2-06-10225/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-10225 Tsiviilasi P.S hagi M.P (P) vastu vanema õiguste äravõtmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.01.2008 otsus M.Plt vanema õiguste äravõtmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.S apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P.S, esindaja Eve Bluman Kostja M.P, esindaja adv. Ants Nõmmik Eestkosteasutus Tallinna linn, esindaja Marje Võsa RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2008 otsus ja saata asi uueks lahendamiseks esimese astme kohtule. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata 30 päeva jooksul Riigikohtule otsuse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja hageja nõue 1. Hagejal P.Sl xx.xx.xxxx sündinud tütre isaks on M.P, kes lapse ema väidete kohaselt ei ole aastaid osa võtnud lapse kasvatamisest. P.S palus M.Plt ära võtta vanema õigused lapse suhtes.

Teiste menetlusosaliste seisukohad 2. Kostja vaidles hagile vastu. Tallinna linn Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu vaidles nõudele vastu.

Kohtuotsuse põhjendused 3. Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja vanemad ja tuttavad kostja palvel abistanud hagejat materiaalselt ajal, mil kostja kandis karistust Rootsi Kuningriigis. Kostja on avaldanud soovi asuda täitma seadusest tulenevat vanema kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Eestkosteasutus ei toetanud hagi ja leidis, et asjas ei ole tõendatud, et kostja on hoolimatu lapse suhtes. Ainuüksi kostja eemalviibimine ei või olla aluseks temalt vanema õiguste äravõtmiseks.

2 Määruskaebuse põhjendused 4. Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et lahendas nõude hagimenetluses, kuigi tegemist on hagita asjaga, milles tehtavaks lahendiks on kohtumäärus. Kohus ei ole hinnanud hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja põhjendanud nende hindamata jätmist.

Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule olenemata kaebuse põhjendustest, kuna esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa lahendi tühistamise. 6. Hagita asjas on menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198 lg 1 p 2). Vanema õiguste äravõtmise asjas on puudutatud isikuks ka laps, kes tuleb kaasata menetlusse. TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestab kohtu kohustuse määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja muu hulgas siis, kui kohus menetleb abinõude rakendamist lapse heaolu tagamiseks, mis on seotud lapse lahutamisega perekonnast või vanema õiguste äravõtmisega. TsMS § 202 lg 5 kohaselt võib kohus määrata esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi või TsMS § 202 lg 7 järgi ka muu isiku, kes on kohtu hinnangul selleks piisavalt pädev ja kes esindamisega nõustub. Vanema õiguste äravõtmist menetletakse TsMS §-des 558-563 sätestatud korras. Kuna kohus ei kaasanud A. P menetlusse, viis see selleni, et lahend tehti isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt (TsMS § 656 lg 1 p 2). Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda rikkumist kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

U.Loonurm I.Nõmm A.Tänav