielulised suhtes on lõppenud. Kostja ei vaidle vastu, et laste elukohaks jääb hageja elukoht. Kostja palub suhtlemiskorra osas vaba otsustust, kuna töötab graafiku alusel 24 tundi järjest ning ei saa planeerida kindlalt suhtlemiskorda. Ühisvara osas palub kostja jätta poolte nimel olevad korteriomandid nende omandisse, kaubiku palub jätta enda omandisse ning on nõus maksma hagejale hüvitist 8000 krooni. Garaažiühistu liige ei ole kostja olnud, see kuulus tema emale, ta kasutas küll boksi, kuid tema omanduses see ei ole olnud. Garaažiboksi päris kostja õde peale ema surma. Seega ei ole nimetatud vara ühisvara ning seda jagada ei saa.

Eestkosteasutuse esindaja seletuste kohaselt oleks parem kui määratakse lastega vaba kohtumise aeg, kuna seda on lapsed soovinud ning siis saab ka kostja lastega paremini suhelda, kuna töögraafik ei luba kindlaks suhtlemiskorda määrata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi kuulub rahuldamisele.

Abielu lahutamise nõue

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid 31.05.1986 a /tl. 5/. Poolte abielust on sündinud kaks poega ja üks tütar /tl. 7-8/.

Poolte abielusuhted on lõppenud, kuna abikaasade suhted ei olnud kooskõlalised. Hageja peab abielu taastamist võimatuks ning ei soovi abielu säilitada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Hageja palub abielu lahutada, kostja vastuväiteid sellele ei esitanud. Pooled abielulisi suhteid taastada ei soovi. Pooled elavad lahus.

Kohus leiab, et kuna hageja soovib abielu lahutada ning kostja vastuväiteid sellele ei esitanud, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

Laste elukoha kindlaksmääramine

Hageja esitas kohtule laste elukoha kindlaksmääramise nõude, milles palub määrata laste elukohaks tema elukoht.

6 (9) PKS § 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. /---/.

Eestkoste asutuse seisukoha kohaselt tuleb laste elukohaks määrata ema elukoht.

Kostja vastuväiteid laste elukoha kindlaksmääramise osas ei esitanud ning on nõus, et laste elukohaks määratakse hageja elukoht.

Kohus leiab, et kuna kostja vastuväiteid laste elukoha kindlaksmääramise nõudes ei esita, tuleb määrata laste elukohaks ema elukoht.

Laste ärakuulamisel on lapsed avaldanud samuti, et soovivad elada ema juures ja kohus arvestab laste soove.

Lastega suhtlemise korraldamine

Hageja palub kindlaks määrata lastega suhtlemise korraldamine.

Kooskõlas PKS § 52 lg 1 lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

Hageja palub määrata kindel suhtlemiskord. Laste isa palub määrata kindlaks, et isal on õigus lastega suhelda vabalt valitud ajal, kuna töögraafik ei võimalda kindlaks määratud suhtlemiskorda täita. Eestkosteasutuse esindaja palub määrata vaba suhtlemiskord, kuna alaealised lapsed on seda soovinud ning kostja töögraafik ei lase ranget suhtlemiskorda määrata.

Alaealise lapse Jxxx Pxxx (sünd xxx) ütluste kohaselt /tl. 351/ soovib ta isaga kohtuda siis kui ta ise tahab. Tavaliselt kohtub laps isaga vanaema juures. Jekaterina soovib, et ka see samamoodi jätkuks.

Alaealise lapse Jxxx Pxxx (sünd. xxx) ütluste kohaselt /tl. 325/ soovib ta isaga suhelda kui on võimalus, ranget suhtlemiskorda Jevgeni ei soovi.

