2-07-51448/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-51448

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-07-51448 Tsiviilasi A. hagi S.M. vastu 17 385.- krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja A. - hageja esindaja A. Eesti Filiaal - kostja S.M. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi ja mõista S.M. välja 17 385,00 (seitseteist tuhat kolmsada kaheksakümmend viis) krooni A. kasuks. 2. Mõista S.M. välja viivis alates 25.11.2006 kuni põhinõude täitmiseni vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 113 lg sätestatud määras. 3. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud S.M. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

2 ASJAOLUD 07. detsembril 2007. a. esitas A. hagi S.M. vastu 17385,00 krooni nõudes. 24. novembril 2006.a põhjustas kostja liiklusõnnetuse oma süülise käitumisega, kellel puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduki juhtimise õigus. Liiklusõnnetuses sai kannatada sõiduk Opel Omega registreerimismärgiga XXX XXX. Kannatanule hüvitati liikluskahju summas 15 885,00 krooni. 25.10.2006. a esitas hageja kostjale regressinõude, mille kohaselt kohutus kostja tasuma kindlustusandjale kannatanule liikluskahju hüvitamisest ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused kokku summas 17 385,00 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate kätte saanud 11. jaanuaril 2008. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandja kohustatud hüvitama kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKS §48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustuseandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõiduki juhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimise õigus oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. LKS §48 lg 3 kohaselt nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitlemise kulu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud Lõuna Politseiprefektuuri otsuse koopiaga väärteoasjas (tl 2), liikluskahju väljamaksu arvestus-otsuse koopiaga (tl 3), kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsusega (tl 1), hageja poolt kostjale saadetud pretentsioonidega (tl 10) ja sõiduki ülevaatuse akti koopiaga (tl 6) Arvestades eeltoodut ja juhindudes liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 1, §48 lg 2 p 4, §48 lg 3 ja võlaõigusseaduse §76, §82 lg-le 1 ja §113 rahuldab kohus A. hagi S.M. vastu 17385.- krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

3 Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik