2-07-31388/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-31388

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 14.veebruar 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-31388 Tsiviilasi, hageja nõue

S. I. hagi A. I.vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: S. I. /isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja: A. I. /isikukood xxx, elukoht: xxx/ Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2008.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: S. I. Kostja: A. I. Sekretär Tõlk Aili Kuzmina Jekaterina Jakovleva

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Suurendada Narva Linnakohtu 05.08.1998.a otsusega nr 2-1566/98 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt A. I. hageja S. I. kasuks elatis lapse

A. I. /sünd. 10.10.1998/, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni alates 27.08.2006.a kuni 31.12.2006, 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 ja 2 175 /kaks tuhat sada seitsekümmend viis/ krooni alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-31388 kannab A.I .

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule 27.08.2007.a esitatud hagiavalduse (toimiku lk 1) kohaselt on Narva Linnakohtu 05.08.1998.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1566/98 mõistetud kostjalt A. I. hageja S. I. kasuks elatis lapse A. I., kes on sündinud 10.09.1992.a, ülalpidamiseks igakuuliselt 500 krooni. Alates elatise väljamõistmisest on tunduvalt suurenenud lapse vajadused. Hageja väitel on igakuised kulutused lapsele moodustavad ligi 3550 krooni.

2-07-31388

Hageja keskmine kuu sissetulek moodustab 3500 krooni, pension 1573 krooni ja lapsetoetus 300 krooni.

Oma hagiavalduses hageja palub kohut suurendada elatist ning kostjalt välja mõista alaealise lapse

A. I. ülalpidamiseks hageja kasuks 1845 krooni alates 27.08.2006 kuni 31.12.2006 ja 2196 krooni alates 01.01.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni poolt varalise seisundi muutmiseni.

Kostja vastus

Kostja sai hagiavalduse kätte 21. septembril 2007.a. Vastuseks hagiavaldusele teatas, et ei võta hagi õigeks ning ei ole nõus elatise suurendamisega. Kostja avaldas, et tal pole võimalust täita hageja nõudeid elatise suurendamise osas, kuna tal on väike sissetulek – keskmiselt 1500 krooni kuus.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet ning jäädes oma seisukohtade ja põhjenduste juurde palus kohut suurendada elatise summat ning välja mõista kostjalt lapse A. I. /sünd. xxx/, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni alates 27.08.2006.a kuni 31.12.2006, 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 ja 2 175 /kaks tuhat sada seitsekümmend viis/ krooni alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja põhjendas oma nõuet elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuna vaatamata kohtuotsusele kostja kunagi ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Elatist maksis kostja vaid kahel korral - ühel

300 krooni ning teisel 600 krooni.

Kostja jäi oma seisukohtade juurde ning teatas, et ei võta hagi õigeks, kuna tal on viimase ajani olnud väike palk, praegusel ajal on kostja töötu. Kostja seletas kohtule, et tõepoolest maksis S. I. elatist lapse ülalpidamiseks vaid kahel korral, kuna tal olid tõsised materiaalsed raskused. Kostja samuti selgitas et ta on töövõimeline, teisi lapsi kostjal pole.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2006 aasta seisuga 1500 krooni; 2007 aasta seisuga 1800 krooni ning 2008 aasta seisuga 2175 krooni.

Võttes arvesse, et kostja on töövõimeline isik, teisi ülalpeetavaid kostjal pole, kohus pole tuvastanud PkS § 61 lg 6 loetletud kostjalt väljamõistetud elatise vähendamise või suurendamata jätmise aluseid, kohus tuleb järeldusele, et on õigustatud ja põhjendatud hageja kasuks elatise suurendamine PkS § 61 lg 4 sätestatud määral.

Vastavalt PkS § 70 lg 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja väitel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud Perekonnaseaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid.

2-07-31388

Kohus on tuvastanud, et vaatamata 05.08.1998 Narva Linnakohtu otsusele, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatist lapse ülalpidamiseks summas krooni, kostja on ülalpidamiskohustust täitnud vaid kahel korral. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr.3-2-1-119-07 “Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. PKS § 70 lg-st 2 ei tulene, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise eelduseks on asjaolu, et vanem on elatise maksmisest keeldunud.“ Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt vastavalt PkS § 70 lg 2 on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Pavel Gontšarov