3-07-1234/11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1234 Haldusasi OÜ Zavod kaebus Maksuja Tolliameti 06.03.2007 intressinõude nr 12-5/7 tühistamise nõudes ning Maksuja Tolliameti kohustamise nõudes edaspidi hoiduma intressinõudes nr 12-5/7 käsitletava intressivõla osas täitetoimingutest Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Zavod, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Jaanus Jõgi Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Zavod apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.10.2007 otsus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 09.10.2007 otsus muutmata ja OÜ Zavod apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Ida maksukeskuse 20.05.2005 maksuotsuse nr 12-5/53 ning Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) 08.08.2005 vaideotsuse nr 165-1 alusel kohustati OÜ-d Zavod tasuma täiendavalt tulumaksu 1997. aasta eest 81 068 krooni ja 1998. aasta eest 115 213 krooni. Tartu Halduskohtu 05.01.2006 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-05-747 jäeti maksuotsuse peale esitatud kaebus rahuldamata, Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2006 kohtuotsusega nr 3-05-747 jäeti Tartu Halduskohtu 05.01.2006 otsus muutmata. Riigikohus jättis 29.08.2006 määrusega kaebuse

3-07-1234 2(4) esitaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 02.02.2007 laekus kaebuse esitajalt MTA pangakontole 196 281 krooni, millega MTA luges maksuvõla tasutuks. 06.03.2007 intressinõudega nr 12-5/7 kohustas MTA kaebuse esitajat tasuma tähtajaks tasumata ettevõtte tulumaksult arvutatud intressi summas 151 778 krooni. MTA 18.05.2007 vaideotsusega nr 6-1/109-1 jäeti OÜ Zavod vaie intressinõude tühistamiseks rahuldamata.

2. OÜ Zavod esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.03.2007 intressinõude nr 12-5/7 tühistamiseks ja intressinõude täitetoimingutest hoidumiseks. Kaebaja leidis, et vaidlusaluse intressivõla sundtäitmine on aegunud ning seepärast puudub vastustajal õigus selles osas täitetoiminguid sooritada.

3. Tallinna Halduskohus jättis 09.10.2007 otsusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Põhjendused:

1) Käesoleval juhul tuleb intressinõude aegumist arvestada kehtiva MKS sätete järgi, kuna MKS § 164 lg 1 sätestab, et ka enne 2002. aastat tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse MKS kehtiva redaktsiooni alusel. Sellist tõlgendust toetab ka Riigikohtu 29.03.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-7-06. Riigikohus on mitmes lahendis (3-3-1-7-06, 3-3-1-9-06, 3-3-1-11-06, 3-3-1-74-06 ja 3-3-1-75-06) andnud hinnangu intresside aegumisele. Käesolevas haldusasjas on rakendatavad otsuses nr 3-3-1-7-06 sisalduvad seisukohad, kuna vaidluse asjaolud on võrdlemisi sarnased. Riigikohus on eeltoodud otsuses asunud seisukohale, et tulenevalt MKS § 164 lg-st 1 nõutakse enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlg sisse kehtivas MKS-s sätestatud korras. Seetõttu kuulub kohaldamisele alates 01.07.2002 kehtima hakanud MKS.

2) MKS § 165 lg 1 ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest see reguleerib juhtusid, kus esineb aegumise peatumine (§ 99) ja katkemine (§ 132 lg-d 4-6). Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et intressi määramise või selle sissenõudmise aegumine oleks peatunud või katkenud. Seega ei saa selle üle ka vaidlust olla ning kaebuse esitaja viited MKS § 165 lg-le 1 ei ole seega asjakohased. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kohaldamisele ei kuulu kuni 01.07.2002 kehtinud MKS, ei saa kohus käesoleva haldusasja lahendamisel lähtuda ka eeltoodud MKS § 24 lõikest 2. Sel põhjusel on kaebuse esitaja poolt esitatud väide, et põhivõla maksumenetluse käigus viidi läbi revisjoni asemel üksikkontroll, ainetu. Samuti ei nähtu Tartu Halduskohtu jõustunud 05.01.2006 otsusest, et maksuotsus põhivõla osas oleks seoses aegumisega tühistatud või et kohus oleks leidnud, et tegemist oli üksikkontrolliga.

3) MKS § 118 lg 1 järgi on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast. Riigikohus on eelnevalt viidatud otsuse punktis 10 selgitanud, et MKS §-s 118 kasutatud intressi arvestamise aegumise all tuleb mõista ka intressi määramise aegumist. Selline järeldus tuleneb MKS § 115 lg-st 1, mis sätestab maksukohustuslase kohustuse arvestada ja tasuda intressi. Kui intressi ei pea enam arvestama (intressi arvestamise aegumine), siis lõpeb ka intressi tasumise kohustus, mis tähendab, et intressi ei saa enam aegumise tõttu määrata. Kui maksusumma on tasutud, siis peavad intressid olema lõplikult arvutatud ja seepärast on intressinõude esitamise aegumise üheaastane tähtaeg piisav. Seega on selles ja analoogilistes asjades oluline, kas ja millal maksusumma, st põhivõlg, tasuti (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-7-06 p 12). Käesolevas maksuasjas on OÜ Zavod tasunud põhivõla 02.02.2007. Seega aegub MKS § 118 lg 1 kohaselt lõpliku intressisumma määramine hiljemalt 02.02.2008. Kuna intressisumma on määratud 06.03.2007, siis ei saa see olla ka aegunud MKS § 118 lg 1 mõttes.

4) MKS § 128 lg 2 p 2 järgi on maksuvõla sundtäitmine lubatud siis, kui nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud. Kaevatavat

3-07-1234 3(4) intressinõude korraldust tuleb käsitleda ka sundtäitmise hoiatusena. Intressinõude leheküljel nr 2 on maksuhaldur viidanud MKS § 130 lg-le 1, mis annab maksuhaldurile õiguse algatada maksuvõla mittetasumisel sundtäitmine. Seega on tegemist MKS § 129 lg-tele 1 ja 3 vastava sundtäitmise hoiatusega. Kuna MKS § 115 lg-le 3 vastav intressinõue on kaebajale teatavaks tehtud ega ole aegunud, puudub kohtul alus keelata vastustajal OÜ Zavod intressivõla suhtes täitetoimingute tegemine.

5) Kaebaja väited õiguskindluse printsiibi rikkumisest alates 01.07.2002 kehtiva MKS kohaldamise tõttu maksuvõla sissenõudmisel ja MKS rakendussätete ebaselgusest ei ole põhjendatud. Ebasoodsa tagasiulatuva mõjuga aga ei saa olla tegemist olukorras, kus kaebuse esitaja pidi maksu õigeaegsel tasumata jätmisel teadma, et koos hilisema maksusumma tasumisega kuuluvad tasumisele ka intressid. Intresside määramine ning intressivõla sundtäitmine on menetlustoimingud, mida tuleb haldusõiguse üldprintsiipide kohaselt teostada kehtivate menetlussätete alusel. Olukorras, kus kaebuse esitaja lõplik intressivõlg selgus alles põhivõla tasumisel, 01.07.2002 kehtima hakanud MKS ajal, ei saanud kaebuse esitajal tekkida õigustatud lootust, et maksuhaldur jätaks kaebuse esitajast tuleneva maksusumma tasumisega viivitamise tõttu kaebuse esitajale intressisumma määramata või kohaldaks varem kehtinud MKS sätteid.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. OÜ Zavod palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 09.10.2007 otsuse ning kaebuse rahuldada. Kaebaja jääb kaebuses toodud põhjenduste juurde ning märgib täiendavalt järgmist.

1) Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille alusel hakkasid enne 01.07.2002 kehtinud MKS alusel kulgema hakanud intressi arvestamise ning sundtäitmise tähtajad alates 01.07.2002 uue MKS regulatsiooni alusel uuesti kulgema. Samuti ei saa käesoleval juhul võtta aluseks Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-7-06, kuna seal käsitletud vaidluses kergendas uue MKS regulatsioon maksumaksja olukorda. Käesoleval juhul on olukord vastupidine, kuna uue MKS regulatsioon raskendab kaebaja olukorda.

2) Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole MKS § 165 lg 1 asjakohane, kuna kohaldamisele kuulub MKS § 164. Kaebaja arvates on § 165 lg 1 käesolevas olukorras määravaks sätteks, mis aitab tõlgendada MKS § 164 sisu ning viitab üheselt sellele, et kaebaja seisukoht on seaduse sätte ja mõttega kooskõlas. Nimelt muutuks halduskohtu ja vastustaja tõlgenduse puhul, mille alusel enne 01.07.2002 kulgema hakanud intressivõla arvestamise ja sundtäitmise tähtajad kulgevad alates 01.07.2002 algusest peale, MKS § 165 lg 1 regulatsioon sisutühjaks, kuna puuduvad elulised juhtumid, millele antud normi kohaldada. Et kõik varasemalt tekkinud aegumistähtajad kulgevad uuesti, siis pole ühtegi varasemat tähtaega, mille suhtes võiks kohaldada uue MKS aegumise peatumist ja katkemist sätestavat normistikku. Järelikult ei saa MKS § 164 mõtteks olla see, et vana MKS alusel kulgema hakanud aegumistähtajad on hõlmatud MKS § 164 kasutatava mõistega „kord“ ja hakkasid alates 01.07.2002 uuesti kulgema.

3) Kõiki kaebaja eelpool väljatoodud põhjendusi arvesse võttes ilmneb, et halduskohtu seisukoht, nagu poleks intresside arvestamine ja sundtäitmine aegunud, on ekslik. Aegumist tuli arvestada enne 01.07.2002 kehtinud MKS alusel, mitte kehtiva MKS alusel, nagu halduskohus oma otsuses teeb. Samuti jääb kaebaja seisukohale, et isegi kehtiva MKS regulatsiooni järgi on intressi arvestamine aegunud.

3-07-1234 4(4) 4) Halduskohus on ekslikult asunud seisukohale, et intressivõla arvestamise ja sundtäitmise küsimuste näol on tegemist menetlusõiguslike küsimustega. Kuna nii intressivõla arvestamise kui sundtäitmise aegumise tagajärjeks on see, et maksuhalduril puudub edasiselt õigus nimetatud võla tasumist nõuda, on selgelt tegemist materiaalõigusliku küsimusega. Õiguspärase ootuse tekkimise seisukohalt ei oma mingit tähtsust asjaolu, et intressivõla lõplik suurus selgus alles kehtiva MKS ajal. Kaebaja õiguspärane ootus intressivõla arvestamise ja sundtäitmise osas tekkis sel hetkel, kui nimetatud tähtajad enne 01.07.2002 kehtinud MKS alusel kulgema hakkasid.

5. MTA peab vastuses apellatsioonkaebust põhjendamatuks ja palub selle jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist.

7. Halduskohus lähtus õigesti intressi määramise aegumise küsimuses kehtiva MKS § 164 lõikest 1, mille kohaselt nõutakse enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlg sisse kehtivas MKS-s sätestatud korras. Riigikohtu 29.03.2006 otsuses nr 3-3-1-7-06 ei ole leitud, et MKS § 165 lg 1 on õiguslikult ebaselge, ega rakendatud uue MKS sätteid kui maksumaksjale soodsamaid. Riigikohus märkis otsuse punktis 9 otsesõnu. „Selles asjas on maksuvõlg kas täielikult või osaliselt (täielikult põhiosas ja osaliselt intressivõla osas) tekkinud enne 1. juulit 2002. Sellist maksuvõlga tuleb MKS § 164 lg 1 alusel sisse nõuda kehtiva MKS alusel.“

8. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et käesoleva vaidluse lahendamisel on määravaks sätteks MKS § 165 lg 1, kuna see aitab tõlgendada MKS § 164 lg 1 toodud regulatsiooni. Tegelikult on MKS § 165 erinormiks aegumise sätete kohaldamisel ning sätestab erisused MKS § 164 alusel kohaldamisele kuuluvale maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise regulatsioonile. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et MKS § 164 ei sätesta, et intressinõude aegumise sundtäitmise tähtajad kulgevad alates 01.07.2002 algusest peale, seepärast pole õige ka väide, et MKS § 165 lg-l 1 puudub reguleerimisala. MKS § 165 lg 1 reguleerib enne 01.07.2002 kulgema hakanud aegumist. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada kehtivat MKS. Kehtiva MKS § 118 lg 1 kohaselt saab intressi määrata ühe aasta jooksul, arvates maksusumma tasumise päevast, seega alates 02.02.2007. Järelikult ei hakka enne põhivõla tasumist intressi määramise õigus aeguma. Seega pole intressinõue aegunud ning selle sundtäitmine on lubatav.

9. Ringkonnakohus ei leia, et sundtäitmise aegumisele kehtiva MKS sätete kohaldamine oleks vastuolus õiguskindluse printsiibiga. Õiguskindluse printsiibiga oleks eelkõige vastuolus olukord, kus minevikus toimunud asjaolusid hakatakse tagantjärele õiguslikult ümber hindama. Praegusel juhul pikeneb aga menetlusõiguse valdkonda kuuluva sundtäitmise aegumistähtaeg. Kaebaja ootus maksuvõla kustutamiseks aegumise tõttu ei vääri tugevat kaitset ka seetõttu, et kaebaja oli rikkunud seaduses sätestatud maksu tasumise kohustust.

Kohtunikud

Lilianne Aasma

Lauri Madise

Viive Ligi