3-07-2494/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2008.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-2494 Haldusasi I.P.´u kaebus Tallinna Vangla direktori 04.12.07.a. käskkirja nr 1317-d tühistamise nõudes. RESOLUTSIOON Jätta I.P. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.)

KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I.P. esitas kohtule taotluse vaadata läbi 09.11.07.a. toimunud vahejuhtumi tagajärjel määratud karistus, kuna leiab, et karistus ei ole õiglane. Teda karistati Tallinna Vangla direktori 04.12.07.a. käskkirjaga nr 1317-d isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega kaheks kuuks, kuna kinnipeetav ei allunud vanglaametniku seaduslikele korraldustele.

Kohus jättis kaebuse oma 10.12.07.a. määrusega käiguta ning palus täpsustada kaebuse nõudeid ning tasuda kaebuselt riigilõiv.

17.12.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses palub I.P. tühistada Tallinna Vangla direktori 04.12.07.a. käskkirja nr 1317-d; kaebaja tasus riigilõivu 80 krooni.

18.12.07.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

2 28.12.07.a. nõustus I.P. asja lahendamisega kirjalikus menetluses, samasuguse nõusoleku andis ka vastustaja. 17.01.08.a. määrusega määras kohus asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

Tallinna Vangla direktori 04.12.07.a. käskkiri nr 1317-d tuleb tühistada alljärgnevatel põhjustel. 09.11.07.a. viibis ta etapikambris, et sõita Haapsallu. Etapist sai teada vahetult enne väljasõitu, so alles 08.11.07.a. õhtul. 09.11.07.a. hommikul soovis ta kätte saada laost isiklikud asjad, kuid Tallinna Vangla töötajad keeldusid neid andmast, olgugi, et avaldused selleks olid tehtud. Kaebaja ei olnud seejuures ainus kinnipeetav, kellel tekkis selline probleem. Sellest olukorrast tulenevalt otsustasid kaebaja ja teised kinnipeetavad, kellel oli sama probleem, et nad ei lähe enne etapikambrist välja, kui antakse kätte isiklikud asjad. Seejärel tuli etapikambrisse mitu Tallinna Vangla töötajat, kes eesti keelt ei osanud. Pärast mõnda minutit kambris viibimist lõi üks vangla töötajatest kaebajaga ühes kambris olnud vangi kumminuiaga ja seejärel tekkis kiirelt rüselus, mis kestis umbes pool tundi. Tagajärjena kasutati kaebaja suhtes käeradu ja ta viidi etapiautosse.

Tallinna Vangla töötajad kasutasid vägivalda, kuigi seda ei olnud vaja, olenemata sellest, et vangla töötajad ei osanud eesti keelt ja ei saanud seetõttu kinnipeetavatega kokkuleppele jõuda. 04.12.07.a. toodi kaebajale käskkiri, mille kohaselt karistatakse teda lisatoitlustamise keeluga kaheks kuuks. Kaebaja leiab, et karistus on liiga karm, arvestades asjaolu, et teda ei ole varem karistatud. Palub vaadata antud vahejuhtum läbi, kuna määratud karistus ei ole õiglane.

17.12.07.a. täpsustab kaebaja nõuet ning märgib, et palub tühistada Tallinna Vangla direktori 04.12.07.a. käskkirja nr 1317-d, kuna karistus on ebaõiglane.

28.01.08.a. saabunud kaebuse täpsustuse kohaselt järelevalveosakonna peaspetsialist korrapidaja Vadim Ventmann´i poolt koostatud ettekandes nr 2469 on ebatäpseid fakte selle kohta, mis toimus 09.11.07.a. kell 10.05. Nimelt ei viidud teda Haapsallu uurimistoimingutele vaid kohtusse. Kaebaja pidi enda teada kohtus vabanema, mistõttu ta sooviski võtta kõik temale kuuluvad asjad kaasa. Seletuskirjad on andnud A.K., S.H. ja V.B., kuid mingil põhjusel on nende ettekanded ja seletuskirjad sõna-sõnalt identsed. Seejuures jääb selgusetuks, kas nimetatud isikud on üldse seletuskirja lugenud ja sellest aru saanud, kuna on arvata, et nad ei oska lugeda eesti keeles. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja antud seletuskirju kohtul mitte arvestada.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

Vahistatu I.P.u´t on karistatud Tallinna Vangla direktori 04.12.07.a. käskkirjaga nr 1317-d ja määratud karistuseks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kaheks kuuks.

3 Vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 103 võib vangla direktor julgeoleku tagamiseks eelvangistuse täideviimisel kohaldada vahistatu suhtes VangS §-des 66-72 sätestatud julgeolekuabinõusid. I.P.´u karistus määrati VangS § 67 p 1 alusel, mis kohustab kinnipeetavat julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

Vastavalt VangS § 100 lg 1 on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib vahistatule distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamist kuni kaheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks. VangS § 100 lg 1 alusel kohaldatakse vahistatu distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele VangS § 64. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib läbi ning selgitab distsiplinaarmenetluse asjaolud välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 informeeritakse kinnipeetavat distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda seletusi. Lõige 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, millele kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastavalt lõikele 4 määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Lõige 5 kohaselt lisatakse materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta kinnipeetava isiklikku toimikusse.

Justiitsministri 30.11.00.a. määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) § 97 lg 1 kohaselt koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises. Sama paragrahvi lg 2 sätestab protokolli kantavad andmed, sh peab protokollis sisalduma viide kinnipeetavalt võetud seletusele, distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta, tunnistajate nimed. VSKE § 98 kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta, õiend kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta ja õiend kartserisse paigutamise kohta. Vastavalt VSKE § 1 lg 2 kohaldatakse kinnipeetava kohta käivaid sätteid ka vahistatule, kui VangS või VSKE ei ole ette nähtud teisiti.

Tallinna Vangla

direktori 04.12.07.a. käskkirjaga nr 1317-d määrati I.P.u´le distsiplinaarkaristuseks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kaheks kuuks.

Järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja Vadim Ventmann´i poolt on koostatud ettekanne nr 2469 selle kohta, et 09.11.07.a. kell 10.05 vahistatu I.P. keeldus väljumast kambrist nr 121, et teda saaks etapiautoga saata Haapsalu arestimajja uurimistoimingute tegemiseks. I.P. põhjendas oma tegevust sellega, et talle ei võimaldata asjade laost kaasa võtta oma asju. VSKE § 64 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse asjad vangla hoiule. Kinnipeetava soovil võib asjad talle kaasa anda, kui see on võimalik.

Tallinna Vangla direktori 05.07.07.a. käskkirja nr 28 „Tallinna Vangla kodukord“ punkt 3.10 kohaselt on kinni peetav isik vanglast ajutisel lahkumisel (kohtusse, uurimistoimingule) kohustatud tema käsutuses olevad ja tema lahkumisega seonduvalt mittevajalikud isiklikud asjad kambrist kaasa võtma ning jätma need ajutiselt lahkunud kinni peetavate isikute lattu

4 hoiule. Samuti ei ole asjade kaasa võtmine uurimistoimingute teostamise ajaks otstarbekas, kuna uurimistoimingud kestavad lühiajaliselt (antud juhul 09.11.07-14.11.07.a.).

Vadim Ventmann´i ettekandes kirjeldatut kinnitavad oma seletuskirjadega vanemvalvur Aleksander Kildišev, vanemvalvur Sergei Hvil ja vanemvalvur Valeri Bulahhov. Vahistatu I.P. tunnistab 20.11.07.a. kirjutatud seletuskirjas, et keeldus kambrist lahkumast, kuid oma süüd ei tunnista.

Distsiplinaarmenetluse protokollist, mis on koostatud vangistusosakonna inspektorkontaktisiku Veiko Soots´i poolt, nähtub distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud ja ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Karistuse ettepanekuks on toodud vahistatu isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kaheks kuuks.

Seega Tallinna Vangla direktori 04.12.07.a. käskkirja nr 1317-d alusel on tuvastatud, et I.P. rikkus süüliselt VangS § 67 p 1 nõuetkinnipeetav peab täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele.

Vaidlusaluse käskkirja on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlusja vormivigu, mistõttu Tallinna Vangla direktori 04.12.07.a. käskkiri nr 1317-d on õiguspärane.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tasutud riigilõiv 80 EEK kaebaja kanda. 1) Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja suhtes on õigesti tuvastatud, et I.P. rikkus Tallinna Vangla eelvangistushoone kambris vanglas kehtivat distsipliini. Kohus ei korda siinkohal vastustaja vastuse sisu, kuid märgib, et nõustub seal märgitud õigusnormide kohaldumises kaebaja juhtumile ning et karistuse määramisel menetluse läbiviimisel juhinduti asjakohastest õiguslikest alustest. Kuna kaebaja vaidlustas käskkirja õiguspärasuse ja temale määratud karistuse, kui ebaõiglase karistuse, siis juhul, kui kaebaja leiab, et tema suhtes kasutati õigustamatut vägivalda, saab kaebaja esitada tuvastuskaebuse ametniku õigusvastase tegevuse suhtes. Käesolevas kaebuses leiab I.P., et määratud karistus on ebaõiglane ning ta palub jätta arvestamata vangla töötajate seletuskirjadega. 2) Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ametnikud võisid jätta seletuskirjad läbi lugemata, kui andsid neile allkirjad. Käesolevalt ei ole leidnud kinnitust, et ametnikud Vadim Ventmann, vanemvalvur Aleksander Kildišev, vanemvalvur Sergei Hvil või vanemvalvur Valeri Bulahhov ei valda absoluutselt eesti keelt. Distsiplinaarmenetluse viis läbi Veiko Soots (tlk 37), kes valdab eesti keelt. Ametnik kogus kokku materjali, mille hulgas on V.Ventmanni 09.11.07.a. ettekanne nr 2469. Kohus on veendunud, et ettekanne on koostatud ametniku sõnade järgi, millele viitab ka konarlik eesti keele kasutus. Ettekande tekst on kohtule arusaadav ja keelekasutuse tõttu ei ole seal moonutusi, mis oleks vastuolus muu kogutud materjaliga. V.Ventmann on andnud sellele oma allkirja, seega vastutab ametnik ettekandes

5 märgitu õigsuse eest. Menetluse läbiviijana sai V.Soots kontrollida, kas ettekanne on arusaadav. V.Sootsil, R.Kerneril, A.Kurg `il ei ole tekkinud selles osas probleeme, vastavad märkused ettekandel puuduvad. Kohus nõustub, et ettekande teksti on ilmselt ära kasutatud seletuskirjade kirjutamisel, kuid see ei kinnita, et allkirjastajad on andnud oma allkirja nii, et nad ei mõista dokumendi sisu, mille nad allkirjastasid. Samas rõhutab kohus, et I.P. andis ise seletuskirja (tlk43), milles ta märgib, et etapikambris viibinud kinnipeetavad otsustasid, et nad ei lähe ennem etapikambrist välja, kui neile antakse kätte isiklikud asjad, mis asusid laos. Kaebaja kinnitab käesoleva ajani, et ta oli nende otsustajate seas ja käitus samamoodi, kui teised. Seega on kaebaja kinnitus vastavuses muu kogutud materjaliga ega erine ettekandest või seletuskirjadest. Vastustaja määraski karistuse põhjusel, et I.P. ei täitnud ametniku korraldust väljuda kambrist ja minna etapiautosse. Kaebaja kinnitab, et ta seda korraldust ei täitnud, ta ei läinud etapiautosse, kuna ei saanud kätte kõiki laos olevaid asju, ehkki oli esitanud vastava avalduse. Kohus selgitab kaebajale, et vangla õiguspäraselt nõudis kambrist väljumist, et minna etapiautosse, kuna kaebaja märgib ka ise, et ta pidi minema Haapsallu. Ehkki kaebaja on märkinud 28.01.08.a., et V.Ventmanni ettekandes on ebatäpselt ära toodud põhjusena tema viimise vajadus uurimistoimingutele ja et tegelikult pidi ta minema kohtusse, ei ole see asjaolusid oluliselt muutev vahe. Kuigi I.P. ei märgi ära, missugust kohtuistungit ta peab silmas ja seda ei täpsusta ka tema 28.01.08.a. täiendav selgitus, milles märgib, et enda teada ta pidi minema kohtusse ja vabanema, nähtub, et vanglast väljaviimise vajadus oli temale teada. Juhul, kui kaebaja peab silmas Haapsalu kohtumajas läbiviidavat kohtumenetlust kriminaalasjas 1-06-6687, mis liideti teise kriminaalasjaga nr 1-06-16186, ei saanud kaebaja tõsikindlalt eeldada, et ta vabaneb. Kohus kontrollis Pärnu MK märgitud kriminaalasjaga seotud materjale arvuti abil, sealt nähtub, et süüdistatav I.P. viibib vahistatuna Tallinna vanglas. Eelistungi protokoll 05.09.07.a. märgib, et asja arutamisel viibis I.P. ja kohus määras uueks asja arutamise ajaks 12-13.11.07 algusega kell 10.30. Kuna kohtuistung lükati edasi ja määrati uueks ajaks 12-13.11.07.a., siis pidi kaebaja viibima kohtus ning konvoeerimine võis olla seotud vajadusega toimetada ta kohtuistungile. Eelistungi protokoll 08.01.08.a. kinnitab, et I.P. sai kätte istungi vaheajal allkirja vastu kohtumääruse tõkendi muutmata jätmise kohta. Kuigi kaebaja võis ise eeldada, et ta viiakse istungi tõttu vanglast välja ning ehk ta ka lootis, et tõkend võidakse muuta, ei anna see alust hakata vastu ametniku korraldustele. Kaebaja ei vaidlusta küsimust, et ametniku korraldus -jätta asjad vanglasseei olnud arusaadav. Kuniks korraldust ei muudeta, tuli see täita, seega jätta asjad vanglasse ning minna etapiautosse.

