2-07-51467/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-51467

Tsiviilasi

Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus AK

eestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht

XXX)

Avaldaja esindaja MM

Puudutatud isik AK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik OK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik VD(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik AK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isiku AK määratud korras esindaja advokaat Helen

Tomberg

Kohtuistungi toimumise aeg

6. veebruar 2008. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus.

2. Seada eestkoste AK kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide

kaitseks.

3. Määrata AK eestkostjaks AK.

4. Lubada AK teha alates 7-aastaseks saamisest pisitehinguid summas 100 (ükssada)

krooni AK nõusolekuta.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku,

kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla-

või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

Tallinna Linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitas 11.12.2007 avalduse AK eestkostja

määramiseks. Avalduse kohaselt tarvitab AK ema OK narkootikume ega ole seetõttu

võimeline last kasvatama. Samuti on OK andnud nõusoleku lapsele eestkostja määramiseks.

Lähtudes eeltoodust ja perekonnaseaduse (PKS) §-dest 92-95 palub avaldaja määrata AK

eestkostjaks AK.

Kohus määras 21.12.2007 määrusega AK esindajaks riigi kulul advokaat Helen Tombergi.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik AK ja lapse

määratud korras esindaja toetasid avaldust. Puudutatud isikud OK ja VDkohtuistungile ei

ilmunud, ega teatanud oma mitteilmumise seaduslikust takistusest. OK ja VD on kutsed kätte

toimetatud ja seega olid nad kohtuistungi toimumise ajast teadlikud. OK ja VD on eelnevalt

kirjalikult andnud nõusoleku AK määramiseks AK eestkostjaks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 556 lg 1 kohaselt kuulab kohus ära vähemalt

seitsmeaastase piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega alaealise isiklikult. AK on sündinud

XXX ja on seega hetkel 3-kuune. Lähtudes AK vanusest on tema ärakuulamine kohtu

hinnangul ebaotstarbekas.

AK määratud korras esindaja seisukohast nähtub, et AK on vanemliku hoolitsuseta laps. Tema

emana on sünniakti kantud OK, isakanne sünniaktis puudub. Lapse esindaja hinnangul ei ole OK

käesoleval ajal võimeline võtma püsivat vastutust lapse eest. OK sünnitas oma teise lapse AK XXX,

kuid rasedusega arvel ei olnud. Last sünnitama minnes oli O silmnähtavate narkootilise joobe

tunnustega. Seda kinnitas ka temalt võetud analüüs, mis oli positiivne amfetamiini suhtes. Pärast

analüüsivastuste selgumist tunnistas O narkootikumide tarvitamist pikema aja vältel.

AK määratud korras esindaja seisukohast nähtub, et alates oma sünnist elab A emapoolse

vanaema AK juures ja on tema hoolitsusel. AK kasvatusel elab ka OK vanem poeg DR, kelle

isa elab Š ja lapse kasvatamisest osa ei võta. A on alates 2004. aastast D eestkostjaks.

AK esindaja kodukülastuse ajal viibis kodus ka lapse ema OK, kes kinnitas, et ei tarvita

narkootikume alates lapse sünnist ning on muutnud oma eluviisi ja vahetanud

suhtlemisseltskonda. O väitel ei puutu ta enam kokku narkootikume tarvitavate ja levitavate

isikutega ning püsib ka ise seetõttu puhas. O sõnul aitab ta jõudumööda Ait kasvatada ja

tegeleb temaga. O ootab Ai eestkoste vormistamist oma ema nimele, kuivõrd see võimaldaks

tal lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja tööle asuda. Kodukülastusel O väitis, et tal on kokkulepe

puhastustöölisena tööle asumiseks, kuid ettevõtet ega selle juhatajat nimetada ei osanud,

mistõttu ei ole tema väide kontrollitav. Seda, et O ei tarvita käesoleval ajal narkootikume, usub

ka lapse vanaema AK, kes hoiab oma väitel O praktiliselt toas kinni ning kuskile üksinda välja

ei lase. Seetõttu puuduvat O võimalus narkootikumide saamiseks. Kuna O püsib kainena, on

vanaema hakanud last ka O kätte hoiule usaldama. Vaatamata sellele, leiab AK esindaja, et OK

puudub soov ja piisavad oskused üksinda Ai eest hoolitsemiseks. O suhtumine lapse

vajadustesse ei ole olnud adekvaatne. Tal on käesoleva ajani puudunud orienteeritus

sotsiaalsele õiguskuulekale käitumisele, tal puudub töökoht ning tal on esinenud kalduvus

tarvitada süstemaatiliselt narkootikume. Toimetulekuoskuste puudumise ja isikuomaduste

(ennekõike sõltuvus narkootikumidest) tõttu puudub veendumus, et ta oleks võimeline last

iseseisvalt kasvatama ja tagama talle turvalise elukeskkonna. Ai esindaja ei ole tuvastanud

mõjuvaid põhjusi, mis takistaks OKl last kasvatada. Kuna AK on ilma jäänud piisavast

vastutustundlikust vanemlikust hoolitsusest, on esindaja hinnagul täidetud seaduses sätestatud

eeldused Aile eestkoste määramiseks.

AK määratud esindaja seisukohast nähtub, et A on alates oma sünnist olnud vanaema AK

kasvatusel. AK elukohaks on kahetoaline korter asukohaga XXX. Samas korteris elavad ka

AK elukaaslane VD, OK ning viimase vanem poeg DR. AK kinnitusel on pere ostnud endale

uue korteri asukohaga XXX, kuid sinna ei ole veel remondi tõttu kolitud. Kodus on Aile

tagatud stabiilne ja turvaline kasvukeskkond. Poisil on olemas kõik eluks vajalik ja piisavalt

mänguasju. Vanaema ja tema elukaaslase suhtumine lastesse (ka D ) on hell ja hoolitsev. AK

väitel, mida kinnitas ka OK, on VD suhted poistega väga lähedased ja isalikud. D käib kodu

lähedal lasteaias ja osaleb jalgpallitreeningutel. Vanaema poolt korraldatuna on Ai igapäevane

elu praegu saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele.

Ai esindaja on seisukohal, et vanaema määramine lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse

huvidega. AK kasvatusel elades on lapsele tagatud hoolitsuse adekvaatsus. AK on täitnud Ai

suhtes vanema kohuseid vastustustundlikult ja südamega. AK on elupõline lasteaiakasvataja,

kuid alates ja tulenevalt D sünnist on kodune. AK ja VD kooselu on kestnud 11 aastat. VD

töötab ehitajana XXX ja on perekonna ülalpidaja. Igal nädalavahetusel tuleb V koju perekonna

juurde.

AK on andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks ning sellega on nõustunud OK ja VD. Ka

eestkosteasutus toetab A eestkostjaks määramist. Ai esindaja leiab, et eestkosteasutus on

eestkostja valikusse suhtunud suure põhjalikkusega ning see valik vastab lapse huvidele

parimal viisil. Lisaks O ei ole AK rohkem oma lapsi, kuid ta oli VP eestkostja ja kasvatas

teda viimase täiskasvanuks saamiseni. VP jäi vanemate alkoholismi ja hiljem surma tõttu

vanemliku hoolitsuseta 13-aastaselt ning kasvas kuni täsikasvanuks saamiseni AK juures.

Käesoleval ajal on V 21-aastane ja elab koos oma elukaaslasega ning valmistub isaks saama.

Seetõttu on AK märkimisväärne kogemus ja sügavad teadmised suhtlemisest lastega ja laste

vajadustest, mistõttu on ta oma isikuomaduste poolest sobiv täitmaks eestkostja ülesandeid.

AK määratud esindaja leiab, et AK poolt vanemakohustuste täitmine tuleb seadustada

eestkostet seadva kohtumäärusega. Eestkoste seadmine AK üle on alaealise huvides, vajalik

asjaajamiseks ja alaealise huvide kaitseks. Kuivõrd A on saamas neljakuuseks ega saa mingeid

tehinguid teha võiks A esindaja hinnangul alates 7-aastaseks saamisest teha eestkostja

nõusolekuta pisitehinguid summas kuni 100 krooni või selle ekvivalendis.

PKS § 92 lg-te 1-3 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste

õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata

kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.

Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust

hoolitsusest.

AK sünnitunnistusest (t lk 6) nähtub, et OK on tema ema ning isa kohta kanne puudub. AS-i

Lääne-Tallinna Keskhaigla Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldusele lisatud

Pelgulinna Naistekliiniku teatest ja analüüsi vastusest nähtub, et OK oli sünnitusele saabudes

amfetamiini tarbimise tõttu narkojoobes ning tunnistas narkootikumide tarbimist pikema aja

vältel. Samuti ei olnud O end rasedana arvele võtnud. OK esitatud avaldusest (t lk 5) nähtub,

et ta on nõus AK määramisega tema lapse AK eestkostjaks. Samuti nähtub nimetatud

avaldusest, et OK soovib lapsele eestkoste määramist põhjusel, et ta tarvitab narkootikume

ega suuda seetõttu lapse eet hoolitseda. VD avaldusest (t lk 11) nähtub, et ta on nõus, et AK

määratakse AK eestkostjaks. Kohus leiab, et avalduse ja sellele lisatud tõenditega ning AK

esindaja arvamusega on tõendatud, et AK on jäänud ilma piisavast ja vastutustundlikust

vanemlikust hoolitsusest, mistõttu on temale eestkostja määramine vajalik.

PKS § 93 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle

eestkoste seatakse, avalduse alusel. PKS § 95 lg 1 kohaselt teeb ettepaneku isiku määramiseks

eestkostjaks eestkosteasutus. Avalduse on esitanud Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse

kaudu), kes on teinud ettepaneku AK eestkostjaks määramiseks. AK on avaldanud soovi

saamaks AK eestkostjaks.

PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja

kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. AK on Ai

vanaema. A elab vanaema juures. Kohus, lähtudes eeltoodust ja AK esindaja arvamusest,

leiab, et AK võimeline eestkostja kohustusi täitma. Lähtudes eeltoodust tuleb Tallinna linna

avaldus rahuldada ja AK määrata AK eestkostjaks tema täisealiseks saamiseni. AKl tuleb

tagada AK ülalpidamine ja järelevalve lapse üle.

TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava

esindamise õiguse.

Tulenevalt TsMS § 557 lg-st 1 määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Sama

paragrahvi lõike 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses kas ja milliseid tehinguid võib alaealine

teha eestkostja nõusolekuta. AK määratud korras esindaja on seisukohal, et laps võiks alates

7-aastaseks saamisest teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas 100 krooni. Kohus

leiab, et esindaja seisukoht on põhjendatud. Arvestades lapse esindaja seisukohta, leiab kohus,

et AK tuleb alates seitsmeaastaseks saamisest lubada AK nõusolekuta teha pisitehinguid

summas 100 krooni.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Seega jäävad menetluskulud Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) kanda.

Viivi Villemson

Kohtunik