3-07-2620/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebuar 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-2620

Haldusasi

T.-E. K., A. K. ja R. K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse

7.11.2007 korralduse nr 1938-k tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse

esitajatele.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajatele ja kaebajate

esindajale Enn Talpile.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult

kümne päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates,

lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud

dokumendid (HKMS 471 lg 3).

1. Tallinna Linnavalitsuse 7.11.2007 korraldusega nr 1938-k algatati Mustamäe tee 17 ja 19

kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tallinna Kristiine

linnaosas asuvale Mustamäe tee 17 kinnistule ehitusõiguse andmine 8-korruselise ärihoone ja

Mustamäe tee 19 kinnistule 6-korruselise ärihoone rajamiseks.

2. 21.12.2007 esitasid T.-E. K., A. K. ja R. K. kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 7.11.2007

korralduse nr 1938-k tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 10.01.2008 määrusega jäeti kaebus

käiguta, kuna kohtule jäi arusaamatuks, milliseid kaebajate subjektiivseid õigusi on rikutud.

29.01.2008 esitasid kaebajad kaebuse täienduse, kuid ei kõrvaldanud kaebuses esinenud

puudusi.

3. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et

haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on

halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama

lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise

või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks

põhjendatud huvi. HKMS § 7 lg 1 teine lause ei anna õigust pöörduda halduskohtusse, kui

isikul puudub selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul

subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi

vaidlustatav haldusakt otseselt puudutab ning, kui vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja

subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses

märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus.

4. Käesoleval juhul on vaidlustatud detailplaneeringu algatamise korraldust. Nagu kohus juba

oma 10.01.2008 käiguta jätmise määruses selgitas, koosneb planeerimismenetlus järgmistest

etappidest: planeeringu algatamine, koostamine, vastuvõtmine, avalik väljapanek ja

kehtestamine. Riigikohtu halduskolleegium on asunud 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02

järgmisele seisukohale: „/../Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest

ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse.

Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeeringu

algatamise korraldus ei ole haldusakt. Seetõttu on kohtud käesoleva vaidluse lahendamisel

pidanud ekslikult võimalikuks eraldiseisvalt vaidlustada planeeringu algatamise korraldust ja

põhjendamatult tühistanud Tallinna Linnavalitsuse korralduse/../“

5. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 võimaldab kohtus vaidlustada vaid planeeringu

kehtestamise otsust, kuid Riigikohtu halduskolleegium on leidnud (otsus haldusasjas nr 3-3-1-

53-03), et erandlikult on õigustatud ka planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule

haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga,

mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla

sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse

lõpptulemusest. Kaebajate väide, et vaidlusalune haldusakt on pannud kaebajad olukorda,

milles Välja tn 1 kinnistu on väärtusetu, seda ei saa mõistliku hinna eest müüa ja kinnistu on

aastateks asetatud õiguslikult määratlematusse olukorda, on oletuslikud ja käesoleval hetkel

alusetud. Kaebajad on väitnud, et algatatud detailplaneering eeldab, et Tallinna üldplaneering

on muudetud selliselt, et Välja tn 1 kinnistu senine hoonestus ja maakasutus on muutunud ja

see kinnistu on jäänud Mustamäe tee laienduse alla. Samas märgivad kaebajad, et Tallinna

üldplaneeringut muudetud ei ole. Seega on kaebajate väited kõik oletuslikud ja ühtki tõendit

oma väidete kinnitamiseks kaebajad esitanud ei ole. Kohus leiab, et kaebajate subjektiivseid

õigusi ei saa rikkuda ka asjaolu, et läbi ei viida detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist

hindamist, kuna detailplaneeringu keskkonnamõju hindamine võidakse läbi viia ka edasise

detailplaneeringu menetlemise ajal. Kaebajate väide, et käesoleval juhul oleks seaduslik

olnud, kas oodata ära Tallinna üldplaneeringu jõustunud muudatus või siis algatada

detailplaneering ka Välja tn 1 kinnistu suhtes on täiesti alusetud, kohatud ja põhjendamata.

Kohus on seisukohal, et planeeringu algatamine ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi.

Samuti pole kaebajad esitanud tõendeid selle kohta, et detailplaneeringu algatamine oleks

toimunud ilmsete ja oluliste vigadega või ei oleks detailplaneeringu eesmärk õiguspärane.

6. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid ja tegemist on

eelkõige haldussisese aktiga. Detailplaneeringu algatamine ei tähenda, et detailplaneering

sellisena kehtestatakse. Algatamisest ei nähtu, et sellega rikutakse kaebajate õigusi või

piiratakse nende vabadusi, mistõttu ei saa algatamist üldreeglina eraldi vaidlustada. Lisaks

eelpooltoodule peab detailplaneeringu algatamise vaidlustamiseks kaebajatel olema

põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks ei saa olla eelpool toodud asjaolud. Kaebajatel on

võimalik oma täiendusi, parandusi ja vastuväiteid esitada planeerimismenetluse kestel ning

pärast planeeringu vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus. Selles etapis

tehtavad ettepanekud ei pea olema kantud algatatud detailplaneeringuga samadest

eesmärkidest ja on loomulik, et erinevad huvid planeerimismenetluse käigus põrkuvad ning

arvestada tuleb kõiki põhjendatud huve. Ettepanekute tegemise õiguse mõte seisnebki eeskätt

selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus

planeeringu algatajate eesmärkidega. Väljapanekul võib teha igasuguseid ettepanekuid

algatatud planeeringu lahenduste muutmiseks, täiendavate menetlustoimingute sooritamiseks

ja täiendava informatsiooni kogumiseks.

7. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui halduskohtud võimaldaksid detailplaneeringu

lähteseisukohtade kinnitamise ja detailplaneeringu algatamise vaidlustamist ilma eelnevalt

kindlaks tegemata, kas algatamisega on rikutud kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õiguseid

ja kas tegemist on niivõrd raske haldusorgani poolse menetlusnõuete rikkumisega, mille

tähelepanuta jätmine eeldaks lõpliku haldusakti õigusvastasuse, veniks planeerimismenetlus

ebamõistlikult pikaks ja planeerimismenetluse efektiivne läbiviimine muutuks sisuliselt

võimatuks.

8. Kaebuse täienduses on kaebajad esitanud taotluse algatada Tallinna Linnavalitsuse

toimingute (Väljaku tn 1 detailplaneeringu algatamata jätmine ja Tallinna üldplaneeringu

jõustunud muudatuse mitte ära ootamine) peale põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus.

HKMS § 25 lg-te 9 ja 10 kohaselt jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga

seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kui

halduskohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva akti või

välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või on tunnistanud

õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta kohtuotsuse või

määruse Riigikohtule, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelvalve menetlus Riigikohtus.

Eeltoodust nähtuvalt saab kohus halduskohtumenetluses kontrollida üksnes asjassepuutuva ja

kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseaduslikkust ning algatada selle suhtes

järelvalvemenetlust Riigikohtus. Seega peab halduskohtus olema vaidlustatud kaebaja

subjektiivseid õigusi rikkuv haldusakt, mille aluseks oli põhiseadusevastane säte. Kui asutuse

või ametniku toiming on põhiseadusega vastuolus, saab kohus selles suhtes võtta seisukoha

kohtuotsuses, kuid põhiseaduslikkuse järelvalvemenetlus Riigikohtus siis ei rakendu.

Eeltoodust tuleneval ei saa kaebajad esitada halduskohtule taotlust põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks Tallinna Linnavalitsuse toimingute peale.

9. Kohus tagastab kaebuse selle esitajatele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse

esitajatel ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla

halduskohtusse pöördumise õigust.

10. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu HKMS § 84 lg 4 p 2 tulenevalt

tagastamisele.

Daimar Liiv

Kohtunik