3-07-2255/11 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-07-2255

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-07-2255 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi AS N kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Pärnu Linnavalitsuse 01.10.2007 korraldus nr 685; - kohustada Pärnu Linnavalitsust ühe kuu jooksul alates käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumisest läbivaatama AS N taotlus hasartmängukoha avamiseks Pärnus Riia mnt 74 asuva ärihoone I korrusel; - väljamõista Pärnu Linnavalitsuselt kaebaja kasuks tema poolt asjas kantud kohtukulud.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

24. jaanuar 2008 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja AS N esindajad juhatuse liige Margit Kohv ja advokaat Andres Past, Vastustaja Pärnu Linnavalitsuse esindaja Katri Pruuli RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata AS N kaebus haldusasjas nr 3-07-2255.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 12. veebruar 2008.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval

3-07-2255

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

01.06.2006 andis AS H AS-le N üürile Pärnu Riia mnt 74 asuva ärihoone ruumid kasutamiseks kasiino ja baarina (tl 32). 21.11.2006 esitas AS H Pärnu Linnavalituse planeerimisosakonnale taotluse hoones asuvate ruumide kasutusotstarbe muutmiseks – tantsusaal, diskoteek, kasiino (tl 48). 09.01.2007 teatati AS-le H, et asukoht ei ole sobiv kasiino avamiseks (tl 53). 26.02.2007 esitas AS H teistkordselt taotluse Pärnu Riia mnt 74 hoones asuvate ruumide kasutusotstarbe muutmiseks – tantsusaal, diskoteek, kasiino (tl 54-56). 19.04.2007 teatas Pärnu Linnavalitsus AS-le H, et kasutusotstarbe muutmise taotlust kasiino osas ei rahuldata (tl 25). 03.08.2007 esitas AS N Pärnu Linnavalitsusele taotluse nõusoleku saamiseks mängukoha avamiseks Pärnu Riia mnt 74 asuva hoone I korrusel (tl 57). 06.09.2007 saatis Pärnu Linnavalitsuse vastav komisjon AS-le N oma arvamuse esitatud taotluse osas ning andis tähtaja arvamusele vastuväidete esitamiseks (tl 27-31). 01.10.2007 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 685 otsustati jätta rahuldamata AS N taotlus anda nõusolek Pärnus Riia mnt 74 hasartmängukoha avamiseks (tl 17-24). 05.11.2007 esitas AS N kohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 01.10.2007 korraldusele nr 685 ning taotluse kohustada Pärnu Linnavalitsust uuesti läbivaatama AS N taotlus hasartmängukoha avamiseks Pärnus Riia mnt 74 asuva ärihoone I korrusel (tl 5- 15). 03.12.2007 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuväited kaebusele (tl 41-47).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse kohaselt on äriühingu põhiliseks tegevusalaks hasartmängude korraldamine ning äriühingule on väljastatud vastav tegevusluba. Kaebaja hinnangul rikub vaidlustatud korraldus kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega. Kaebaja on seisukohal, et tema taotlust hasartmängu mängukoha avamiseks ei ole lahendatud proportsionaalselt. Kaebaja selgituste kohaselt on ettevõtlusvabadus kõigi ja igaühe õigus, mida riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab võib kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Kaebaja väidetel ei ole kohalikule omavalitsusele antud õigust keelata hasartmängu mängukoha avamist mistahes linnaosas, sest taolist piirangut ei tulene põhiseadusest. Kaebaja kinnitusel vastab taotletud kohas avatavas mängukoha tulevane majandutegevus HasMS §-des 8,9,10 sätestatud nõuetele. Korralduses toodud viited laste ja noorukite eemale hoidmise kohta kasiinost, ei ole kaebaja väidetel asjakohased, sest HasMS sisalduvad piirangud välistavad kasiiono ruumides alla 21. aastaste isikute viibimise. Samuti ei ole korralduses kasiinio lahtioleku aegade hindamisel kaalutud võimalust kaiino lahtioleku aegade lühendamiseks. Kaebaja hinnangul ei ole proportsionaalne keelduda loa andmisest põhjusel, et kasiinol on liiga ahvatlev ja pilkupüüdev reklaam. Antud juhul oleks kohalik omavalitsus saanud teha probleemi lahendmaiseks omapoolsed ettepanekud. Hasartmängude korraldaldamise võrdlemine narkootikumide ja alkoholi tarbimisega ei ole asjakohased. Kaebaja on seisukohal, et AS N ei kaastatud taotluse lahendamisel haldusmenetlusse nõuetekohaselt ja efektiivselt ning see on viinud taotluse ebaõige lahedamisele ja kaebajale antud tähtaeg 18.09.2007 oli ebamõistlikult lühike. Samuti on korralduses ebapiisvalt kajastatud kaebaja kaasamist haldusakti andmisele. Korralduse kohaselt toimus asjaajamine peamiselt AS-ga H, mitte kaebaja esindajatega. Antud tegevusega on rikutud menetlusosalise ärakuulamise põhimõtet. Oluline on ka kaebaja suure mahuline investeering Riia mnt 74 objekti. Kaebaja hinnangul ei saa kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil kehtestada piirkondi, kus hasartmängude korraldamine võiks enam kahjustada avalikke või kolmandate isikute huve. Kaebaja väidetel on vastustaja korralduses kaalunud ebaõigeid asjaolusid ja põhiõiguseid. Linnavalitsus oleks korralduses pidanud hindama ettevõtlusvabadust, selle piiramist ning

3-07-2255

võimalike kolmandate isikute heaolu või selle puudumist. Seetõttu on korralduse andmisel väljutud kaalutlusõiguse piiridest ja toetutud mittetarvilikele kaalutlustele. Kaebaja eesmärgiks on saada luba hasartmängu mängukoha avamiseks vaidlusalusel aadressil ning selle saavutamiseks tuleb esitatud taotlus uuesti läbivaadata.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul on kaevatav korraldus seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja selgituste kohaselt oli kaebaja juba 01.06.2006 üürilepingu sõlmimisel teadlik, et Riia mnt 74 hoonel puudub kasutusluba ehitise kasutamiseks „tantsusaal, diskoteek, kasiinona“. AS H poolt 21.11.2006 esitatud kasutusotstarbe muutmise taotlus vaadati läbi linnavalitsuse vastava komisjoni töökoosolekul ning komisjoni seisukoht teatati taotlejale 09.01.2007, kus märgiti, et asukoht ei ole sobiv kasiinole. AS H poolt esitati vastav taotluse teistkordselt, mida arutati vastava komisjoni poolt, kus osales ka kaebaja esindaja, kes esitas omapoolsed seisukohad ja vastuväited linnavalitsuse 09.01.2007 kirjas toodud seisukohtadele.

Kaebaja esindaja seisukohad kanti koosoleku protokolli. 19.04.2007 teatati AS-le H, et ehitise kasutusotstarvet taotletud asukohas kasiinio avamiseks, ei rahuldata. Komisjoni seisukoht teatati ka kaebajale. 25.06.2007 esitas taotluse kasiino avamiseks kaebaja. Taotluses märkis kaebaja, et on hasartmängukoha avamiseks investeerinud olulise summa. Taotlust arutati vastava komisjoni 27.08.2007 toimunud töökoosolekul. Komisjoni ettepanek taotluse rahuldamata jätmise kohta, tehti kaebajale teatavaks ning anti kaebajale võimalus esitada asjas oma seisukohad, kuid antud tähtajaks kaebaja ei vastanud.

Hasarmänguseadus annab linnavalitsusele õiguse otsustada hasarmängukoha teatud aadressil avamise lubatavuse üle ning nimetatud sätte eesmärk on piirata hasarmängukoha avamist piirkonnas, kus selle tegevus ei ole soovitav, arvestades piirkonnas asuvate isikute huve. Ettevõtluse piiramine ei ole ebaproportsionaalne, kui see on antud olukorras vajalik ja seda tehakse kooskõlas seadusega. Mängukoha avamiseks nõusoleku andmine on seotud konkreetse asukohaga ning seetõttu tuleb arvestada konkreetse piirkonna iseärasusi. Nõusoleku andmise kaalumine võimaldab linnal piirata hasarmängukohtade kontrollimatut levikut ning kaitsta seeläbi avalikku huvi.

Nõusoleku andmine ei ole seotud hasarmänguseaduse nõuetega mängukohale. Linnavalitsuse selgituste kohaselt ei ole nõusoleku mitteandmisega piiratud kaebaja vabadust tegeleda ettevõtlusega, vaid on keelatud sellega tegelda ebasobivas kohas. Kaebajal on võimalik tegelda ettevõtlusega mujal Pärnu linnas, kus inimestel ei ole niivõrd suurt riski sattuda mängusõltuvusse, kui oma elukoha lähedal. Vastustaja hinnangul oli käesoleval juhul vajalik ja proportsionaalne piirata kaebaja tegevust ning kaevatav korraldus oli kohane meede kaebaja ärilise tegevuse piiramiseks antud piirkonnas.

Isiku enda poolt esitatud avalduste kaudu mängusõltuvuse ärahoidmine on vastustaja hinnangul ebapiisav, sest taolise piirangu kehtestamine sõltub operaatori tahtest ja juba mängusõltuvusse sattunud isiku soovist. Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada oma arvamus enne kaevatava haldusakti vastuvõtmist, kuid kaebaja ei soovinud talle antud võimalust kasutada. Kaebaja esindaja osales AS H taotluse lahendamiseks peetud töökoosolekul ja sai juba siis oma arvamust avaldada. Kaebaja, tehes hoonesse mahukaid investeeringuid, võttis endale ise ebamõistlikke riske, tehes need enne linnavalitsuselt nõusoleku saamist.

Kulutuste tegemine ei saa anda taotlejale eelised nõusoleku taotluse menetlemisel. Kuna sõlmitud üürilepingu kohaselt võib üürnik vaidlusaluse nõusoleku mitte saamisel lepingu üles öelda, siis teadsid pooled juba lepingu sõlmimisel, et mängukoha avamise eelduseks on linnavalitsuse vastav nõusolek. Vastustaja selgituste kohaselt ei tohi meelevaldsed asjaolud mõjutada kaalutlusotsuse vastuvõtmist, kuid vastustaja väidetel on käesoleval juhul kaalutud asjas lahendamisel olulisid asjaolusid, mis olid seotud hoone paiknemisega elamurajooni keskuses, kus on kujunenud tihe sotsiaalne infrasrtuktuur ning seal asuvad lasteaed ja sotsiaalhooldusele suunatud asutused.

Kodu lähedal asuv ja kergesti kättesaadav paheline meelelahutus võib avaldada halba mõju just selles piirkonnas elavatele või külastavatele noortele. Vastustaja hinnangul ei pea kasiino paiknema elamurajoonis, vaid meelelahutusele suunatud tänaval või kompleksis. Vastustaja

3-07-2255

selgituste kohaselt peaks kasiinode sihtgrupiks olema eelkõige turistid, mitte elamurajooni elanikud. Kasiiono kujutab elamurajoonis suurt ohtu elanike hulgas hasarmängusõltuvuse tekkeks ja süvenemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist ja toimingu tegemiseks kohustamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1, p 2. Kaevatav korraldus on vastuvõetud 01.10.2007 ja kaebajale kaebuse kohaselt teatavaks tehtud 05.10.2007. Kaebus on kohtule esitatud 05.11.2007. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1, lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Hasartmänguseaduse § 18 lg 1 alusel on konkreetses mängukohas õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks antavat korraldusluba õigus taotleda isikul, kellele käesoleva seadusega ettenähtud korras on antud tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks. Hasartmänguseadus § 7 lg 3 sätestab, et õnnemängu, kihlveo või totalisaatori mängukoha võib avada üksnes aadressil, mille kohta vastav vallavõi linnavalitsus on andnud kirjaliku nõusoleku enne käesoleva seaduse paragrahv 12 2. lõikes nimetatud korraldusloa taotlemist. Vallavõi linnavalitsus otsustab nõusoleku andmise või mitteandmise hiljemalt kahe kuu jooksul vastava taotluse laekumisest, lähtudes kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud ülesannetest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et viidatud sättes käsitletud kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumine riivab käsitletud seaduse § 18 lg 1 kirjeldatud isiku ettevõtlusvabadust. Samuti ei ole asjas ei ole kaevatavas korralduses vaidlusaluse piirkonna kirjelduse osas tuvastatud faktiliste asjaolude üle.

Hasartmänguseadus § 7 lg-s 3 käsitletud kirjaliku nõusoleku andmine on vastava vallavõi linnavalitsuse kaalutlusotsustus. Viidatud säte annab linnavalitsusele õiguse hinnata hasartmängukoha lubatavust ja sobivust teatud asukohas. Hasartmänguseaduse § 8 sätestab nõuded mängukohale kui ruumile, §-s 9 on toodud hasartmängukorraldaja kohustused, § 10 kirjeldatud nõudeid hasartmängu korraldamisel kasutatavale mänguinventarile. Viidatud sätted ei ole mingil moel seotud hasartmängu mängukoha asukohaga/aadressiga ning seega ei kuulu need sätted kohaldamisele antud vaidluse lahendamisel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Hasartmänguseadus § 7 lg 3 eesmärk on takistada hasartmängukoha avamist piirkonnas, kus hasartmängude korraldamine võib enam kahjustada kolmandate isikute ja avalikke huve. Seetõttu on vajalik ja asjakohane hinnata hasartmängukoha teatud asukohas avamise võimalikke tagajärgi ja sotsiaalseid mõjusid. Kaevatavas korralduses on analüüsitud kasiino võimalikku mõju elamurajoonile, hinnatud antud asukohas elavate ja seal viibivate isikute riski sattuda mängusõltuvusse. Hinnates korralduses toodud hinnanguid kasiino reklaamile, kasiino lahtioleku aegadele, võrdlusele mõnuainetega ja noortele inimestele avaldatava mõju osas, on antud väited esitatud kontekstis seoses mängusõltuvuse leviku analüüsiga ning mõjuga ümbruskonnas elavate isikute huvidele, mitte iseseisva keeldumise alusena (tl 20, 21). Asjas kogutud tõendite kohaselt on nõusoleku andmisest keeldumise eesmärgiks takistada kasiino kui sõltuvust tekitava meelelahutuse kättesaadavust elamurajoonis ja vältida potentsiaalseid sotsiaalabi vajavaid isikud.

3-07-2255

Seega on korralduse motiivid mängukoha ümbruskonna ja mängusõltuvuse ohtude hindamisel asjakohased ja lubatavad.

AS N esitas 25.06.2007 Pärnu Linnavalitsusele taotluse nõusoleku saamiseks õnnemängude korraldamise koha avamiseks Pärnus Riia mnt 74 (tl 57). Haldusmenetluse läbiviimisel peab haldusorgan enne haldusakti andmist kooskõlas HMS § 40 lg 1 andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Pärnu Linnavalitsus esitas 06.09.2007 kaebajale vastava komisjoni seisukohad AS N taotluse osas ning tegi samas kaebajale ettepaneku esitada asjas omapoolsed seisukohad ja vastuväited (tl 27-31). AS N kirjalikku vastust ei esitanud, samuti ei taotlenud kaebaja talle antud tähtaja muutmist ega esitanud muid põhjusi, mille tõttu oli takistatud vastuväidete esitamine. Tulenevalt eeltoodust on alusetud kaebaja väited selle kohta, et kaebaja suhtes rikuti menetlusosalise ärakuulamise põhimõtet ning vastuväidete esitamiseks oli tähtaeg ebapiisav.

Kaebuse kohaselt on linnavalitsus korralduses ebapiisavalt kajastanud AS-i N kaasamist haldusakti andmisele ning korralduse kohaselt toimus asjaajamine peamiselt AS-i H esindajatega. Kaebusest ei selgu, mil moel on haldusmenetluse ebapiisav kajastamine kaevatavas korralduses seotud haldusakti õiguspärasusega. HMS sätetest ei tulene nõuet kajastada haldusaktis üksikasjaliselt haldusmenetluse läbiviimist. Samuti ei selgu kaebusest, millist asjas olulist õiguslikku tähtsust omab 25.06.2007 esitatud taotluse lahendamiseks haldusmenetluse läbiviimisel kaebajale 14.03.2007 koosoleku kohta teabe andmine. AS H on esitanud Pärnu Linnavalitsusele taotlusi Riia mnt 74 kasutusotstarbe muutmiseks ja hasartmängukoha avamiseks. Esitatud taotluste kohaselt hakkaks mängukohta opereerima AS N (tl 26, 32, 48, 50-51, 53, 54-56). Viidates 25.06.2007 taotluses oma esindaja osavõtule 14.03.2007 Pärnu Linnavalitsuses toimunud koosolekule (tl 26) ning taotledes koosoleku otsusest teavitamist, võtab kaebaja omaks, et AS H ja AS N poolt kaevatava korralduses käsitletud taotlused on omavahel otseselt seotud ning tegelikkuses osales kaebaja haldusmenetluse AS H taotluse lahendamisel (tl 57). Seetõttu on kohtu hinnangul korralduse arusaadavuse ja selguse huvides põhjendatud AS H osas läbiviidud haldusmenetluse kirjeldamine kaevatavas korralduses. Hinnates kaebaja kaebuses ja kohtuistungil esitatud väiteid, oli korraldus kaebajale haldusmenetluse kajastamise osa arusaadav. Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus korralduse vormistamisel selliseid vormilisi puuduseid, mis võisid kaasa tuua asja ebaõige lahendi.

Kaebaja väidetel on asjas tähtis ka asjaolu, et AS N on investeerinud Riia mnt 74 objekti olulise summa. Investeeringute sisu ei ole kaebaja selgitanud kaebuses ega Pärnu Linnavalitsusele (tl 23). Kaevatavas korralduse kohaselt on linnavalitsus seisukohal, et AS N on võtnud ebamõistlikke riske, investeerides hoonesse enne linnavalitsusest kirjaliku nõusoleku saamist. Samuti on korralduses selgitatud, et mängukohaks kavandatavatele ruumidele kulutuste tegemine ei anna nõusoleku saamiseks eeliseid ning on märgitud, et kantud kulutused ei pruugi olla tarbetud ruumide muudel eesmärkidel kasutamisel. Korralduses on käsitletud ka kaebaja poolt sõlmitud üürilepingut (tl 23). Kaebuses ei ole esitatud väited, millest saab/võib järeldada, et linnavalitsuse korralduses investeeringutele antud hinnang on ebaõige ja/või kaebajale arusaamatu. Seega on vastustaja kaevatava korralduse vastuvõtmisel andnud hinnangu tehtud investeeringutele ning see on olnud kaebajale arusaadav.

3-07-2255

Põhiseaduse § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Hasartmänguseadusega on sätestatud õiguslikud alused hasartmängude korraldamiseks. Hasartmängu § 7 lg 3 eemärgiks ei ole tagada taotletud asukohas hasartmänguseaduse §-s 8, 9, 10 nõuetele vastava hasartmängukoha avamine, vaid eemärgiga anda kohalikule omavalitsusele õiguse otsustada hasartmängukoha teatud aadressil avamise lubatavuse üle ning vältida hasartmängukoha avamist piirkonnas, kus hasartmängude korraldamine võiks enam kahjustada avalikke või kolmandate isikute huve. Korralduses on märgitud, et nõusoleku mitteandmisel piiratakse kaebaja ettevõtlust üksnes linnavalitsuse hinnangul selleks ebasobivas kohas. Samas on selgitatud, et ettevõtjal on võimalik tegutseda mujal Pärnu linnas (tl 22). Kohtu hinnangul ei ole vastustaja korraldusega kehtestanud oma haldusterritooriumil piirkonda, kus hasartmängude korraldamine võiks enam kahjustada avalikke või kolmandate isikute huve, vaid on tuvastanud, et kaebaja poolt mängukoha avamiseks on taotletud asukoht ebasobiv. Nõusoleku saamiseks taotluse lahendamisel on linnavalitsus kaalunud nii taotleja kui ka avalikke ja kolmandate isikute põhjendatud huve ning arvestanud taotlusega seotud olulisi asjaolusid. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja korralduses toodud põhjendusi on käesoleval juhul nõusoleku mitteandmiseks asjas kaalukas avalik huvi, asja menetlemine viidi läbi lähtudes kehtestatud nõuetest, korraldus on vastuvõetud kooskõlas seadusega ning ei asjas ei ole tehtud kaalutlusvigu.

Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei kuulu rahuldamisele kaebuses esitatud kohustamistaotlus. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud asjas taotluse kohtukulude väljamõistmiseks vastustajalt. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kohtukulud kaebaja kanda.

Annika Vendik Kohtunik