Legislator Case Law & Legislation
2-07-14001/10 AI generated

2-07-14001/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-14001/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-07-14001/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-07-14001

Määruse kuupäev

12.veebruar 2008

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

JL(isikukood XXX, XXX) avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

21.jaanuar 2008

Istungil osalenud isikud

Avaldaja JL, puudutatud isik OL, LOV esindaja Marija Puškina

Resolutsioon

Rahuldada JL avaldus.

Kohustada OLt võimaldada JLl kohtuda regulaarselt kuni 3 tundi 3 korda nädalas poja ML(sünd. XXX). Esialgselt, so vähemalt 3 kuu jooksul toimub lapse ja isa kohtumine lastekaitse spetsialisti juuresolekul.

Edasikaebamise kord.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik JL esitas 12.04.2007 kohtule avalduse, milles palub kindlaks määrata suhtlemiskord oma poja ML. JL a OL abielu on sõlmitud XXX. Abielust on sündinud XXX poeg ML. Abielu lahutati XXX. Käesoleval ajal elavad abikaasad eraldi elukohtades. Laps elab koos ema OLga. Lapse ema takistab avaldajal lapsega kohtumisi ning suhtlemist, millest tulenevalt pöördus avaldaja kohtusse, paludes määrata kindlaks suhtlemiskord selliselt, et isa saaks oos lapsega veeta vähemalt 3 tundi 3 korda nädalas.

Kohtuistungil ära kuulatud: Avaldaja JL jääb oma avalduse juurde.

OL ei nõustu avaldaja nõudega. JL ei täida oma kohustusi lapse suhtes, ta ei tunne huvi lapse vastu. Laps on allergiline, paljud toiduained on talle vastunäidustatud ning sellega peab arvestama. Isa aga ei tunne lapse tervise vastu üldse huvi. OL soovib oma last ise kasvatada, ta ei usalda last sellisele isikule, nagu on avaldaja. OL nõustub elatusrahast loobuma selleks, et avaldajal oleks võimalik üksi last kasvatada ning et laps isaga ei kohtuks.

Lasnamäe LOV esindaja leiab, et JL saab hakkama oma lapse kasvatamisega ilma ema juuresolekuta ning eestkosteasutus toetab isa soovitud kohtumissagedust 3 korda nädalas 3 tundi korraga. Juhul kui OL ei usalda avaldajat on võimalik isa kohtumised lapsega toimuda ka sotsiaaltöötaja juuresolekul. Arvamus on kooskõlastatud Mustamäe LOV Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialistiga.

ML esindaja 01.11.2007 kohtuistungil nõustus avaldaja taotlusega lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, kuid lapse huvidest lähtuvalt leidis, et isa ja lapse kohtumise juures võiks olla lastekaitse töötaja, mitte aga ema.

Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seletused ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud.

Lastekaitse seaduse § 28 sätestab, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.

PKS § 52 lg 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus suhelda lapsega. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi 2.lõike järgi kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

Vaidlus puudub selles, et JL ei ole pojaga kohtunud alates 2007 augustist. Vanemate omavahelised suhted on pingelised, millest tulenevalt ei olnud võimalik ka pereterapeudi teenuse kasutamine, eesmärgiga jõuda lapsega suhtlemise korraldamises kompromissile.

Kohtu arvates puudub põhjus keelata JLl oma pojaga suhtlemine. JL on lapse isa, kellel on kõik seadusega ettenähtud õigused poja M suhtes. JL vanemaõigusi poja suhtes ei ole piiratud ega ära võetud. Ka ei ole asja arutamisel leidnud tõendamist, et suhtlemine pojaga kahjustaks kuidagi last või tema huve. OL poolt esitatud fotol kajastatut selgitas avaldaja, kui naljafotoga. Fotol on näha, kuidas isa hoiab õllepudelit lapse suul. Foto on tehtud , mil vanemad elasid koos. Juhul kui isa tegevusest tulenevalt oleks lapse tervis olnud reaalselt ohus, siis oli teise vanema kohustus võtta tarvitusele seadusest tulenevad abinõud sellise rikkumise edaspidiseks ärahoidmiseks. Asja materjalidest ega OL seletusest ei tulene, et JLl oli või on probleeme alkoholiga. Asjaolu, et laps on allergiline ja tihti haige ei ole põhjuseks, et keelata lapsel lahus oleva vanemaga suhtlemine.

Arvestades menetlusosaliste seisukohti ning lähtudes lapse huvist leiab kohus, et otstarbekas on määrata avaldajal lapsega suhtlemiseks järgmine kord: JLl on võimalik poja Ma suhelda 3 tundi kolmel korral nädalas. Kuna laps ei ole oma isaga pikal ajal kohtunud, siis lapse huvidest lähtuvalt

peaks vähemalt esimestel kuudel toimuma isa ja lapse kokkusaamine lastekaitse spetsialisti juuresolekul. Kohtumise korraldamise täpse koha ja aja määramisel tuleb lapse vanematel oma vahel kokku leppida ning see kooskõlastada Lasnamäe LOV või Mustamäe LOV lastekaitse spetsialistidega.

Koidula Laurisaar kohtunik