2-07-48856/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-07-48856

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-07-48856 Tsiviilasi Lindorff Eesti AS hagi L K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Lindorff Eesti AS (registrikood 10231048, asukoht Rävala pst 5 Tallinn 10143); hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Katrin Verma; kostja L K ( )

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt L Kilt (K) Lindorff Eesti AS kasuks võlg summas 9 075.51 (üheksa tuhat seitsekümmend viis krooni ja viiskümmend üks senti) krooni ja seisuga 21.11.2007.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 4 401.07 (neli tuhat nelisada üks krooni ja seitse senti) krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 22.11.2007.a.

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

2-07-48856

2 Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 1.1 Hagiavalduse kohaselt müüs Stockmann AS kostjale sidevahendi abil sõlmitud ostu- müügi lepingute alusel Hobby Halli kaubamärgi all tabelis esitatud tootenumbrile vastavaid kaupu. 1.2 Stockmann AS müüs kostjale kaupa summas 10 246,00 (kümme tuhat kakssada nelikümmend kuus) krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud summas 9 075,51 (üheksa tuhat seitsekümmend viis krooni ja viiskümmend üks senti) krooni. Kohustuse olemasolu on kostja tunnistanud nõude osalise tasumisega.

Toote nr makse- tähtaeg summa tasutud tasumata Viivise arvestamise perioodi algus Viivise arvestamise perioodi lõpp Viivitatud päevi Kogu viivis seisuga 21.11.2007 472414 12.05.03 3047.00 516.49 2 530.51 13.05.03 21.11.07 1628 1235.90 474505 28.05.03 3467.00 353.00 3124.00 29.05.03 21.11.07 1612 1510.77 474501 28.05.03 3732.00 311.00 3 421.00 29.05.03 21.11.07 1612 1654.40 Kokku 10246.00 1170.49 9 075.51

4 401.07

1.3. Hageja ja Stockmann AS-i vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu kohaselt loovutas Stockmann AS hagejale sidevahendi abi sõlmitud ja järelmaksuga ostu-müügi lepingutest tulenevad nõuded (lisa 1). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). 2.2. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni. Viivitusintressi määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164). 2.3. Hageja esindajal, Lindorff Eesti AS-l, ei ole õnnestunud kostjaga kohtuvälist kompromissi saavutada. 2.4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 363 lg 1 p. 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. 2.5. Seisuga 21.11.2007.a. on viivitusintressi summa viivitusintressis 4 401,07 (neli tuhat nelisada üks krooni ja seitse senti) krooni. Tuginedes TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul mõista kostjalt viivise summa välja kuni nõude täitmiseni. 2.6. Lindorff Eesti AS on 20.11.2007.a. tasunud riigilõivu summas 750,00 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369 ning selgituseks Lindorff Eesti AS VS L K.

2-07-48856

3 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes: VÕS §-dest 8 lg 2, 9, 52, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 103, 108 lg 1,113 lg 1, 164 lg 1, 208 lg 1, TsMS §-dest 2, 3 lg 1,9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 362 lg 1, 363, 367 palub hageja: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja võlanõue summas 9 075,51 (üheksa tuhat seitsekümmend viis krooni ja viiskümmend üks senti) krooni; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja seisuga 21.11.2007.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 4 401,07 (neli tuhat nelisada üks krooni ja seitse senti) krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 22.11.2007.a.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 13-14, 15/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 06.12.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 13-14/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 08.12.2007.a. /t.l. 15/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 750 krooni. Hageja pole hagis märkinud, kelle kanda jätta menetluskulud. Kohus märgib selle kohta järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlus- osaliste vahel.

2-07-48856

4 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetlus- kulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik