2-07-48668/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-48668

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-07-48668 Tsiviilasi R.K. hagi OÜ P. vastu töövaidluses Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja R.K. - hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo; asukoht: Tartu 8, 71020 Viljandi); - kostja OÜ P. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi ja mõista OÜ-lt P. välja 132 101,00 (ükssada kolmkümmend kaks tuhat ükssada üks) krooni R.K. kasuks. 2. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ P. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE

2 Hageja sõlmis 01. veebruaril 2006. a kostjaga töölepingu, mille kohaselt alustas hageja kostja juures projektijuhi ametikohal töötamist 01. veebruarist 2006. 17. augustil 2007.a. esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel seoses tööandja poolse töölepingu tingimuste rikkumisega, mis seisnes töötasu maksmata jätmises alates 2007.a. mai kuust. Avalduse esitamisel hagejaga töölepingut ei lõpetatud, ei makstud välja lõpparvet ega antud kätte tööraamatut. Hageja arvestab saamata jäänud töötasu ning viiviseid kuni kohtusse hagi esitamise päevani. 22. novembril 2007 esitas hageja kohtusse hagi nõudes saamata jäänud töötasu 75000 krooni, viiviseid summas 32436 krooni ja puhkusetasu 24665 krooni, kogusummas 132101 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud 10. detsembril 2007. a. 21. detsembril 2007.a. palus kostja hagile vastamiseks pikendust, põhjusel, et teate hagist võttis vastu OÜ-ga P. mitteseotud isik, kellel ei olnud juhatuse liikme volitusi. Kohus pikendas vastamise tähtaega kuni 14.jaanuar 2008.a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud töölepinguga nr 5, 01.02.2006.a, töötaja avaldusega töölepingu lõpetamiseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes Töölepinguseaduse § 74 lg 1,2, Palgaseaduse § 32 lg 1, Puhkuseseaduse § 23, rahuldab kohus R.K. hagi OÜ P. vastu.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik