2-07-51211/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

12. veebruar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-51211 Elisa Eesti AS versus Janno Oja Hagi ese võla 8 370.07 krooni ja viiviste väljamõistmiseks Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10178070; aadress Vilmsi 47, 10126, Tallinn) Hageja esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143, Tallinn) Kostja Janno Oja (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx x-x, xxxxx,xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Elisa Eesti AS hagis Janno Oja vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks:

1.1 rahuldada hagi võla nõudes ja välja mõista Janno Ojalt Elisa Eesti AS kasuks 8 370 (kaheksa tuhat kolmsada seitsekümmend) krooni 07 senti;

1.2 rahuldada hagi viivitusintressi nõudes ja välja mõista Janno Ojalt Elisa Eesti AS kasuks seisuga 07. detsember 2007 sissenõutavaks viivitusintress 5 875 (viis tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni 79 senti ja alates 08. detsember 2007 viivitusintressis protsendimääraga 0,15% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni, arvestusega, et kogu viivitusintress ei ületaks väljamõistetud põhivõlga 8 370.07 krooni. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 välja mõista Janno Ojalt menetluskulud 1 650 (üks tuhat kuussada viiskümmend) krooni Elisa Eesti AS kasuks;

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;

3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik Kohus on saatnud 19. detsembril 2007 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 05. jaanuar 2008 hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt kostja aadressile edastatud ja kohtule tagastatud väljastusteatest teeb kohus järelduse, et kostja on edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel, milles on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 (Viivisenõuded kõrvalnõudena) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude rahuldamise aluseks on TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2.3 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja on esitanud peale hagiavalduse esitamist menetluskulude arvestuse. Avaldusest nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 650 krooni ja hageja esindaja kulu 3 300 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kohus peab kohus võimalikuks arvestades TsMS §-des 173 ja 174 sätestatut ning hageja hagis esitatud taotlust menetluskuludes, välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Lepingulise esindaja õigusabikulud 3 300 krooni ei ole vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306 on vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 kehtestatud tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks hagihinna

8 000 kuni 9 000 krooni puhul on 3 300 krooni. Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 1 000 krooni. Kohus osutab tähelepanu veel sellele, et hageja kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n. n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt teiste kostjate vastu ja on oma sisu poolest ühetaolised madala keerukuse astmega. Arvestades hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes tuleb välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 1 650 krooni.

Toomas Lillsaar

Kohtunik