VangS § 104 lg 1 kohaselt vabastatakse vahistatu vahistustähtaja lõppemisel, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Tallinna Vangla on KrMS § 409 kohaselt kohustatud täitma kohtuotsuseid ja –määrusi ning tal puudub pädevus otsustada kriminaalmenetluse kulgemise seaduslikkuse üle. Tallinna Vangla Kodukorra p 16.2.1 kohaselt vahistatu vabastatakse Vanglast vahistustähtaja lõppemisel, samuti teistel õigusaktides sätestatud alustel. Kui vahistustähtaega ei pikendata, vabastatakse vahistatu vahistustähtaja viimasel tähtpäeval hiljemalt kell 12.00. Kaebajat ei vabastatud Tallinna vanglast vahistustähtaja lõppemise ega ka karistuse ärakandmise tõttu. Vangla ei pidanud võtma seisukohta, kas kaebaja võidakse vabastada, vaid toimetas kaebaja nõudekorras etappi. See selgitab, et vangla jättis avalduse kõigi asjade väljastamiseks laost täitmata ja andis kaasa vajalikud asjad, mis kaebaja soovis võtta kaasa, olgu siis kas kohtusse või muudele uurimistoimingutele. Kohus leiab, et kaebaja liialt valulikult reageerib termini „uurimistoimingud“ kasutamisele, kuivõrd juhul, kui ta ka ise teadis, et peab minema kohtusse, ei ole vanglast väljaviimise seisukohalt vale märkida kohtusse viimisel „uurimistoimingud“. I.P.ul ei tekkinud probleemi selles, kas ta sai võtta kaasa need asjad, mis olid vajalikud kohtus; ta märgib, et soovis kaasa võtta kõik laos olevad asjad. Vastustaja on märkinud, et Tallinna vangla Kodukorra p 3.10

6 kohaselt on kinnipeetav isik vanglast ajutisel lahkumisel (kohtusse, uurimistoimingutele) kohustatud tema käsutuses olevad asjad ja tema lahkumisega seonduvalt mittevajalikud isiklikud asjad kambrist kaasa võtma ning jätma need ajutiselt lahkunud kinni peetavate isikute lattu hoiule. Vahistatu I.P. lahkus lühiajaliselt 09.11.07- 14.11.07.a., mil viibis Haapsalu Arestimajas.

VSKE § 64 lg 5 sätestab samuti, et kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse asjad vangla hoiule. Kaebaja suhtes ei olnud vanglas oleku ajal saabunud otsust, määrust, mille alusel oleks vangla pidanud talitama Kodukorra p 16.1.2 kohaselt, so andma hiljemalt enne vabanemist kontaktisiku kaudu vara tagastamise lehe (kodukorra lisa nr 9). Kui kaebaja loeb tähelepanelikult läbi Kodukorra, siis ta saab kontrollida, et p 16.1.2 tingimuste täitumisel oleks talle väljastatud vara tagastamise leht. Kui kaebajale seda ei toodud, siis ei saanud ta olla veendunud, et ta vabastatakse vanglast, kui ta viidi kohtusitungile. Vahistatut on võimalik vabastada kohtusaalis. Kodukorra p 16.2.6 kohaselt kohtusaalist vabastatule antakse tema soovil tagantjärgi kinnipidamise kohta vabastamisõiend ja korrapidaja korraldab pääslas kõikide vanglas hoiul olnud asjade, dokumentide, raha jms väljaandmise. Ühelgi juhul ei pidanud kaebaja eeldama või kartma, et ta jääb oma asjadest ilma.

