2-08-283/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.veebruar 2008.a

Tsiviilasja number 2-08-283

Tsiviilasi

JT hagi TT vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JT, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx

Kostja: TT, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 05.veebruaril 2008.a kirjalikus eelmenetluses Paides

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista TT’lt täisealise gümnaasiumis õppiva poja JT (sündinud xx.xx xxxx.a) kasuks elatis 2175.00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 04.jaanuarist 2008.a kuni poeg J õpingute lõpetamiseni xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx, kandes elatise JT arveldusarvele nr xxxxxxxxxx xxxxxxxxx. 3. Tunnistada kohtuotsus täies ulatuses viivitamata täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD TT ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. TT võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277.

JT võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoime-tamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 13). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Tsiviilasi nr 2-08-283

2 (2) Hagi asjaolude kohaselt on kostja xx.xx.xxxx.a sündinud JT vanem (isa). JT õpib xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx xxx klassis ning jätkab seal õppimist ka pärast täisealiseks saamist. Kostja ei ole poja ülalpidamisest osa võtnud. Kuna kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule ei vastanud, loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt omaksvõetuks.

Asjaolu, et kostja ei ole oma täisealisele, gümnaasiumis õppivale pojale ülalpidamist andnud, kinnitab, et kostja on rikkunud PKS § 60 lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustust. Kui vanem ei täida PKS § 60 lg-s 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, st rikutud on täisealise, õppiva lapse õigust saada vanemalt ülalpidamist, on täisealine õppiv laps õigustatud nõudma vanemalt elatist kohtu kaudu. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja nõudis kostjalt elatist seaduses sätestatud minimaalmääras. PKS § 61 lg 4 kohaselt on minimaalne elatis ühele lapsele kuus pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni. Seega on elatise minimaalmäär alates 01.01.2008.a 2175 (4350 : 2) krooni kuus.

Kostja ei täitnud kohtu korraldust ega esitanud kohtule oma varalist seisundit tõendavaid dokumente. Kostja ei vaidlustanud ka hageja poolt nõutud elatise suurust. Kostja eelkirjeldatud käitumine annab tunnistust, et kostja pidas nõutud elatise suurust poja vajadusi ja enda varalist seisundit arvestades põhjendatuks ja täidetavaks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude hagiavalduses märgitud ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 2175 krooni kuus kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx.

5. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Hageja taotleski elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, st alates 04.01.2008.a. Hageja selline taotlus on kooskõlas seadusega ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja ülalpidamiseks alates 04.01.2008.a.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha saamine seaduses sätestatud minimaalmääras on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamatult täidetavaks.

7. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus seisukoha võtmiseks menetluskulude jaotuse osas.

Sirje Lahesoo Kohtunik