Kohus leiab, et kuna mõlemad lapsed on piisavalt vanad, on adekvaatselt ja selgelt väljendanud oma tahet, tuleb lähtuda eelkõige laste huvidest ning määrata lastega suhtlemiseks aeg, millal isale ja lastele see sobib. Laste isa töö tõttu ei ole võimalik määrata kindlaks ranget suhtlemise korda, mida ka lapsed ei soovi. Lastega suhtlemise korraldamisel tuleb Nxxx Pxxx`l kokku leppida Lxxx Pxxx`ga aeg, millal isa lapsed võtab ja millal koju tagasi toob.

Elatise väljamõistmise nõue

Kohus tuvastas, et poolte abielust on 12.03.1994 sündinud poeg Jxxx Pxxx, xxxx tütar Jxxx Pxxx ning xxx poeg Vxxx Pxxx: Poeg Vxxx Pxxx on käesolevaks ajaks täisealine. Hageja ülalpidamisel on kaks last ning ta uuest abiellunud ei ole. Kostja ülalpidamisel lapsi ei ole ning ta ei ole uuest abiellunud. Hageja palub kostjalt välja mõista alaealistele lastele elatis seadusega kehtestatud miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest. Vxxx Pxxx ülalpidamiseks palub hageja välja mõista elatis hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni ühe kuu ulatuses.

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele

7 (9) lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690) ei võinud väljamõistetav elatise suuruus olla väiksem kui 1 345 krooni. 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Lähtuvalt 2007 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Käesolevast aastast moodustab väljamõistetav elatise suurus 2 175 krooni (seadusega kehtestatud miinimumpalk 4350 krooni.) Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Kostja vastuväiteid elatise väljamõistmise osas kohtule ei esitanud, kuid palub arvestada summaga 63 000 krooni, mida ta on tasunud laste ülalpidamiseks. Hageja vastuväiteid ei esitanud, et kohus arvestaks elatiseks makstud 63 000 krooniga.

Kohus leiab et, laste vajadustest lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise laste ülalpidamiseks väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 10.05.2005 seadusega kehtestatud miinimummääras

Ühisvara jagamise nõue

Pooled paluvad jagada ühisvarasse kuuluv vara: Korteriomand asukohaga xxx – Nxxx Pxxx omandisse; Korteriomand asukohaga xxx – Lxxx Pxxx omandisse; Kaubik Ford Transit - Nxxx Pxxx omandisse; Hüvitis Ford kaubiku eest Lxxx Pxxx`le summas 8 000 krooni;

Menetlusosalised eelpoolnimetatud vara jagamise osas vastuväiteid ei esitanud. Seega leiab kohus, et nimetatud vara jagamise osas tuleb vara jagada vastavalt kohtule esitatud ettepanekule.

Hageja palub jagada poolte ühisvara koosseisu kuuluv hooneühistu (endine garaažiühistu) Tisleri 6 – abielu kestel omandatud liikmelisus, mis annab võimaluse garaažiboksi käsutada ja kasutada, alljärgnevalt: maksumus 25 000 krooni, hüvitis hagejale 12 500 krooni.

Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu, kuna nimetatuid garaažiboks ei kuulu ega ole kuulunud kostjale. Peale kostja ema surma kuulub garaažiboks tema õele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Vastavalt PKS § 15 lg 1 abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 18 lg 2 lg 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Kohus on tuvastanud, et garaažiboksi omanik 1984.a. oli N. Pxxx ema M. Pxxx. Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt Hooneühistu Tisleri 6 liikmeks ei ole Nxxx Pxxx, vaid tema õde Txxx Gxxx, kes on tasunud liikme maksumäära 09.04.2005.a.

8 (9) Kohtul ei ole võimalik tuvastada, mis ajal ja mis asjaoludel ja kas kostja ema M. Pxxx andis liikmelisuse üle N. Pxxx. Kohtule on esitatud vastuolulisi tõendeid nii N. Pxxx esindaja kui garaažiühistu juhatuse liikme poolt. N. Pxxx esindaja poolt allkirjastatud ja kohtule 08.05.2006 esitatud õiendi / tl. 271/ kohaselt andis N. Pxxx ema oma pojale liikmelisuse garaažiühistus Tisleri 6 üle. Kohtusse on esitatud 28.01.2008 esindaja poolt allkirjastatud õiend /tl. 377/, mille kohaselt ei ole liikmelisus kunagi üle läinud N. Pxxx ja teda pole ühistu liikimeks kunagi vastu võetud. Emast jäänud pärandi võttis vastu tema tütar T. Gxxx . MTÜ Garaažiühistu Tisleri 6 juhatule liikme poolt Vxxx Lxxx poolt allkirjastatud õiendi /tl. 270/ kohaselt on Nxxx Pxxx garaažiühistu liige alates 1990 aastast. Tõendi /tl. 274/ kohaselt on Nxxx Pxxx astunud garaažiühistu Tisleri 6 liikmeks oma ema Mxxx Pxxx asemel, kes oma liikmelisuse pojale üle andis, kuid avaldus ei ole säilinud.

MTÜ Garaažiühistu Tisleri 6 juhatuse liikme õiendid on vastuolus Hooneühistu Tisleri 6 liikmete nimekirjaga, mis on äriregistris. Liikmete nimekirjas on ühistu liikmeks Txxx Gxxx, kes on liikme maksu tasunud 09.04.2005.a. /tl 384/ Liikmete nimed esitab juhatus. Seega ei saa pidada usaldusväärseks varem antud õiendeid, et N. Pxxx oli ühistu liige. N. Pxxx ütluste kohaselt ta ühistu liige ei olnud, kuid kasutas garaaži ja garaaž on pärandina üle läinud tema õele. L. Pxxx ütluste kohaselt andis N. Pxxx ema garaaži neile ja koos tasuti makseid ja leiab, et see kuulub ühisvara hulka. Kohus leiab, et kui ema andis pojale garaaži kasutamise võimaluse, siis ei ole see tõendiks, et ta oli ühistu liige. Väide, et garaažiboks kuulus ühisvara hulka ja sellele on ühiselt tehtud kulutusi, on hageja poolt tõendamata. Hindamaks, kas garaažiboks kuulus ühisvara hulka, peab kohus usaldusväärsemaks tõendiks Ida- Viru Maakohtu Kinnistusosakonna väljatrükki. Selle kohaselt oli garaažiühistu esmakande aeg 21.01.1999 ja 15.09.2007 viidi garaažiühistu põhikiri vastavusse hooneühistuseadusega. Liikmeks on kantud T. Gxxx, kes on maksnud ka liikmemaksu 2000 krooni 09.04.2005. N. Pxxx liikmena ei ole sisse kantud. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, et nimetatud vara kuulus N. Pxxx ja on olnud poolte ühisvara.

Menetluskulud

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg.

Hageja palub elatise välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Elatise hagi on kohtusse esitatud 10.05.2005.

Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 33 625 krooni. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 62 lg 1 kuulub riigilõiv 2 450 krooni väljamõistmisele kostjalt.

TsMS § 60 lg 1 /---/ hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Kostja palub poole riigilõivu tagastamist ning menetluskulude osas võtta kohtul seisukoht.

9 (9) Kohus selgitab, et poole riigilõivu tagastamise alused kajastuvad TsMS § 150 lg 2. Nxxx Pxxx on loobunud vanema õiguste äravõtmise nõudest, seega kuulub tagastamisele nimetatud nõudelt pool riigilõivu. Nxxx Pxxx on nimetatud nõude eest tasunud riigilõivu 60 krooni, seega kohus tagastab taotlejale 30 krooni.

Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, seega leiab kohus, et osapooli mitte kahjustada ülemäära teise osapoole menetluskuludega, tuleb jätta kummagi menetluskulud nende endi kanda.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 434-436 § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt ja vastuhagi täies ulatuses.

Kohtunik: / allkiri/

Ärakiri õige: