2-07-41002/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Krista Kirspuu Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14.veebruar 2008.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-41002 Tsiviilasi CR’i hagi ARvastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: CR (IKXXX, elukoht XXX), Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ingrid Kullerkann (AB Leppik & Partnerid), Kostja: AR(IKXXX, elukoht XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg 08.veebruar 2008 RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AR`ilt CR`i kasuks alates 04.10.2007 kuni 31.12.2007 igakuine elatis summas 2000 (kaks tuhat) krooni. 4. Välja mõista AR`ilt CR`i kasuks alates 01.01.2008 kuni juunini 2008 igakuine elatis summas 2375 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni. 5. CR`i kohtukulud jätta ½ osas tema enda kanda ja ½ osas AR`i kanda. AR`i kohtukulud jätta tema enda kanda. Kohustus tasuda riigilõiv riigituludesse jätta AR`i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.

Lk 2 (6)

1. Kostja AR on hageja CRi isa. Hageja sai XXX.a. täisealiseks, kuid jätkab õpinguid 12. klassis.

2. 04.10.2007.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus CR välja mõista kostjalt elatis summas 5945.00 krooni kuus enda ülalpidamiseks alates oktoobrist 2007.a. juunini 2008.a.

3. Hageja vanemate abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 25.09.2003 otsusega. Sama otsusega jäeti hageja ema elukohta ja mõisteti kostjalt välja elatisraha 2000.00 krooni kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatisrahade saamiseks tuli alati kasutada kohtutäituri abi, kuid käesolevaks ajak kostjal elatise võlgnevust ei ole.

4. Hageja väidetel kulub tema ülalpidamiseks kuus 10153.00 krooni, millest ½ kannab hageja ema ja ½ peaks kandma kostja. Hageja ülalpidamiskulud ühes kuus koosnevad hageja väidetel õppemaksust summas 3300.00 krooni, kooli ühiskülastused summas 100.00 krooni, toiduraha summas 600 krooni, töövihikud summas 222.00 krooni, koolitarbed (kaustikud) summas 111 krooni, koolivorm summas 278.00 krooni, sporditarbed/riided/jalanõud/ summas 167.00 krooni, isiklikud hügieenitarbed summas 300.00 krooni, toit summas 1500.00 krooni, riided/jalanõud/ sukkpüksid 500.00 krooni kuus, transport 170.00 krooni, tervishoid/arstimid 50.00 krooni, sidekulud 300.00 krooni, kulutused eluasemele summas 1500.00 krooni, vaba ajakulud 500.00 krooni. Lisaks kooli lõpetamisega seotud ühekordsed kulud (pidulikud riided/kingad/ lilled ja lõpupidu ja ekskursioon) kokku summas 10000.00 krooni.

5. Menetluse kestel täiendas hageja oma hagi ja selgitas, et kooli valik oli kostja ja hageja ema ühine otsus. Hageja õppimine tasulises koolis ei tekitanud kulutusena mingeid probleeme ajal, kui toimus hageja vanemate lahutusprotsess ja hageja ülalpidamiseks elatise määramine. Hageja jäi selle juurde, et koolivorm on kohustuslik. Ka juhul, kui ei osteta kooli poolt pakutavat vormi, tuleb hagejal siiski koolis kanda tumesinist jakki või kampsunit, tumedaid pikki viigipükse või seelikut ning helesinist pluusi lipsuga.

6. Kostja võimalikud nõuded hageja ema suhtes tulenevalt riigi poolt õppemaksu pealt tagastatavast tulumaksust ei ole käesolevas protsessis asjakohased, kuivõrd hageja ja tema ema on erinevad isikud Hageja märgib, et nimetatud summad on läinud samuti hageja ülalpidamiseks ja on olnud oluliseks abiks olukorras, kus kostja poolt makstud elatis jäi elukalliduse tõttu ebapiisavaks. Hageja on käinud tõesti välisreisdel, nimetatud reis oli hageja ema elukaaslase kingitus, mida polnud võimalik välja võtta rahas või rahaks ümber vahetada. Ka on hageja ema tasunud tema edasi õppima minekuks vajalike ettevalmistuskursuste eest ja soetanud hagejale odava sülearvuti.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

7. Elatise väljamõistmise nõuet hageja ülalpidamiseks kostja ei tunnista. Kostja põhjendas eeltoodut sellega, et sissetulek ei ole elatise tasumiseks piisav. Kostja netosissetulek on 6000.00 krooni kuus, millele lisandub kostja tööandja poolt makstav autokompensatsioon 1000.00 krooni kuus. Kostja tasub oma palgast eluasemelaenu 3095.50 krooni kuus, tema kommunaalkulud on ca 635.00 krooni kuus, lisaks muud kulutused. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole kohustust omandada haridust kallis

Lk 3 (6) tasulises erakoolis. Lisaks on hageja õppemaks 2007/2008 aasta eest tasutud täies mahus 14.05.2007.a. Kostja palub esitatud kuludest maha arvata erakoolis õppimisest tulenevad kulutused. Samuti ei ole põhjendatud kulud koolivormile, kuivõrd gümnaasiumi viimases klassis koolivormi kasutamine ei ole kohustuslik. Samuti palub kostja nõudest maha arvata eelnevatel aastatel riigi poolt hageja emale koolimaksu pealt tagastatud tulumaks pooles ulatuses, kuna kostja on eelnevalt täitnud elatise maksmise kohustust, kuid õppemaksult tagasisaadud tulumaksu ei ole kostjal võimalik kasutada olnud. 8. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja on avalikel internetilehekülgedel avaldanud, et ta käib mitu korda aastas välisreisidel, on kostjal alust arvata, et hagejal endal on piisavalt suur sissetulek või on teisel vanemal, kelle juures hageja elab mitmekordselt suuremad sissetulekud kui kostjal. 9. Lisaks märgib kostja, et viimati osteti hagejale koolist koolivorm ajal, mil hagejate vanemate lahutusprotsess ei olnud lõppenud ja elatist välja mõistetud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja koolis ei ole koolivorm kohustuslik või hageja ei täida koolivormi nõudeid, kuivõrd kosja külastas ning pildistas hagejat koolis, ning hageja ei kandnud koolivormi nõuetele vastavaid rõivaid.

Kohtuotsuse põhjendused.

10. Kohtuistungil jäi hageja ja tema esindaja nõude juurde. Hageja selgitas, et lisaks muudele kulutustele on hageja ema tasunud tema edasi õppima minekuks vajalike ettevalmistuskursuste eest ja soetanud hagejale odava sülearvuti. 11. Kostja vaidles hagile vastu, kuivõrd hageja poolt esile toodud kulutused on tema hinnangul üle paisutatud. Kostja avaldas, et ta on nõus tasuma elatist minimaalses summas. Kostja hinnangul oleks hageja mõistlikud igakuised ülalpidamiskulud järgmised: kooli ühiskülastused summas 4.00 krooni, koolitoiduraha summas 437.00 krooni, kulud töövihikutele summas 17.00 krooni, koolitarbed (kaustikud) summas 111 krooni, sporditarbed/riided/jalanõud/ summas 167.00 krooni, isiklikud hügieenitarbed summas 100.00 krooni, toit summas 750.00 krooni, riided/jalanõud/ sukkpüksid 100.00 krooni kuus, transport 90.00 krooni, vaba aja kulud 100.00 krooni. Kostja vaidleb vastu kooli õppemaksule, kuivõrd gümnaasiumiharidus on tasuta ja hageja ei pea õppima kallis erakoolis, lisaks on hageja ema poolt käesoleva õppeaasta raha juba tasutud ajal, mil kostja tasus elatist. Samuti ei ole põhjendatud lõpetamisega seotud kulud, kuivõrd see on hageja eralõbu. Kool ei korralda lõpupidu ega ekskursiooni, kool korraldab lõpuaktuse, mis ei too kaasa vanematele kulutusi. Ka ei ole põhjendatud kulutused tervishoiule ja sidekulud. Ka ei ole põhjendatud sellises ulatuses kulutused eluasemele, kuivõrd kostja on pakkunud hagejale võimalust elada tema juures.

12. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära nii hageja kui kostja seisukohad, uurinud poolte poolt kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

13. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Elatise suuruse kindlaks määramisel juhindub kohus Perekonnaseaduse § 61 lg 2 sätetest, mille kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana ning lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohtuotsuse tegemise ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär

Lk 4 (6) 4350.00 krooni, hagiavalduse esitamise ajal 3600.00 krooni. Seega ei või elatis käesoleval ajal olla ühele lapsele väiksem kui 2175.00 krooni kuus.

14. PKS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes selles sättes nimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. CR õpib 12. klassis ja sai XXX.a so XXX õppeaastal täisealiseks. Nimetatud asjaolud on tõendatud kohtule esitatud CRi sünnitunnistusega (tlk 24) ja 26.09.2007 tõendiga nr C-A-10/204 (tlk25). Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole oma gümnaasiumis õppiva täisealise tütre ülalpidamiskohustust täitnud.

15. Hageja väidete kohaselt kulub tema ülalpidamiseks kokku keskmiselt 10153.00 krooni igakuiselt, milleks palub kostjalt välja mõista koos tulumaksuga 5945.00 krooni. Kostja ei ole nõus elatist tasuma miinimumsummast suuremas summas põhjusel, et hageja kulutused on ülepaisutatud ning kostja enda sissetulek ei ole piisav. Kostja hinnangul oleks hageja mõistlikud kulutused summas 1876.00 krooni.

16. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja kulutuste suurusele on osaliselt põhjendatud. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Samas tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kohus leiab, et hageja kulutustest on põhjendatud kulutused õppemaksule summas 3300.00 krooni kuus. Kohus arvestab siinjuures sellega, et hageja kooli valik oli esialgselt vanemate ühine otsus, kostja ei vaielnud hageja õppimisele tasulises erakoolis vastu abielu lahutamise ja hageja ülapidamiseks elatise väljamõistmise ajal. Ka ei ole kostja esitanud kohtule hagi elatise vähendamiseks. Käesoleval ajal õpib hageja gümnaasiumi viimases klassis, kohtu hinnangul ei ole koolivahetus sellisel olulisel kooli etapil mõistlik. Asjaolu, et hageja ema on leidnud võimaluse tasuda kooli õppemaks ettemaksuna ajal, mil kostja tasus hageja emale elatist 2000 krooni kuus. 17. Kohus leiab, et on põhjendatud hageja kulutused seoses kooli ühiskülastustega summas 100.00 krooni. Hageja selgitas kohtuistungil, et seoses õppetööga on kooli õpilastel kohustus külastada teatrietendusi ja kunstinäitusi ning kirjutada nendest retsensioone. Kostja vaidleb kulutuse suurusele vastu ning on kohtule esitanud tõendi, mille kohaselt on kool organiseerinud ühe ühiskülastuse KUMUsse, maksumusega 30.00 krooni. Kuigi esitatud tõendist nähtub, et reaalselt on toimunud üks kooli poolt organiseeritud ühiskülastus, leiab kohus, et õppetöö käigus võib hagejal esineda ka muid klassi poolt organiseeritud külastusi või õppetöös vajalikke etenduste- või näituste organiseerimata üksikkülastusi ning nimetatud kulutus on põhjendatud. Kohus loeb põhjendatuteks ka kulutused koolitarvetele summas 111 krooni, sporditarvetele summas 167.00 krooni, isiklikele hügieenitarvetele summas 200.00 krooni, toidule summas 1500.00 krooni, riidetele summas 500.00 krooni, transpordile 170.00 krooni, tervishoiule ja ravimitele 50.00 krooni, hageja sidekuludele 200.00 krooni, samuti vaba aja kuludele 300.00 krooni. Kohus leiab, et noor neiuna vajab hageja mõistlikul määral suhtlemist sõpradega ning tegelemist hobide, harrastustega.

18. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hageja igakuised kulutused koolitoidule on ligikaudu 600.00 krooni kuus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja kulutused koolitoidule on mõistlikud summas 437.00 krooni, kuna osadel kuudel on toiduraha väiksem koolivaheaja tõttu.

Lk 5 (6) 19. Kohus ei pea põhjendatuks kulutusi koolivormile, kuivõrd gümnaasiumiosas ei ole koolivorm kohustuslik ning kostja esitatud tõendist nähtuvalt on hagejale viimati ostetud koolivorm 2003.a. Kool on küll kehtestanud koolis riietusele kindlad normid, kuid nende järgimiseks ei pea hageja ostma spetsiaalseid koolis käimise riideid, vaid hagejal on võimalik kohandada kogu oma ülejäänud rõivastevalikut kooli nõuetele. Ka ei ole põhjendatud hageja väidetud kulutus töövihikutele kogusummas 2000.00 krooni, kuivõrd on tõendamist leidnud, et hageja on teinud kulutusi töövihikutele 2007/2008 õppeaastal kokku summas 157.50 krooni. Kohus ei pea mõistlikuks ka hageja kulutusi eluasemele summas 1500.00 krooni. Kohus leiab, et hageja kulutusteks saab pidada tema osa kommunaalmaksetest, korteriliisingut ja -kindlustust hageja kulutusteks pidada ei saa, need on liisinguvõtja või korteriomaniku kohustused. Seega hindab kohus hageja osaks eluasemekulude kandmisel 700.00 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväidet eluaseme kuludele, kuivõrd asja materjalidest nähtub, et poolte omavahelised suhted on halvad. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja saaks elama tulla kostja juurde.

20. Hageja väitel moodustavad kooli lõpetamisega seotud ühekordsed kulud (pidulikud riided/kingad/ lilled ja lõpupidu ja ekskursioon) kokku 10000.00 krooni. Kohus möönab, et gümnaasiumi lõpetamine on noore inimese ja tema vanemate elus oluline sündmus ning selle puhul on kombeks teha suuremaid kulutusi, kuid kulutused kooli lõpetamisele on seotud ennekõike vanemate varalise seisundiga, mille järgi tuleb kohandada kulutusi. Igakuise elatusrahana lapsele ei kuulu väljamõistmisele summa, mille ulatuses laps suudab tarbida või mille ulatuses kulutamist üks lapsevanematest vajalikuks peab. Kohus hindab kooli lõpetamisega seotud mõistlikeks kulutusteks 2500.00 krooni. Eeltoodu alusel hindab kohus hageja põhjendatud kulutusteks ligikaudu 8000 krooni kuus.

21. PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et hageja ema varaline seisund on märgatavalt parem kui kostjal. Kohtule esitatud hageja ema töötasu tõendi kohaselt on hageja ema töötasu 16300.00 krooni kuus, kostja netosissetulek on 6000.00 krooni kuus, millele lisandub kostja tööandja poolt makstav autokompensatsioon 1000.00 krooni kuus (tlk 38). 22. Kostja ei ole nõus elatist tasuma miinimumsummast suuremas summas põhjusel, et hageja kulutused on ülepaisutatud ning kostja enda sissetulek ei ole piisav. Tervislikel põhjustel ei saa kostja teha paremini tasustavat rasket füüsilist tööd. Viimatinimetatud asjaolu kinnitamiseks esitas kostja kohtule oma perearsti tõendi (tlk 97). Samas ei nähtu kostja esitatud tõendist, et kostja oleks kaotanud täielikult või osaliselt töövõime. Kohus märgib, et 44-aastasel meesterahval on võimalik Eesti Vabariigis käesoleval ajal leida ka paremini tasustatav töö, mis ei ole füüsiline töö. 23. Lisaks osutab kohus asjaolule, et kostja on olnud võimeline oma sissetulekute juures tasuma lapse täisealiseks saamiseni kohtuotsusega väljamõistetud elatist 2000 krooni kuus. Kuna käesolevas asjas puuduvad veenvad argumendid, miks ei saa kostja selles summas elatist edaspidi tasuda, siis peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista igakuine elatusraha alates hagi esitamisest kuni 31.12.2007 summas 2000.00 krooni. Arvestades asjaolu, et alates 2008.a. jääks nimetatud elatisesumma väiksemaks kui seaduses sätestatud alammäär, leiab kohus, et põhjendatud on võrdeliselt palga alammäära tõusuga ning eelnevalt tasutud elatisemääraga mõista kostjalt hageja

Lk 6 (6) kasuks välja igakuine elatis alates 01.01.2008 kuni hageja õpingute lõppemiseni so juunini 2008 2375.00 krooni kuus.

MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, leiab kohus, et pool hageja kohtukuludest tuleb jätta kostja kanda ning kostja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Krista Kirspuu Kohtunik