2-07-39017/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-39017 Tsiviilasi KP hagi GP vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised Hageja KP (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja GP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

6. veebruar 2008. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada GP ja KP abielu, mis on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX

3. Välja mõista GP elatis 2 100 (kaks tuhat ükssada) krooni kuus K P kasuks tütre BP (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 21.09.2007 kuni BP täisealiseks saamiseni XXX, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud abielu lahutamise nõude osas jätta poolte endi kanda.

2. Menetluskulud lapsele elatise saamise nõude osas jätta GP kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud KP esitas 21.09.2007 hagi GP vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielust sündis XXX tütar BP. Poolte abielulised suhted lõppesid 2001. aastal, kui hageja asus lapsega eraldi elama. Hageja leiab, et kooselu taastamine on võimatu ja soovib seetõttu abielu lahutada. Kostja ei ole nõustunud lahutama abielu Perekonnaseisuametis, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Poolte ühine laps BP elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Viimased kaks aastat ei ole kostja lapse huve arvestavas määras lapse ülalpidamises osalenud. Hagejal kulub lapse ülalpidamisel ühes kuus keskmiselt 6 496 krooni. Seoses kooliaasta algusega on hageja sattunud materiaalselt raskesse olukorda, mille tõttu kannatab lapse heaolu ning tema huvide tagamine. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kosjalt välja mõista lapse BP kasuks elatis 2 100 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 11.11.2007. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega hiljem vastanud.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja abielulahutuse ja lapsele elatise saamise nõude juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjale on kutse kätte toimetatud ja seega oli ta kohtuistungi toimumise ajast teadlik.

Kohus, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Abielutunnistusest nähtuvalt (t lk 7) on pooled sõlminud 20.12.1995 abielu Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr 2013. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja seletustega on leidnud kinnitust, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et abielu kuulub lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le 2.

Hageja on esitanud ka nõude elatise väljamõistmiseks. BP sünnitunnistusest (t lk 8) nähtub, et KP on tema ema ja GP on tema isa. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 4 350 krooni alates 01.01.2008.

Hageja on taotlenud kostjalt elatise 2 100 krooni kuus väljamõistmist alates 21.09.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nähtuvalt hagiavaldusest on hageja igakuised kulud lapseülalpidamiseks kokku 6 496 krooni. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-7 eluaastat läheb maksma 1 875 krooni. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Hageja peab tasuma elatiselt tulumaksu.

Kuivõrd kohtul ei ole võimalik kostja varalist seisundit kindlaks teha ning kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud, leiab kohus, et hagi kuulub elatise nõude osas rahuldamisele. Kohus määrab elatise suuruseks 2 100 krooni kuus. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav kuna ei ületa seadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et GP tuleb välja mõista elatis 2 100 krooni kuus KP kasuks tütre BP ülalpidamiseks alates 21.09.2007 kuni BP täisealiseks saamiseni XXX, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb abielu lahutamise osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb lapsele elatise saamise nõude osas jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik