2-07-17714/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi 2-07-17714/21

K O H T U M Ä Ä R U S

11.veebruar 2008 Harju Maakohus

Kentmanni kohtumaja kohtunik Aase Sammelselg

hagita menetlus Tallinna linna avaldus NS’lt ja AS’ilt vanema õiguste äravõtmises, AS’le eestkoste seadmises ja elatise väljamõistmises

avaldaja Tallinna linn, Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja Reet Laos

puudutatud isikud NS, i.k XXX, viibib XXX Vanglas, XXX, menetluses osales isiklikult

AS, i.k. XXX, viibib XXX Vanglas, XXX, menetluses osales isiklikult

AS, i.k. XXX, viibib XXX, menetluses osales volitatud esindaja, advokaat Helen Tomberg

asjaolud Tallinna Perekonnaseisuameti XXX sünniakti nr. XXX järgi on AS (i.k. XXX) vanemad NS ja AS. Isa kanne on tehtud abieluakti alusel.

Tallinna Perekonnaseisuameti XXX abielulahutuse akti nr. XXX järgi on A.S vanemate abielu lahutatud .

avaldus Avaldaja palub võtta NS’lt ja AS’ilt vanema õigused AS suhtes ja seada eestkoste vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise üle. Avalduse kohaselt pole vanemad lapse suhtes vanema kohustusi täitnud.

Avaldaja väidab, et • lastekaitsetöötajad on S perega tegelenud 1998 aastast. NS ja AS olid abielus XXX kuni XXX. Abielust sündis viis last; lapsed elavad vanavanema juures . • AS on sündinud 7 kuud pärast abielu lahutamist (XXX). Lapse isa on sünniakti märgitud seaduse alusel ema abikaasana.

2 • N.S ei tulnud oma lapse eest hoolitsemisega toime. Ema lahkus lapsega sünnitushaiglast ilma arstide loata vaatamata sellele, et laps vajas sünnitusjärgset ravi. Laps paigutati XXX varjupaika. Ema on last külastanud vaid korra ega ole osa võtnud tema ülalpidamisest ning kasvatamisest. • N.S on asotsiaalse eluviisiga; käitleb ja tarbib narkootikume; on narkokuritegude eest kahel korral karistatud. Ema kodus on antisanitaarsed tingimused; seal viibivad tihti alkoholijoobes isikud. • AS on aastate kestel pannud toime erinevaid õiguserikkumisi. Ta ei ole lapse vastu huvi tundnud ega tema eest hoolitsenud. A.S ei pea end lapse bioloogiliseks vanemaks.

Avaldaja väidab, et vanema õiguste äravõtmine on kooskõlas lapse huvidega. Laps on terve; temale eestkoste seadmine võimaldab korraldada lapse elu asotsiaalse eluviisiga vanematest sõltumatult.

puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isiku, AS esindaja toetas avaldust. Lapse vanemad on jätnud täitmata vanema kohustused ja kuritarvitanud vanema õigusi. Laps on ema poolt jäetud tervisele ja arengule ohtlikesse tingimustesse. Laps on valdava osa elust viibinud lastekodus. Ema on asotsiaalse eluviisiga ja kindla elukohata ega ole võimeline tagama lapsele turvalist elukeskkonda. Huvi lapse käekäigu vastu ema üles näidanud ei ole. Lapse isa on kuritegelike elukommetega. Lapse vastu huvi tundnud ei ole; tegelenud temaga ei ole.

Puudutatud isik, NS ei pidanud avaldust põhjendatuks. N.S seletas, et lapse isa on A.T , kes suri . Lapsega tegelemine on olnud takistatud sotsiaaltöötajate süül. Külastusi töövälisel ajal ei lastekodus ei lubata. Reaalset abi elu korraldamisel ei ole talle keegi osutanud. Ta töötas töölepingu alusel OÜ R veebruarist 2006 kuni vahistamiseni töötasuga 5 000 kuni 11 000 krooni. Sissetulekust lapse ülalpidamiseks midagi ei kulutanud, kuna püüdis end ise elukohas sisse seada. XXX elavate laste ülalpidamiseks on saatnud igakuuliselt ca 100 eurot.

Puudutatud isik, AS ei pidanud avaldust põhjendatuks. Väidab, et isa kanne sünniaktis ei ole õige. Ta ei ole lapse isa. Ta on püüdnud vanema kannet vaidlustada, kuid sattus dokumentide vormistamisel raskustesse. Laste ülalpidamisest osa ei ole võtnud.

kohtu seisukoht Perekonnaseaduse § 50 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud kaitsma oma lapse õigusi ja huve. Perekonnaseaduse § 54 järgi võib kohus eestkosteasutuse nõudel ära võtta vanema õigused juhul kui vanem 1. ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks või 2. kuritarvitab vanema õigusi või 3. kohtleb last julmalt või 4. avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5. ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul.

Avaldaja ja puudutatud isiku (lapse esindaja) seletused vanemate poolt lapse elu korraldamata jätmises on kooskõlas esitatud tõenditega. Vaidlust ei ole selles, et laps on viibinud XXX; laps paigutati lastekodusse haiglast. Lapse ema ei ole last külastanud ega tema ülalpidamiskohustust täitnud.

3

Osundatud asjaolu on tõendatud XXX kirjaga nr. XXX ja XXX kirjaga nr. XXX. SA Tallinna Lastehaigla XXX kirjaga XXX on tõendatud asjaolu, et N.S on seadnud lapse tervise ohtu, lahkudes arsti loata lapsega haiglast. Laps hospitaliseeriti ema elukohast kiirabiga.

Tallinna linn sotsiaalhoolekande- ja eestkosteasutusena on lapse emaga tegelenud ja teda toimetulekus suunatud. N.S on sageli jätnud lubatu tegemata ning teinud valikuid, mis ei ole kooskõlas lapse huvidega (tl. 21-26). N.S l ei ole püsivat elu- ega töökohta. Ajutised elukohad on olnud antisanitaarsed ja lapse eest hoolitsemiseks ette valmistamata.

Eelneva alusel leiab kohus, et NS on jätnud vanema kohustused mõjuvate põhjusteta täitmata. Tema valikuid on mõjutanud alkoholi ja narkootiliste ainete liigtarbimine ning sellega kaasnevad raskused. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, mis kinnitaks temal lapse suhtes kohustuste täitmist takistanud objektiivsete põhjuste olemasolu.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on NS pannud korduvalt toime erinevaid õiguserikkumisi. Teda on karistatud 1) Tallinna Linnakohtu 5.juuli 2001 otsusega kriminaalkoodeksi §-des 143 lg. 2 p. 2; 2102 lg. 2 p. 1,2,3 ja 2101 lg. 2 p.2 ja 3 ettenähtud süütegude eest tingimisi vabadusekaotusega kestvusega 3 aastat 8 kuud katseajaga 3 aastat, 2) Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna 16.detsembri 2003 määrusega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §-s 151 lg. 1 ettenähtud süüteo eest rahatrahviga 1 200 krooni, 3) Põhja Politseiprefektuuri 14.oktoobri 2007 määrusega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §-s 151 lg. 1 ettenähtud süüteo eest rahatrahviga 1 800 krooni. viibib NS eelvangistuses XXX Vanglas.

Lapse isa ei ole lapse vastu huvi ilmutanud ega pea end lapse bioloogiliseks vanemaks. Kohus on A.S ’ile selgitanud tema õigust vaidlustada sünniaktis vanema kannet.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on AS pannud korduvalt toime erinevaid õiguserikkumisi. Teda on karistatud 1) Tallinna Linnakohtu 17.jaanuari 2000 otsusega kriminaalkoodeksi §-s 188 ettenähtud süüteo eest tingimisi vabadusekaotusega kestvusega 6 kuud katseajaga 1 aastat, 2) Tallinna Linnakohtu 5.juuli 2001 otsusega kriminaalkoodeksi §-s 2102 lg. 2 p. 1,2,4 ettenähtud süüteo eest tingimisi vabadusekaotusega kestvusega 3 aastat katseajaga 3 aastat, 3) Tallinna Linnakohtu 20.veebruari 2003 otsusega karistusseadustiku §-des 347 lg. 1 – 22 lg. 3, 333 lg. 1, 334 lg. 1, 348, 209 lg. 1 – 25 lg. 2, 63 lg. 1, 64, 68 ettenähtud süütegude eest rahaliste karistustega, 4) Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna 30.märtsi 2003 määrusega KarS §- s 262 ettenähtud süüteo eest rahatrahviga 180 krooni, 5) Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse 21.veebruari 2006 otsusega maksukorralduse seaduse §-s 154 lg. 1 ettenähtud süüteo eest rahatrahviga 4 200 krooni. viibib AS eelvangistuses XXX Vanglas.

Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 10.jaanuari 2008 teatiste nr. 7.1-4/1004- 1 järgi ei ole NS ja AS aastatel 2005 kuni 2007 töötasu või tasu muudel õiguslikel alustel saanud.

4 Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis leiab kohus, et avaldaja nõue vanema õiguste äravõtmises on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg. 2 kohaselt on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (Pe.S) § 92 lg. 1 järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

AS on jäänud ilma vanemate hoolitsusest. Arvestades lapse iga on temale vajalik nii vanemlik hool kui ka abi varaliste õiguste ja kohustuste korraldamisel. Lapse isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks tuleb seada eestkoste.

Avaldaja on esitanud nõude elatise määramiseks ja väljamõistmiseks.

Perekonnaseaduse (PeK) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last; § 61 lg. 1 järgi mõistab kohus eestkosteasutuse nõudel ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt välja elatise.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.

Puudutatud isikud ei vaidlustanud lapse vajaduste suurust ja nõutava elatise suurust. Elatise nõue on esitatud alla seaduses ettenähtud alammäära.

Kohus leiab, et elatise nõue NS suhtes on kooskõlas asjas esile toodud asjaoludega. Vaidlust ei ole selles, et NS ei ole ülalpidamiskohustuse täitmisest osa võtnud. N.S kinnitas kohtus, et on saanud tulu, kuid pidas olulisemaks sellest katta enese vajadusi. Puuduvad objektiivsed põhjused, mis kummutaksid lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu. Kohus peab põhjendatuks elatise määramist alla seaduses ettenähtud alammäära, kuna N.S l lasub kuue lapse ülalpidamiskohustus.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 ja 8 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata juhul, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus arvestab asjaoluga, et A.S il lasub ülalpidamiskohustus viie lapse suhtes. Kõik menetlusosalised kinnitasid kohtus, et AS ei ole AS bioloogiline vanem. Seega puudub alus kitsendada täiendava ülalpidamiskohustuse lisamisega teiste laste varalisi õigusi.

Kohus leiab, et arvestades lapse iga ning tema toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi on avaldaja nõutud elatise summa mõistlik. Lapse kulutuste hindamisel lähtub kohus asjaolust, et lapse ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu ning nende suurus on ajas ja vajadustes muutuv.

Perekonnaseaduse § 70 järgi võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista isikult, kes ei täida ülalpidamiskohustust tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Hageja on esitanud nõude alates 4.mail 2007, millisest alates kuulub elatis väljamõistmisele.

Perekonnaseaduse § 95 järgi teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja; lg. 5 järgi teostab eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni eestkosteasutus. Tallinna linn on lapse elu korraldanud lasteasutusse paigutamisega, mis on asjaolusid arvestades mõistlik ning kooskõlas lapse huvidega.

5 menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg. 1 järgi tuleb menetluskulud jätta NS kanda.

resolutsioon Juhindudes TsÜS §-st 8 lg. 2, Pe.S §-st 50 ja 54; 60 lg. 1; 61 lg. 2, 6 ja 8; 70; 92 – 101 ja TsMS §-st 172 lg. 1; 554-557 kohus

m ä ä r a s:

võtta ära NS’lt (i.k. XXX) ja AS’ilt (i.k. XXX) vanema õigused AS (i.k. XXX, Tallinna Perekonnaseisuameti XXX sünniakt nr. XXX) suhtes.

Seada AS isiklike ja varaliste huvide kaitseks eestkoste.

AS eestkoste korraldajaks on kuni eestkostja määramiseni Tallinna linn.

Eestkoste korraldajal lasuvad seadusest tulenevad lapsevanema kohustused, arvestades seejuures täiendavalt eestkostega seonduvaid tehingupiiranguid.

Mõista välja NS’lt AS ülalpidamiseks elatis 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 4.maist 2007 kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras.

Jätta menetluskulud NS kanda.

Jätta rahuldamata Tallinna linna avaldus ASilt elatise väljamõistmises.

Määrus jõustub selle teatavaks tegemisest.

Menetlusosalistel on õigus esitada määrusele määruskaebus Harju Maakohtule Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

/allkiri//pitser/

Aase Sammelselg kohtunik