2-07-21480/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2008. a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-21480 Tsiviilasi Tallinna Linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus AS’ilt ja HJ’lt vanema õiguste äravõtmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Tallinna Linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht XXX) Avaldaja esindaja Marje Võsa Asjast puudutatud isik AS (isikukood XXX, viimane elukoht XXX) Asjast puudutatud isik HJ (isikukood XXX, elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik SS(isikukood XXX, elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik alaealine laps MJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isiku alaealise lapse MJ määratud korras esindaja advokaat Helent Tomberg (Advokaadibüroo XXX) Istungi toimumise aeg 04.02.2008. a. Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Marje Võsa Asjast puudutatud isik HJ Alaealise lapse MJ määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus. 2. Võtta AS’ilt (isikukood XXX) ära vanema õigused MJ(isikukood XXX) suhtes. 3. Võtta HJ’lt (isikukood XXX) ära vanema õigused MJ(isikukood XXX) suhtes. 4. Kohustada Tallinna Linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) korraldama MJ elu.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Esitatud asjaolud 06.06.2007.a. esitas Tallinna Linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) kohtule avalduse AS’ilt ja HJ’lt vanema õiguste äravõtmiseks ning eestkoste lõpetamiseks.

Esitatud avalduse kohaselt palub avaldaja ära võtta AS’ilt vanema õigused lapse MJsuhtes ja ära võtta HJ’lt vanema õigused lapse MJsuhtes.

2 AS’il ja HJ’l on alaealine laps MJ, kelle eestkostjaks oli Tallinna Linnakohtu 22.05.2000.a. otsusega tsiviilasjas nr 2/5/34-1976 määratud M vanaema SS. 07.12.2007.a. kohtumäärusega rahuldas kohus avalduse eestkoste volituse lõpetamiseks ja lõpetas SS eestkostja volitused MJ suhtes. M on vanaema juures elanud XXX.a., ajast mil AS mõisteti kohtu poolt süüdi ning ta asus kandma vabadusekaotuslikku karistust. Vabanemisel kinnipidamisasutusest XXX.a. asus AS elama S S ’i juurde, kuid juba paari kuu möödudes lahkus mujale elama. AS ei oma töökohta ega mingeid sissetulekuallikaid, mistõttu ei ole ta materiaalselt aidanud tütart ülal pidada. Seega ei ole AS oma tütart kasvatanud. Samuti kuritarvitab AS teadaolevalt alkoholi. Käesoleval ajal on ASi elukoht registreeritud kohaliku omavalitsuse täpsusega Tallinnas, Pirita Linnaosas. Aeg-ajalt on AS käinud SS toitu võtmas ja oma tütart vaatamas ning on toonud maiustusi.

HJ lahkus AS’i ja nende tütre juurest umbes 9 aastat tagasi ning ei ole sellest ajast aidanud tütart kasvatada ja ülal pidada. HJ on mitmel korral kohtu poolt süüdi mõistetud ning ta on kandnud vabadusekaotuslikku karistust. AS’i kaudu on SS’il teada, et HJ on andnud raha lapse ülalpidamiseks, kuid raha ei ole AS kulutanud lapsele, vaid enda vajadusteks. HJ ei ole kordagi tundnud huvi lapse käekäigu ega toimetuleku kohta. Tsiviilasja nr 2-05-21891 raames rääkis HJ, et elab Soomes ning töötab ehitajana ning tal on uus perekond, kes ei tea M olemasolust midagi. MJ on alates lasteaiast viibinud kahel korral ravil Tallinna Psühhiaatriakliinikus ning kord kvartalis käib psühhiaater Lauliku vastuvõttudel. Laps on sündimisest peale väga rahutu olnud, mille võis põhjustada emaga koos elades nähtud ja kogetud vägivald. Hetkel õpib M gümnaasiumis 6B klassis, kus tuleb aegajalt ette koolikiusamist ning narrimist. Hinded on enamasti head. Endine eestkostja SS on seisukohal, et vanemad ei ole mõjuva põhjuseta lapse eest hoolitsenud ja on jätnud ta ilma vanemlikust hoolitsusest. AS ei ela oma lapsega koos ning ei toeta materiaalselt ega kasvata teda, tarbib alkoholi ning ei oma kindlat elu- ega töökohta. HJ elab Soomes ning ei soovi M kasvatada. Avaldaja leiab, et ASilt ja HJlt tuleb ära võtta vanema õigused ning paigutada MJ lastekodusse.

Asjast puudutatud isik AS ei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud.

Asjast puudutatud isik HJ ei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud.

Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Alaealise esindaja leiab, et avaldus vanema õiguste äravõtmiseks AS’ilt ja HJ’lt on põhjendatud ja palub avaldus rahuldada. MJ on vanemliku hoolitsuseta laps. Tema emana on sünniakti kantud AS, isana HJ. XXX.a. läks AS kandma 5 aasta pikkust vangistust. Umbes samal ajal lahkus HJ perekonna juurest. Sellega seoses jäi laps ilma vanemliku hoolitsuseta ja teda asus kasvatama emapoolne vanaema SS. Tallinna Linnakohtu määrusega määrati SS M J eestkostjaks. Pärast AS’i vabanemist vangistusest ei asunud ta last kasvatama. Omades küll regist-reeritud elukohta SSi juures ta tegelikult seal ei ela ja puuduvad andmed tema asukoha kohta. Samuti puuduvad andmed, et tal oleks töökoht ja sissetulek. Lapse käekäigu vastu AS huvi ei ole tundnud, tema ülalpidamisest osa ei võta. Harju Maakohtu 14.08.2006.a. määruse alusel on AS’il kohustus tasuda SS’ile M ülalpidamiseks igakuiselt elatist, kuid seda määrust AS ei täida. Eestkosteasutuse kogutud andmetel on AS’il kalduvus kuritarvitada alkoholi. HJ ei ole pikaajaliselt tundnud huvi oma lapse käekäigu vastu. Ka HJ’l on kohustus tasuda S S ’ile M ülalpidamiseks igakuist elatist, kuid HJ ei täida seda kohustust. Eestkosteasutuse andmetel on HJ’l uus perekond, kes M olemasolust ei tea. Seega on nii ema alkoholisõltuvus kui mõlema vanema pikaajaline huvipuudus takistanud kasvatamast ja hoolitsemast oma alaealise lapse eest.

3 07.12.2007.a. määrusega lõpetati SS’i eestkostja volitused seoses tema tervise halvenemisega. Alates 2007.a. novembrikuu algusest elas M tugiisiku TL perekonnas XXX. M on olnud pikaajaliselt psühhiaatrilise järelevalve all. Varases lapsepõlves saadud traumaatilised kogemused ja vägivalla nägemine kooselus emaga soodustasid ebastabiilsust ja käitumise ettearvamatust, samuti vägivalda. Tugiisiku TL kinnitusel tarvitas M vägivalda ka vanaema suhtes, mis tõi kaasa selle, et SS ei saanud enam hakkama M kasvatamisega. Tugiisiku TL initsiatiivil algas töö eesmärgiga saada M koht Lastekodus. Nii AS’il kui HJ’l puuduvad oskused ja soov M eest hoolitsemiseks. Nad on pidanud olulisemaks enda heaolu ja sõprust alkoholiga. AS ega HJ ei suuda adekvaatselt hinnata M vajadusi. Toimetulekuoskuste puudumise ja isikuomaduste tõttu ei ole nad võimelised last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda.

Lapse esindaja on jõudnud veendumusele, et AS’il ja HJ’l puudub toimiv peresuhe. AS kasutab süstemaatiliselt alkoholi, tal puudub elu- ja töökoht ning sissetulek. HJ elab väljaspool Eesti Vabariiki ega tunne lapse vastu huvi. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lapsele tagatud arenguks elementaarsemaidki võimalused ning seatakse ohtu tema julgeolek. Kuna AS’il puudub orienteeritus sotsiaalselt aktsepteeritavale käitumisele, tal ei ole elu- ega töökohta ja tal on kalduvus kuritarvitada alkoholi, ei ole ta võimeline kindlustama lapsele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda. Kuna HJ on näidanud pikkade aastate vältel üles huvipuudust M vastu, eelistab oma vajadusi ja huve M omadele, ei ole ka tema võimeline last kasvatama. Martianne ise on avaldanud, et ta ei ole oma emaga kohtunud pikka aega, isast ei tea üldse midagi. Laps on teadlik kohtuvaidluse sisust ja ka selle tagajärgedest. M väldib teemasid seoses emaga. Käesoleval ajal viibib M Tallinna Laste Turvakeskuse XXX keskuses. Ta õpib teist veerandit Põhikooli 7. klassis. Hinded on stabiliseerunud, kooli ja turvakeskuse vahel toimub pidev infovahetus. Laps vajab väga elu stabiliseerimist ning ootab pääsemist XXX Lastekülla. Psüühiliselt vähese stabiilsuse tõttu vajab alalist tugiisikut. Tugiisik TL arvamuse järgi XXX Lastekülla pääsemine on M jaoks optimaalne lahendus. Lapse esindaja nõustub sellega. Selliselt lapse elu korraldamiseks on aga vajalik vanema õiguste äravõtmine. M on vajalik stabiilsus talle tuttavate isikute seas ja teadmine tulevikust. M kardab, et tema saatuse ja elu üle otsustatakse tema seljataga.

Lapse esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist nii AS’i kui HJ poolt lapse hoolitsuseta ja järelvalveta jätmine, nende pikaajaline soovimatus hoolitseda lapse eest ja huvi puudumine tema käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks vanemad pole saanud täita vanemakohustusi. Oma isikuomaduste, ennekõike ema sõltuvuse tõttu alkoholist ja mõlema vanema soovimatuse tõttu ei ole nad võimelised pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks AS’il ja HJ’l jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lapselt. Seetõttu leiab lapse esindaja, et vanema õiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäid avaldaja esindaja ja puudutatud isiku M J määratud korras esindaja oma kirjalike seisukohtade juurde. Avaldaja palus avaldus rahuldada. Puudutatud isik HJ oli avaldusega nõus ning palus avaldus rahuldada, kuna leiab, et ei sobi lapsevanemaks.

Kohus, tutvunud kirjalike tõenditega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse

4 seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. PkS § 54 lg. 1 p. 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks. PKS § 53 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TsMS § 558 lg 2 sätestab, et vanemat, kellel vanema õigusi ei ole või kelle lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus ära kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele ilmselt kaasa ei aita.

TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus kuulas ära alaealise MJ XXX a. M avaldas kohtule, et viimati nägi ta ema 2007.a. aasta suvel vanaema sünnipäeval. Tihti ta ema ei näe ja mõnikord tuleb igatsus ema järele. Isa nägi M viimati 2006.a. jõulude ajal. M teab kohtuasja sisu ja ei ole vastu, et tema emalt ja isal vanema õigused ära võetakse.

Vastavalt sünnitunnistusele on MJ ema AS ja isa HJ.

Asja arutamisel on leidnud dokumentaalsete tõenditega tuvastamist, et AS ja HJ ei ole täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel.

Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt on 22.05.2000.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5/34-1976 2000.a. määratud MJ eestkostjaks SS. AS’ilt ja HJ’lt on välja mõistetud elatis SS’i kasuks MJ ülalpidamiseks. Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt on HJ’t ja AS’it karistatud vabadusekaotusega. Vabanemisel kinnipidamisasutusest 16.03.2004.a. asus AS elama SS’i juurde, kuid juba paari kuu möödudes lahkus mujale elama. Käesoleval ajal AS ei oma elu- ega töökohta ning mingeid sissetulekuallikaid. Samuti kuritarvitab AS alkoholi.

HJ lahkus AS’i ja nende tütre juurest umbes 9 aastat tagasi ning ei ole sellest ajast aidanud tütart kasvatada ja ülal pidada. HJ ei ole kordagi tundnud huvi lapse käekäigu ega toimetuleku kohta. HJ elab Soomes ja töötab ehitajana ning tal on uus perekond, kes ei tea M olemasolust midagi. AS ja HJ ei ole mõjuva põhjuseta lapse eest hoolitsenud ja on jätnud ta ilma vanemlikust hoolitsusest. Nii AS’i alkoholisõltuvus kui AS’i ja HJ pikaajaline huvipuudus on takistanud kasvatamast ja hoolitsemast oma alaealise lapse eest. AS’il ja HJ’l puuduvad oskused ja soov M eest hoolitsemiseks. Nad on pidanud olulisemaks enda heaolu ja sõprust alkoholiga. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lapsele tagatud arenguks elementaarsemaidki võimalused ning seatakse ohtu tema julgeolek. AS’i ja HJ käitumist saab kirjeldada kui vastutustundetut, hoolimatut, ebastabiilset, ebaadekvaatset.

Kohus leiab, et Tallinna Linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna AS’i ja HJ käitumine on vastutustundetu, hoolimatu, ebastabiilne, ebaadekvaatne. AS’il puudub elu- ja töökoht ning sissetulek. Ta kuritarvitab alkoholi ja ei tunne huvi lapse käekäigu kohta. HJ ei ole peale perekonna juurest lahkumist Soome Vabariiki lapse vastu huvi tundnud ning avaldas kohtistungil, et ei sobi lapsevanemaks ja palus Tallinna linna avaldus rahuldada. Samuti ei olnud MJvastu, et tema vanematel vanema õigused ära võetakse.

5 Eeltoodu alusel kohus leiab, et AS ja HJ ei ole võimelised lapse eest hoolt kandma. AS’ilt ja HJ’lt tuleb vanema õigused ära võtta tütar MJsuhtes ja kohustada Tallinna Linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) korraldama MJ elu.

PKS § 53 lg 4 kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta avaldaja kanda.

Taimi Kollom Kohtunik