3-07-1162/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja

Kohtuasja number 3-07-1162 Otsuse kuupäev 19. veebruar 2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Karpo kaebus Tarvastu Vallavalitsuse 7. mai 2007.a korralduse nr 179 tühistamiseks ja Tarvastu Vallavalitsuse 6. novembri 2006.a korralduse nr 393 õigusvastasuse kindlakstegemiseks või tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 30. jaanuar 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ Karpo esindajad Anto Variku ja Raul Palmaru, seaduslik esindaja Kalev Nurk; Vastustaja Tarvastu Vallavalitsuse esindaja Eha Lillsaar. Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus. 2. Tühistada Tarvastu Vallavalitsuse 7. mai 2007.a korraldus nr 179 ja Tarvastu Vallavalitsuse 6. novembri 2006.a korraldus nr 393. 3. Teha Tarvastu Vallavalitsusele ettekirjutus asja uuesti läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. 4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 28.04.1995.a sõlmiti OÜ Karpo ja Eesti Erastamisagentuuri vahel riigi vara ostu-müügi leping nr 14-4/95, millega erastati OÜ Karpo poolt Tarvastu Tärklisetehase vara Viljandimaal Tarvastu vallas. Tarvastu Tärklisetehase vara üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt oli lepinguga üleantavaks varaks tärklisetehase kui asjade kogumi koosseisus olevad seadmed, rajatised ja hooned.

2 2. Tarvastu Vallavalitsuse 03.02.2000.a korraldusega nr 43 anti OÜ-le Karpo kui hoonete omanikule nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks.

3. Tarvastu Vallavalitsuse 03.02.2000.a korralduse nr 43 alusel moodustati Maa-ameti Viljandi Maakatastris katastriüksused 79703:002:1221 ja 79703:002:1222.

4. 16.11.2000.a tagastas Viljandi Maavalitsus Tarvastu Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise juriidilise toimiku, kuna Tarvastu Vallavalitsus ei olnud määranud õigusaktides nõutavas korras ehitise teenindamiseks vajalikku maad ja katastriüksuse sihtotstarvet.

5. Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korraldusega nr 393 tühistati Tarvastu Vallavalitsuse 03.02.2000.a korraldus nr 43.

6. 08.12.2006.a esitas OÜ Karpo vaide Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korraldusele nr 393. Seoses vaidele vastuse mittesaamisega esitas OÜ Karpo 23.04.2007.a teabenõude.

07.05.2007.a saatis Tarvastu Vallavalitsus OÜ-le Karpo vastuse teabenõudele, millele oli lisatud Tarvastu Vallavalitsuse 07.05.2007.a korraldus nr 179.

7. 06.06.2007.a esitas OÜ Karpo Tartu Halduskohtule kaebuse Tarvastu Vallavalitsuse 07.05.2007.a korralduse nr 179 tühistamiseks ja Tarvastu Vallavalitsuse kohustamiseks erastada OÜ-le Karpo Tärklisetehase maa.

05.10.2007.a esitas OÜ Karpo Tartu Halduskohtule kaebuse Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korralduse nr 393 õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

8. Tartu Halduskohtu 08.10.2007.a määrusega on kaebused liidetud ühte menetlusse.

Tartu Halduskohtu 30.01.2008.a kohtuistungil esitas OÜ Karpo alternatiivse nõudena taotluse Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korralduse nr 393 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused

9. OÜ Karpo leiab, et Tarvastu Vallavalitsuse 03.02.2000.a korralduse nr 43 tühistamisega on vastustaja seadusevastaselt rikkunud kaebaja õigust erastada tema poolt riigi vara ostu-müügi lepingu nr 14-4/95 objektiks oleva vara alust ja selle teenindamiseks vajalikku maad.

Nimetatud haldusaktiga määrati kaebaja kasutuses olevad maakatastri suurused, mida õiguspärase ootuse printsiipi arvestades on kaebajal õigus erastada. Seoses korralduse tühistamisega, puudub kaebajal selgus, millist maad ja kui suures ulatuses on tal õigus erastada pärast maa sihtotstarbe määramist ja muid menetlustoiminguid (eeldusel, et vastustaja tunnustab kaebaja õigust maa erastamiseks).

Kaebuse esitaja leiab, et hea haldustavaga on vastuolus olukord, kus haldusorgan hoiab isikuid teadmises, et ta kavatseb haldusmenetluse lõpptulemusena langetada isikute soovidele vastava otsuse, kuid langetab hoopis isikute tahtele mittevastava otsuse. Selline tegevus võib rikkuda isiku õiguspärast ootust (Riigikohtu 27.03.2002.a otsus nr 3-3-1-17-02).

Tarvastu Vallavalitsus on vaidlustatud korraldustega teistkordselt peatanud erastamismenetluse, mis puudutab otseselt kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole üle 7 aasta saanud temale õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt erastamisele kuuluvat maad kasutada

3 omanikuna, st vastustaja on rikkunud oma tegevusetuse (maa erastamata jätmisega) kui ka tegevusega (tühistades erastamisõigust omistava haldusakti) kaebaja põhiseaduslikke õigusi.

Kaebaja on teadlik, et maa erastamismenetluse puhul võivad tekkida komplikatsioonid faktiliste või juriidiliste asjaolude tõttu ja menetlus võib viibida. Samas leiab kaebaja, et üle 7 aasta väldanud menetlus ei ole kooskõlas hea haldustavaga. Kaebaja leiab, et vastustaja peab tegema toimingu mõistliku aja jooksul. Vastupidine seisukoht tähendaks, et vastustaja viivitamine kohustuse täitmisel on õiguspärane. Selline viivitamine on sisult omavoli Põhiseaduse § 13 lg 2 mõttes, mille eest on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele (Riigikohtu 13.06.1997.a otsus nr 3-3-1-18-97).

Maa erastamise toimiku tagastamine vastustajale ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi, kuid selle õiguslikku mõju tuleb hinnata koostoimes muude menetluse käigus tehtud toimingute ja ilmnenud takistustega. Kaebajal on omandireformi raames subjektiivne õigus asja otsustamisele mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 13.10.2005.a otsus nr 3-3-1-44-05). Toimiku tagastamine pikendas erastamisprotsessi ning koostoimes erastamise venimisega riivas erastamise õigustatud subjekti õigust asja otsustamisele mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 29.03.2006.a otsus nr 3-3-1-81-05). Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel seisneb vaidlus tegelikult asjaolus, kuidas jätkata haldusmenetlusega olukorras, kus Viljandi maavanema 16.11.2000.a. kirjaga nr 1-14/317 tagastatakse vastustajale kaebuse esitaja maa ostueesõigusega erastamise toimik puuduste kõrvaldamiseks. Poolte vahel puudub ilmselt vaidlus asjaolus, et möödunud on ebamõistlikult pikk aeg maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpule viimises. OÜ Karpo rõhutab, et vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud on lõpule viidud 2000.a novembrikuu seisuga. Korralduse nr 43 vastuvõtmisega tuvastati „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ punktis 15 nimetatud asjaolud.

Viljandi maavanem ei ole vastustaja ette püstitanud ülesannet kogu korralduse nr 43 ümbervaatamisest. Maavanem märgib, et ehitise teenindamiseks vajalik maa tuleb määrata Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998.a määruses nr 1444 (edaspidi Määrus nr 144) „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ sätetest lähtuvalt ja tööstushoonete teenindusmaa ei saa olla põllumajanduslike tootmishoonete maa. Viljandi maavanema 16.11.2000.a. kirja nr 1-14/317 tuleb mõista selliselt, et riigi esindajana ta ei nõustu korralduse nr 43 punktides 5 ja 6 sätestatuga. Kaebuse esitaja pöörab tähelepanu MaaKatS kehtinud redaktsiooni §-le 18 (Katastriüksuse sihtotstarbe määramine) maavanema poolt kirja koostamise ajal. MaaKatS § 18 lg 1 kohaselt peab katastriüksuse registreerimisel katastripidaja katastris fikseerima katastriüksuse kõlvikute pindalad ja sihtotstarbe või sihtotstarbed. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrati katastriüksuse sihtotstarve planeerimis- ja ehitusseaduses nimetatud üldplaneeringuga hajaasustuses ja detailplaneeringuga või üldplaneeringuga tiheasustuses või maakorraldusseaduse kohase maakorralduskavaga hajaasustuses kui üldplaneering puudub. Sihtotstarvete liigid ja määramise alused on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Viljandi maavanem pidas 2000.a. novembris silmas, et tootmishoonete juurde erastatav maa peab omama õiget sihtotstarvet kogu erastatava maa ulatuses, millest lähtub ka maa erastamise hind.

4 Maavanem ei ole vaidlustanud kaebuse esitaja õigust erastatava maa suuruse osas ega ka erastamise õiguslikku alust. Seega ei ole ka vastustajal põhjendusi korralduse nr 43 ostueesõigusega erastatava maa õiguslikus eelduses vastavalt Maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 22 lg 1 ja selle suuruses revideerima asuda. Õiguslik olukord muutus 01.01.2003.a, kui jõustus Planeerimisseadus, mille rakendussätete § 38 alusel kehtestati MaaKatS § 18 uues sõnastuses. Käesolevas vaidluses on muutunud tähtsust omavaks MaaKatS § 18 lg 7 - ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja -rajatiste püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarve määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kohaliku omavalitsuse volikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse katastriüksuse sihtotstarve detailplaneeringu alusel. Relevantne on ka MaaKatS § 18 lg 8, mille kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusel paiknevate ehitiste või maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks või tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks iseseisvat katastriüksust ei moodustata ning vajaduse korral määratakse maale lg 7 sätestatud korras mitu sihtotstarvet. Lõikes 8 nimetamata ehitiste püstitamise korral maatulundusmaale kohaldatakse lõikes 7 sätestatut.

Seaduse muudatuse kohaselt tuleb seega alates 01.01.2003.a maatulundusmaal asuvatele ehitistele või hoonekompleksidele määrata teenindusmaa (erastatava maa koosseisus) ja katastriüksusele tervikuna võib määrata mitu sihtotstarvet. Seadusandja on jõudnud arusaamisele, et ei ole mõistlik kogu erastatavat maad hõlmata tingimata ühe sihtotstarbega. Õigusaktidel ei ole reeglina tagasiulatuvat toimet, kuid eeltoodut arvestades oleks võimalik saavutada pooli rahuldav olukord, kus erastataval maal asuvale hoonekompleksile määratakse vajalik teenindusmaa sihtotstarbega tootmismaa vms ülejäänud maa osas sihtotstarvet muutmata. Tarvastu Vallavalitsuse poolt on tuvastatud kaebuse esitaja maa ostueesõigusega erastamise õiguslik eeldus vastavalt MaaRS §-le 22 lg 1 ja Tarvastu Vallavalitsuse poolt on tuvastatud kaebuse esitaja maa ostueesõigusega erastamise ulatus - 13, 45 ha/ 13, 28 ha. Nendes kahes õiguslikult äärmiselt tähtsas asjaolus peaks täna puuduma vaidlus ja on õigusvastane selles osas uut menetlust alustada ilma õiguslike põhjendusteta olukorras, kus poolte vahel on vaidlus osa erastatava maa osalise sihtotstarbe muutmises ja sellest lähtuvalt maa erastamise hinnas. Korralduse nr 43 alusel on moodustatud katastriüksused tunnusega 79703:002:1222 (tärklisetehase katastriüksus suurusega 5,09 ha) ja tunnusega 79703.002:1221 (tärklisetehase katastriüksus suurusega 8,19 ha). Käesoleval hetkel puudub igasugune põhjendus asuda revideerima maa ostueesõigusega erastamise õiguslikku eeldust ja erastatava maa suurust tervikuna. Tarvastu Vallavalitsus võttis 06.11.2006.a vastu korralduse nr 393, millega tühistas korralduse nr 43 MaaKatS 31.11.2002.a (01.jaanuar 2003.a. jõustunud) muudatuste ja Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 18 lg 2 ja lg 6 alusel ning 07.05.2007.a võeti vastu korraldus nr 179, millega muudeti 06.11.2006.a tehtud korraldust. Eeltoodu alusel on tegemist ühe õigusjärelmiga, kuivõrd nii 06.11.2006.a, kui ka 07.05. 2007.a korraldusega muudeti korralduse nr 43 alusel tekkinud olukorda. Sisuliselt võib asuda ka seisukohale, et on toimunud vaidemenetluse korras haldusakti muutmine.

5 Tarvastu Vallavalitsuse 27.11.2006.a korraldusega nr 421 on muudetud tärklisetööstuse kasutusotstarvet ja on fikseeritud see hoopis põllumajandusliku laohoonena. Korralduse nr 393 õiguslikuks aluseks on MaaKatS 01.01.2003.a jõustunud muudatus (PlanS rakendussätete § 38) ja PlanS § 18 lg 2 ja lg 6 ning selle õiguslikuks tagajärjeks on menetluse tagasiviimine algstaadiumisse s.o aega kui esitati avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks. Korraldusest nr 393 ei selgu, kuidas vastustaja arvestab MaaKatS § 18 muutunud redaktsiooniga ning milline on haldusorgani seisukoht muutunud olukorraga arvestamisel tagasiulatuvalt. Samuti on viited PlanS § 18 lg 2 ja lg 6 õiguslikult äärmiselt raskesti mõistetavad, kuna PlanS § 18 käsitleb planeeringu vastuvõtmist ja avaliku väljapanekut. Puudub planeering, mille avalikustamisel võiks poolte vahel vaidlus tekkida. Õigusliku motiveeringu puudustest tuleneb haldusakti üldine õigusvastasus, kuna kaebuse esitaja ei saa aru, miks haldusorgan seab kahtluse alla maa ostueesõigusega erastamise õigusliku aluse ja erastatava maa suuruse. Haldusaktile esitati vaie 08.12.2006.a kirjaga nr 22. Haldusorgan on vaide vastu võtnud ja seetõttu tuleb lugeda, et alates 08.12.2006.a on algatatud korralduse nr 43 vaidemenetlus kuna seadusandja vaidemenetluse algatamiseks HMS § 74 alusel muid toiminguid ette ei näe. Vaiet menetleti ning menetlusliku tulemina võib asuda seisukohale, et vaie on lahendatud Tarvastu Vallavalitsuse poolt 07.05.2007.a korralduse nr 179 vastuvõtmisega. Kaebuse esitaja arvates on korralduse nr 179 näol tegemist vaide lahendamisega selleks antud menetlustähtaegu ületades. Korraldus nr 179 on õiguslikult täiesti motiveerimata ja tugineb arusaamatul korralduse nr 393 õiguslikul motiveeringul. Korralduse nr 179 alusel on võimalik aru saada, et möödunud pika ajavahemiku tõttu on kaebuse esitaja soovinud asuda tegutsema muude tegevusvaldkondadega kui see oli aastal 2000.a, kuid see ei selgita menetluslikult asjaolu, kuidas haldusorgan kavatseb kaebuse esitaja ostueesõigusega erastamise taotluse lahendada ega ei esita ka lahendust olukorrale (tuleb asuda seisukohale, et haldusakti andmine põhjusel, et haldusorgan ei tea kuidas tekkinud olukorras edasi minna, kuid tühistab niiöelda igaks juhuks varasema haldusakti, ei ole kooskõlas hea halduse tavaga).

Haldusorgan on jäänud seisukoha juurde, et korraldus nr 43 kuulub tühistamisele täielikult, selle põhjendusi haldusaktis avamata ja põhjendamata, miks üldse oleks olnud vaja korraldust nr 393 muuta kui haldusorgan ei lahenda jätkuvalt Viljandi maavanema ettekirjutust. Õigusevastane/tühine on korralduse nr 179 punkt 1 (resolutsioon), kuivõrd kogu korralduse 43 tühistamiseks puudub vajadus ja õiguslik alus.

Õigusevastane ja tühine on korralduse 179 (resolutsioonis) punkt 2, kuivõrd ei määrata teenindusmaa suurust ühelegi objektile ja punkti võib tõlgendada selliselt, et alustatakse uut menetlust. Menetluse uuendamiseks osas, mis puudutab õiguslikke eeldusi maa ostueesõigusega erastamiseks ja ostueesõigusega erastatava maa suuruse määramisel, puudub igasugune õiguslik põhjendus.

Kaebuse esitaja ei nõustu sellega, et kogu korralduse nr 43 sisu on osutunud õigustühiseks

6 põhiliste erastamistingimuste osas, kuna põhilisteks ostueesõigusega erastamise tingimusteks on ka maa ostueesõigusega erastamise õiguslik eeldus/alus ja erastatava maa suurus.

Kokkuvõtvalt on korralduste nr 393 ja nr 179 vastuvõtmisega rikutud haldusmenetluse üldnõudeid. Viljandi maavanema 16.11.2000.a kirja nr 1-14/317 alusel tuli vastustajal jätkata haldusmenetlust ja valida selleks kohane meede. Haldusakti muutmist ja kehtetuks tunnistamist reguleerib Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 jj.

Haldusakti muutmise/kehtetuks tunnistamise menetluses peaks haldusakti adressaat aru saama, kas toimub haldusakti muutmise menetlus (mida taotleb maavanem) või haldusakti kehtetuks tunnistamise menetlus (mida vastustaja on ilmselt teinud). Haldusakti kehtetuks tunnistamise korral peab olema võimalik tuvastada, kas menetluse esemeks on haldusakti andmise ajal õiguspärase või õigusevastase haldusaktiga.

Korraldus nr 43 ei olnud andmise ajal õigusvastane. Ka ei ole kaebuse esitaja esitanud haldusorganile valeandmeid, mis oleksid tinginud tema usalduse välistamise korralduse 43 kehtima jäämise suhtes.

Korraldusest nr 393 võib aru saada, et korraldus nr 43 oli vastuvõtmise ajal õiguspärane, kuid MaaKatS 01.01.2003.a jõustunud muudatus (PlanS rakendussätete § 38) ja PlanS § 18 lg 2 ja lg 6 (õigem oleks ilmselt viide PlanS rakendussätete § 38 ja MaaKatS § 18 lg 7 ja lg 8) tingivad vajaduse korralduse muutmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja viisil. Käesolevas vaidluses on isikut soodustav haldusakt - korraldus nr 43 tunnistatud kehtetuks isiku kahjuks. Vastustaja ei viita, millisele HMS § 66 lg 2 asjaolule ta tugineb ning kuidas ta arvestab HMS § 67 sätestatud isiku usaldusega. Korraldused nr 393 ja nr 179 on põhjendamata ja rikuvad HMS § 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõuet. Ainult MaaKatS § 18 muudatus, mis jõustus 01.01.2003.a ei tingi vajadust haldusakti tervikuna kehtetuks tunnistada, seega puudub õigusaktist tulenev põhjendus kogu haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, kui tugineda HMS § 66 lg 2 p 2 menetluslikule alusele.

Lähtudes eeltoodust palub kaebuse esitaja OÜ Karpo tühistada Tarvastu Vallavalitsuse 07.05.2007.a korraldus nr 179 ning teha kindlaks Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korralduse nr 393 õigusvastasus või kohtuistungil esitatud alternatiivse nõudena tühistada ka korraldus nr 393.

Vastustaja seisukohad

10. Tarvastu Vallavalitsus ei tunnista OÜ Karpo kaebust ja vaidleb sellele täielikult vastu.

Tarvastu Vallavalitsus leiab, et 03.02.2000.a korralduse nr 43 tühistamine on õiguspärane.

Viljandi Maavalitsus on 16.11.2000.a kirjaga nr 1-14/1317 tagastanud Tärklisetehase katastriüksuse ostueesõigusega erastamise juriidilise toimiku Tarvastu Vallavalitsusele. Maavalitsus palus määrata ehitise teenindamiseks vajalik maa Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a määrusega nr 1444 kinnitatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrast lähtuvalt ning katastriüksuse sihtotstarve tuli määrata Vabariigi Valitsuse 24.01.1995.a määrusega nr 36 kinnitatud Katastriüksuste sihtotsarvete liigid ja nende määramise alused, korrast lähtuvalt. Maavalitsus märkis, et tööstushoonete teenindusmaa sihtotstarbeks ei saa määrata põllumajanduslike tootmishoonete maad.

7 Eeltoodust lähtuvalt on maavalitsus tagastanud maa erastamise toimiku vallavalitsusele erastamise eeltoimingute uuesti tegemiseks.

Maavanema selline õigus tuleneb seadusest. MaaRS § 222 lg 1 järgi korraldab maa erastamist maavanem. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996.a määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra punkt 4 sätestab, et kohalik omavalitsus teeb maaostueesõigusega erastamisel seaduses ja selles korras sätestatud eeltoimingud. Nende eeltoimingute tegemine on riikliku haldusülesande täitmine. Seega tuleb riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel lugeda ühtseks menetluseks. Riigikohus on 20.03.2001.a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-6-01 leidnud, et MaaRS § 222 lg 1 järgi korraldab erastamist maavanem, kohalik omavalitsus teeb selleks eeltoimingud, mis kujutavad endast riikliku haldusülesande täitmist, seega on riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel üks menetlus ja kui selles menetluses tekivad vaidlused, tuleb need lahendada kohases haldusmenetluses, nt järelevalve korras.

Viljandi Maavalitsus on teatanud 16.11.2000.a Tarvastu Vallavalitsusele ning ka OÜ-le Karpo, et Tarvastu Vallavalitsuse eeltoimingud maa erastamisel ei ole olnud kohased. See tähendab, et OÜ Karpo on juba 2000. aastast teadlik, et maa erastamine temale kuuluvate hoonete juurde ei saa toimuda korralduse nr 43 alusel.

Tarvastu Vallavalitsuse korralduse nr 43 väljaandmise ajal kehtinud MaaRS § 22 lg 1 redaktsiooni kohaselt ostueesõigusega maad saavad erastada isikud, kellel on õigus maad osta ehitise omanikuna vastavalt käesolevale seadusele. MaaRS § 22¹ lg 1 järgi ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse § 7,8,9,10 ja 21 sätestatud ulatuses.

MaaRS § 22¹ lg 6 järgi erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks väljaspool linna kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Tarvastu Vallavalitsus ei ole 2000. aastal maa erastamise eeltoimingute tegemisel toiminud kooskõlas seadusega. Maavalitsus ongi sellest tulenevalt teinud vallavalitsusele ettekirjutuse, et Tärklisetehase katastriüksuse maa suurus tuleb määrata Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a määrusega nr 1444 kinnitatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrast lähtuvalt.

Selle korra 2000.a kehtinud redaktsiooni punkt 1 järgi reguleeris kord väljapool linna ja tiheasutusega piire asuva ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist ostueesõigusega erastamisel.

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punkti 4 järgi määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa kooskõlas maakorralduse nõuetega ning ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Tootmiseks vajalikku maad ei määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka. Tarvastu Vallavalitsuse korraldusega nr 43 on rikutud erastatava maa suuruse määramise põhimõtteid ning sellele on maavalitsus otseselt tähelepanu juhtinud, nõudes vallavalitsuselt maa suuruse määramist ettenähtud korras.

8 Korralduse nr 43 ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995.a määrusega nr 36 kinnitatud Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused, järgi ei saanud määrata tööstushoonete teenindusmaa sihtotstarbeks põllumajandusliku tootmishoonete maa. Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise alustes on sätestatud, et tootmishoonete maa (Th) on tootmishoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; põllumajanduslike tootmishoonete maa (Ph) on tervikvaradena (taludest, põllumajandusühistutest ja riigimajanditest eraldi) kasutatavate põllumajanduslike tootmis-ja abihoonete alune ning nende teenindamiseks vajalik maa.

Korralduse 43 õiguspärasuse hindamisel saab lähtuda korralduse vastavusest korralduse väljaandmise ajal kehtivale seadusele. Katastriüksuse sihtotstarve oli määratud põllumajandushoonete juurde, mida tegelikult erastajal ei olnud. Korraldusega oli ebaõigesti määratud erastatava maa sihtotstarve ning korraldus oli ka selles osas seadusevastane. Korralduse 43 ebaseaduslikkus oli selge ka OÜ-le Karpo ning OÜ Karpo ei vaidlustanud Viljandi Maavalitsuse ettekirjutust Tarvastu Vallavalitsusele. Samas ei soovinud OÜ Karpo erastamise eeltoimingute tegemist kehtiva seaduse alusel, sest tootmismaana maa erastamisel oleks maa ostuhind olnud oluliselt kõrgem.

Sellest tingituna oli OÜ Karpo maa erastamistehingu tegemisest vähe huvitatud ning passiivne. Et tärklisetehase hoonete erastamiseks oli avaldus esitatud enne 01.01.2002.a, siis ei saanud hinna osas ümberarvestust teha ka peale 01.01.2002.a MaaRS § 223 muutmise seaduse vastuvõtmist, millega Maareformi seaduse § 22 lõige 1 muudeti ja sõnastati järgmiselt: „Ostueesõigusega erastatava maa müügihinnaks on maa maksustamishind. Maa ostueesõigusega erastamisel enne 2002. aasta 1. jaanuari esitatud avalduse alusel on maa müügihinnaks 1993. aasta maa maksustamishind või 1996. aasta maa maksustamishind, kui viimane on madalam kui 1993. aasta maa maksustamishind. Vaba põllumajandusmaa, vaba metsamaa, samuti põllumajandusmaa katastriüksuse koosseisu arvatud metsamaa ja sihtotstarbeta maa müügihinnaks ning enampakkumisega erastatava maa alghinnaks on maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishind. Metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale või enampakkumisega erastatava maa alghinnale kasvava metsa maksumus“.

Eeltoodust tulenevalt võib väita, et korraldus 43 oli täies ulatuses seadusevastane ning erastamise eeltoimingud tuli viia läbi vastavuses seadusega. OÜ-le Karpo kuuluvate hoonete juurde tuli määrata hoonete kasutusotstarbele vastav teenindusmaa. Eeltoimingud tuli valla poolt teha uuesti.

OÜ Karpo, soovides muuta hoonete kasutusotstarve, esitas vallale 17.02.2006.a ja 06.04.2006.a kirjad, millega informeeris, et kavandatakse olulisi muudatusi hoonete kasutusotstarbe osas. Kavas oli osa hooneid muuta põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivateks ning osa hooldekoduks.

OÜ Karpo alustas aktiivsemalt hoonete kasutusotstarbe muudatuse vormistamist, mille tulemusel sai vallavalitsus anda OÜ-le Karpo 28.11.2006.a kasutusloa, mille järgi ajaloolisele tallile määrati põllumajandusliku laohoone otstarve.

Samas on rahuldatud OÜ Karpo taotlus ehitusloa saamiseks osade hoonete lammutamiseks. Nii on 20.02.2006.a välja antud korraldus nr 60, millega OÜ-l Karpo on lubatud lammutada kuur ja kaalukoda.

9 See tähendab, et erastaja poolt vastava taotluse esitamise järel on vald võtnud vastu operatiivselt vastavad aktid.

Pärast hoonete omaniku poolt läbi viidud korrastamist ongi vallavalitsus asunud erastamise toimingute jätkamisele. Vallavalitsus tühistas 06.11.2006.a korraldusega nr 393 2000. aasta korralduse nr 43. Korralduse nr 43 tühistamine oli vajalik, et maa erastamine OÜ-le Karpo toimuks kooskõlas muutunud olukorra ja vastavuses seadusega.

Subjektiivsete õiguste riive olemasolu tuvastamisel võib omada tähtsust, kas erastamise õigustatud subjekti enda tegevus aitas erastamisele kaasa või takistas seda. OÜ Karpo oli 2000. aastal arvestanud sellega, et erastamine saab toimuda ainult seadusega kooskõlas, kuid ta ei soovinud tasuda maa eest kõrgemat hinda, mistõttu ta ei soovinud erastamistoimingute jätkamist sellisel kujul, nagu seadus võimaldas. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud.

Vastustaja on seisukohal, et käesoleval ajal ei ole võimalik erastamist lõpule viia 2000.a seadusevastase korralduse nr 43 alusel. Erastaja osa hooneid on saanud uue kasutusotstarbe ning osa hooneid on lammutatud. Hoonetele tuleb määrata teenindusmaa ning maale vastav sihtotstarve.

Tarvastu Vallavalitsus ei ole korralduse nr 43 tühistamisel rikkunud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks HMS-s sätestatud nõudeid. HMS § 64 lg 2 järgi haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. HMS § 66 lg 1 järgi õigusvastase haldusakti võib, arvestades käesoleva seaduse §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 67 lg 4 p 5 järgi isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik.

Eeltoodust tulenevalt on Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korraldusega nr 393 ja 07.05.2007.a korraldusega nr 179 tühistatud 03.02.2000.a korraldus nr 43 õiguspäraselt. Tarvastu Vallavalitsus palub jätta OÜ Karpo kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on maareformi käigus maa ostueesõigusega erastamisest tulenev vaidlus, mis on kvalifitseeritav avalik- õiguslikuna, seega on halduskohus pädev vaidluse lahendamiseks. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 10 lõige 3 2 sätestab, et kaebuses võib esitada mitu nõuet, sealhulgas mitu nõuet selliselt, et kaebuse või protesti esitaja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Seega on lubatavad mõlemates kaebustes esitatud nõuded ja lubatav on ka ühe haldusakti osas alternatiivsete nõuete esitamine.

HKMS § 9 lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses

10 menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Sama paragrahvi 5. lõige sätestab, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Sama paragrahvi 8. lõige sätestab, et kui kaebuses on esitatud mitu taotlust, kohaldatakse igale taotlusele vastavat tähtaega. Kaebust võib täiendada uue taotlusega ainult kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegadega. Halduskohus on seisukohal, et mõlemad kaebused ja ka alternatiivse nõudena esitatud Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korralduse nr 393 tühistamise nõue on esitatud tähtaegsetena. OÜ Karpo vaidega (tl 21) on tõendatud, et kaebuse esitaja vaidlustas vaidemenetluses Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korralduse nr 393. Tarvastu Vallavalitsuse vastusega teabenõudele (tl 22) on tõendatud, et vaie oli vastustaja poolt lahendamata, mis selgus 07.05.2007.a vastusest teabenõudele. Esialgne kaebus esitati halduskohtule 06.06.2007.a (tl 3), seega HKMS § 9 lõikes 3 sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul. Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korralduse nr 393 õigusvastasuse kindlakstegemiseks 05.10.2007.a postiasutuse kaudu (haldusasi nr 3-07-1932 toimik tl 9) esitatud kaebus on esitatud samuti HKMS § 9 lõikes 5 sätestatud 3 aastase tähtaja jooksul. Ka alternatiivse nõudena 30.11.2008.a kohtuistungil (tl 120) esitatud Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korralduse nr 393 tühistamise nõue on tähtaegne. Nõude tähtaegseks lugemisel lähtub halduskohus asjaolust, et asja materjalidega ei ole tõendatud, et vastustaja oleks õigusaktides sätestatud korras kaebuse esitaja vaide lahendanud, mille tõttu kohaldub ka selle nõude osas kaebuse tähtaegsuse osas esialgse kaebuse halduskohtule esitamise aeg, so 06.06.2007.a, mil esitati esimene kaebus, kuna kohtule esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et käesoleval ajal kehtivad nii Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korraldus nr 393 (tl 20) kui ka Tarvastu Vallavalitsuse 07.05.2007.a korraldus nr 179 (tl 24), sest vastustaja ei ole teinud HMS § 85 sätestatud otsust kaebuse esitaja vaide läbivaatamise kohta. Nimelt sätestab HMS § 85 haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel ja vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil õigus vaideotsusega:

1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed;

2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks;

3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks;

4) jätta vaie rahuldamata. Taolise sisuga otsustusi aga halduskohtule esitatud materjalide kohaselt vastustaja teinud ei ole, mille tõttu ei saa asjas kohalduda tühistamiskaebuse aegumine. HMS § 87 lõige 1 sätestab, et isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HMS § 87 lõike 2 punkt 1 sätestab, et halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib halduskohtusse esitada kaebuse haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud. Kuna vastustaja ei ole vaidemenetlust läbi viinud vastavalt seaduses sätestatud volitustele ja ei ole õiguslikult siduvalt muutnud või kehtetuks tunnistanud seda haldusakti, mis oli vaidemenetluse esemeks, siis on halduskohtu pädevuses vastava otsustuse langetamine haldusorgani asemel ja kohtul esineb alus kaebus tähtaegseks lugemiseks. Kaebus on aga tähtaegne, kuna kaebuse esitaja on tähtaegselt vaidlustanud korralduse ja taotlenud selle

11 korralduse tühistamist, mis vastustaja käsitluse kohaselt justkui muudaks korraldust, mis oli vaidemenetluse esemeks. 12. HKMS § 7 lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 26 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Seega tuleneb HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koostoimest, et halduskohus võib tühistada ainult sellise õigusvastase haldusakti, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et vaidlustatavad haldusaktid on õigusvastased ja rikuvad kaebuse esitaja subjektiivset õigust maa ostueesõigusega erastamiseks, mille tõttu kuuluvad haldusaktid tühistamisele. Tärklisetehase katastriüksuse ostueesõigusega erastamise juriidilise toimiku materjalidega ( tl 95-104) ja eriti Tarvastu Vallavalitsuse 03.02.2000 a korraldusega nr 43 (tl 102) ning Viljandi maavanema 16.11.2000.a kirjaga nr 1-14/1317 (tl 95) on tõendatud, et korralduse nr 43 puhul on tegemist vähemalt osaliselt õigusvastase haldusaktiga, kuna vastustaja ei olnud vastavalt kehtivale õigusele määranud ehitise teenindamiseks vajalikku maad ja katastriüksuse sihtotstarvet. Kaebuse esitaja ei ole suutnud tõendada maavanema seisukoha ekslikkust, mille tõttu oli maavanema seisukoht täitmiseks kohustuslik nii vastustajale kui kaebuse esitajale. Ka halduskohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, mille alusel saaks tuvastada maavanema seisukoha õigusvastasust, mille tõttu lähtub ka kohus asjaolust, et vastustajal esineb alus vähemalt osaliselt Tarvastu Vallavalitsuse 03.02.2000 a korralduse nr 43 (tl 102) kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks. See seisukoht ei tähenda aga seda, et vastustaja võiks selle korralduse kehtetuks tunnistada õigusvastaselt, nagu seda käesoleval juhul on tehtud. Korralduse nr 43 õigusvastaselt kehtetuks tunnistamisel on aga rikutud kaebuse esitaja subjektiivset õigust õiglasele ja kohasele haldusmenetlusele ja vaidemenetlusele, mille tõttu kuuluvad korraldused ka sel alusel tühistamisele. Halduskohus nõustub kaebuse esitajaga, et Tarvastu Vallavalitsuse 06.11.2006.a korraldusest nr 393 (tl 20) ei selgu, kas korraldus on antud kehtiva õiguse alusel ja kas ta on sellega kooskõlas, milline nõue tuleneb aga HMS §-st 54, mis sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Korraldusest ei nähtu faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, miks taoline korraldus antakse, milline nõue tuleneb omakorda HMS § 56 lõikest 2, mis sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lõige 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Korraldusest ei selgu aga vastustaja kaalutlused. Nimelt oli maavanem juba 2000.aastal juhtinud vastustaja tähelepanu asjaolule, et korraldusega nr 43 ei ole määratud ehitise teenindamiseks vajaliku maad ja katastriüksuse sihtotstarvet vastavalt kehtivale õigusele. Vaidlusaluse korralduse nr 393 kohaselt on vastustaja kohaldanud asjas 01.01.2003.a jõustunud maakatastriseaduse muudatusi. Korraldusest ei selgu aga vastustaja vastavasisulisi kaalutlusi, miks vastustajal puudub võimalus maavanema poolt tehtud ettekirjutuse täitmiseks ja miks asjas kohaldub 01.01.2003.a jõustunud seadusemuudatus ja miks menetlus asjas ei saa toimuda selle seaduse alusel, mis kehtis menetluse alustamise ajal. Kohtupraktikas on valitsev seisukoht, et haldusakt peab olema motiveeritud. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja

12 millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on seadusevastane seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Seega oli kaebuse esitaja igati õigustatud vaidemenetluse algatamiseks, kuna haldusakti õigusvastasus eelpool toodud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on käesolevas asjas ilmne. Lubatav ja õiguspärane ei ole korralduse motivatsiooni esitamine pool aastat hiljem antavas korralduses (korraldus nr 179) ja vastuses teabenõudele, nagu väidab vastustaja esindaja. Samuti on kaebuse esitaja õigustatult välja toonud haldusakti vaidlustamisviite puudumise, milline kohustus vastustajale tuleneb HMS § 57 lõikest 1. Nagu juba osundatud on OÜ Karpo vaidega (tl 21) tõendatud, et vastustaja oli kohustatud asjas läbi viima vaidemenetluse. Vaide saamist tunnistab vastustaja ka 07.05.2007.a vastuses teabenõudele. Vastust teabenõudele ei saa aga käsitleda vaidemenetluse resultaadina. Nimelt sätestavad HMS §-d 85 ja 86 haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel ja nõuded millele vaideotsus peab vastama. HMS § 85 sisu on refereeritud kohtuotsuse eelmises alajaotises. Vastustaja ei ole oma volitusi vastava otsuse tegemisega realiseerinud. HMS § 86 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte. Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse esitamise kohta. Tarvastus Vallavalitsuse 07.05.2007.a korraldus nr 179 (tl 24) on seega otseses vastuolus HMS §-des 85 ja 86 sätestatuga ja seega õigusvastane, kuna vastustaja ei ole korralduse resolutsioonis langetanud otsustust kaebuse esitaja vaide põhjendatuse suhtes ega otsustanud kas vaie kuulub rahuldamisele või mitte ja kas korraldus nr 393 kuulub kehtetuks tunnistamisele või mitte. Seega on tegemist õigusvastase haldusaktiga, mis rikub kaebuse esitaja õigusi ja mis kuulub tühistamisele. Ka korraldus nr 179 on sisuliselt motiveerimata. Korralduses on küll välja toodud rida faktilisi asjaolusid, mis võivad asja lahendamisel tähtsust omada, kuid korraldusest ei selgu millist õiguslikku tähendust omavad need faktilised asjaolud maavanema 2000.aasta ettekirjutuse ja korralduse nr 43 suhtes. Korralduses nr 179 ei ole näidatud materiaalõiguslikku alust, mille alusel on vastustaja pädev kehtetuks tunnistama veelkord korralduse nr 43, mis oli selleks ajaks kehtetuks tunnistatud korraldusega nr 393. Korraldusest ei selgu samuti vastustaja seisukohta korralduse nr 393 kehtivuse osas, kuna korraldus on pealkirjastatud korraldust nr 393 muutva korraldusena, kuid korralduse resolutsioon taolist otsust ei sisalda. HMS § 60 lõike 2 kohaselt on aga õiguslikult siduvaks ainult haldusakti resolutiivosa. Kohus nõustub samuti kaebuse esitajaga selles, et arusamatuks jääb mida otsustatakse teenindusmaa määramise osas. Vastustaja võib küll olla tahtnud väljendada selles osas seisukohta, et tegemist on nn eelhaldusaktiga teenindusmaa küsimuses, kuid isegi kui käsitleda korraldust eelhaldusaktina, ei selgu korraldusest, millised õigused ja kohustused soodustatud isikule korraldusest tulenevad. Seega on korraldus vastuolus ka HMS §-dega 54, 55 lõige 1, 56 lõigetega 1, 2 ja 3. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et mõlemad vaidlusalused korraldused tuleb tühistada, kuna nad on vastuolus kehtiva õigusega ja vastustaja on eiranud menetlusnõudeid taoliselt, et see on mõjutanud asja õiget otsustamist.

13 Vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Asja uuel otsustamisel peab vastustaja võtma seisukoha maavanema ettekirjutuste osas seonduvalt korralduse nr 43 puudustega. Samuti peab vastustaja arvestama kaebuse esitaja vaides esitatud seisukohtadega. Vaides toodud asjaolude kaalumise järgselt peab vastustaja otsustama kaebuse esitajale maa ostueesõigusega erastamise küsimuse arvestades neid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis on muutnud õiguslikku olukorda maavanema ettekirjutuse tegemise järgsel perioodil. Halduskohus rahuldab kaebuse ja teeb vastustajale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. 13. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peab menetluskulud kandma vastustaja. Kaebuse esitaja kohtukulu nimekirja ja kuludokumentide kohaselt (tl 105-110) moodustavad kaebuse esitaja menetluskulud 33 099 krooni, mille kohta on arve Concordia Advokaadibüroo poolt esitatud OÜ-le Malek kes on advokaadibüroole ka arve eest tasunud. Halduskohtule ei ole esitatud aga tõendeid selle kohta, et OÜ Karpo oleks menetluskulu kandnud või mis seos on kaebuse esitajal ja OÜ-l Malek. Seega ei ole tõendatud, et OÜ Karpo on käesolevas vaidluses kandnud kohtukulu, mis välistab aga OÜ-le Karpo menetluskulude väljamõistmise Tarvastu Vallavalitsuselt. Seega jätab halduskohus mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik Kohtunik