Kuid isegi juhul, kui kaebaja ei ole neid sätteid lugenud või ei osanud neid tõlgendada olukorra kontekstis, ei usaldanud ametnike selgitusi, ei olnud tal õigus jätta täitmata ametniku antud korraldus. Kui kaebaja leiab, et ta teadis, et pidi jõudma Haapsalu Arestimajja seoses kohtusse ilmumise vajadusega, siis mõistis ta, miks ta peab minema tellitud etapiautosse. Vanglast väljaviimiseks oli konkreetne põhjus. Järelikult tuli ametniku korraldus, minna etapiautosse, täita. Kohus jääb seisukohale, et kuniks korraldust ei ole muudetud või selle aluseks olnud õigusnormi tunnistatud kohtulikult õigusvastaseks, näiteks PS vastuolus olevaks, seniks tuli ametnikule alluda. Korraldust ei muudetud, kaebaja etapiautosse ei läinud, seega ei allunud ta seaduslikule korraldusele.

Kui kohus oleks kaebuse alusel hiljem tunnistanud ametniku otsuse õigusvastaseks, oleks kaebaja saanud taastada oma rikutud õigused, kuid ta ei saanud jätta käsule allumata. Kuna kaebaja jättis korralduse täitmata, siis ta rikkus VangS § 67 p 1 nõuetkinnipeetav peab täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Seega ei õigusta kaebaja esiletoodud väide allumatust. Mistahes olukorrast tulenevalt ei olnud temal õigust otsustada koos väidetavalt teiste kinnipeetavatega, kellel olevat olnud sama probleem, et nad ei lähe enne etapikambrist välja. Kaebaja ei täpsusta, mis kokkuleppeid ta eeldas ametnikelt, kui märgib, et töötajad ei saanudki neist aru. Samas, kui oli näha, et nõue jäi samaks, siis ei olnud mõtet oodata ka mingeid kokkuleppeid ametnikega, kes pidid toimetama nad etapiautosse.

Vangla kord eeldab korralduste täpset järgimist, kuna vähimgi korratus ja vastuhakk võib põhjustada vangla tingimustes ohtu sisejulgeoleku ja rahule. Seega juhul, kui rikutakse seda väärtust, on tegemist raske rikkumisega. Antud juhul kinnipeetavate allumatus viis lõppastmes raskete tagajärgedeni. Kaebaja otsesõnu ei väida kohtukaebuses, et ta pole rikkunud kehtivat korda süüliselt. Kohus leiab, et menetlusprotokollis ja vaidlusaluses haldusaktis on piisava põhjalikkusega käsitletud kaebaja süüküsimust ning vastustaja on õiguspäraselt tuvastanud süü ja kaebaja tegevuse sündmuse käigus. Karistuse määramisel arvestati rikkumise raskust ja laadi ning vastustaja on läbi viinud menetluse nii, et tagas kaebaja õigused. Kohus ei korda siinkohal distsiplinaarmenetlust reguleerivate õigusnormide sisu ja tähendust, need on vastustajal esile toodud õigesti ning kohus nõustub põhistuste ja viidetega ega korda neid.

7

Kaebaja märgib, et karistus on ebaõiglane, kuna teda ei ole varem karistatud. Käskkirjas nr 1317-d on märgitud, et kaebajat ei ole distsipliinirikkumiste eest karistatud, ta on rahulik, viisakas; seega nähtub, et kergendava asjaoluna on arvesse võetud kaebaja senist käitumist ja karistuse määramisel on kaalutud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seejuures karistuse määramisel arvestati, et kaebajat on võimalik suunata õiguspärasele käitumisele. Kuna rikkumine oli raske, siis määras direktor karistuseks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise keelamise kaheks kuuks. Kohus leiab, et direktoril oli õigus määrata vastav karistus, ta on teostanud diskretsiooni õiguspäraselt ning kaebaja ei ole jäänud toiduta, kuna vangla toitlustab teda nagu teisi kinni peetavaid isikuid regulaarselt. Kohus leiab, et kaebuses ei ole motiive ega asjaolusid, mis võimaldaks lugeda käskkirja õigusvastaseks ning kohus ka ei tuvastanud, et kaebaja õigusi oleks rikutud, et tühistada käskkiri. 3) Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud, so tasutud riigilõiv, kaebaja kanda.

Karin Kalmiste Kohtunik