2-07-44847/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-44847 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Ž P hagi G P´i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 11. veebruar 2008 Hageja: Ž P (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: G P (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada Ž P ja G P´i abielu, mis on sõlmitud 29. juunil 1996.a Ida-Viru Perekonnaseisuameti Sillamäe filiaalis, abieluakti kanne nr 60.

3. Peale Ž P ja G P´i abielu lahutamist jätta nende alaealiste laste P P´i (IK xxx) ja J P (IK xxx) elukohaks Ž P elukoht.

4. Välja mõista G P´ilt elatis Ž P kasuks alaealise lapse J P (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, s.o 25. oktoobrist 2007.a kuni 31. detsembrini 2007.a igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus ning alates 01. jaanuarist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Välja mõista G P´ilt elatis Ž P kasuks alaealise lapse P P´i (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest , s.o 25. oktoobrist 2007.a kuni 31. detsembrini 2007.a igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus ning alates 01. jaanuarist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

6. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Abielu lahutuse osas saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

2 (4) Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 18.veebruaril 2008. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS

Ž P esitas 25. oktoobril 2007 Viru Maakohtule hagiavalduse G P´i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 29. juunil 1996.a Ida-Viru Perekonnaseisuameti Sillamäe filiaalis. Poolte abielust on xxx.a sündinud poeg P P ja xxx tütar J P. Lapsed on hageja ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.

Hageja palub lahutada poolte abielu, jätta lapsed tema kasvatada ning kostjalt välja mõista elatise kummalegi lapsele 1 800 krooni kuus.

KOSTJA VASTUS

Kohtule 27. novembril 2007 esitatud vastuses hagiavaldusele teatab kostja, et on nõus abielu lahutamisega, kui lahendatakse ühisvara jagamise ja lastega suhtlemise küsimused. Elatisena on ta nõus maksma mingi protsendi oma sissetulekutest.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 11. veebruaril 2008 jäi hageja hagiavalduse juurde ning palus lahutada pooltevaheline abielu ja välja mõista elatis mõlemale lapsele.

Kostja nõustus abielu lahutusega. Kostja selgitas, et lapsed peavad elama koos, kuid lastega suhtlemisel on tal tekkinud probleeme. Elatise osas palus kostja kindlaks määrata mingi fikseeritud summa või protsent tema sissetulekutest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 29. juunil 1996.a Ida-Viru Perekonnaseisuameti Sillamäe filiaalis.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning lähtuvalt PKS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Hageja soovib lahutada poolte abielu ning vastuses hagiavaldusele kostja faktiliselt nõustub sellega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhted nende vahel on lõppenud 2007.a mais ja

3 (4) abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada ning kostja sellega nõustub, võib lugeda, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning nende abielu tuleb lahutada.

PKS §-i 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust sündis xxx.a poeg P P ja xxx.a tütar J P. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende alaealised lapsed jäävad peale abielu lahutamist hageja kasvatada.

Kohus selgitab, et PKS §-i 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. PKS § 52 lg 2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise laste ülalpidamiseks minimaalses määras.

Vastavalt PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2007.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Alates 2008 aastast on kuupalga alammääraks 4 350 krooni, seega elatise miinimummäär on 2175 krooni.

PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05).

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Hagejale on määratud invaliidsuspension 1 573 krooni ja peretoetus 600 krooni kuus (tl 4). Hageja tööl ei käi.

Kostja oma sissetulekute kohta tõendeid esitanud ei ole. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta ei tööta alates augustist 2007.a ja kuni käesoleva ajani ta tööd otsinud ei ole.

Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 1 selle alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas 3-2-1-52-07. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS § 50 ja § 60),

4 (4) võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele.

PKS § 70 lg 1 sätestab, et kohus mõistab elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kuivõrd hageja nõue on põhjendatud vastavalt PKS § 61 lg 4 ning puuduvad erandlikud asjaolud (PKS § 61 lg 6), mis tingiksid elatise väljamõistmise alla kehtiva miinimummäära, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja elatise kummalegi lapsele alates hagi esitamisest, s.o 25.10.2007.a kuni 31.12.2007.a igakuise elatusrahana 1 800 krooni ning alates 01.01.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Helgi Vinni Kohtunik: