2-07-49348/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2008. a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-49348 Tsiviilasi OZhagi SZvastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OZ(isikukood XXX elukoht XXX); hageja esindaja Oksana Smirnova (OÜ Emirlin Consult ÕB, XXX); kostja SZ(isikukood XXX, elukoht XX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Välja mõista kostjalt SZ poja DZ(isikukood XXX) ülalpidamiseks elatis 2007.a. detsembrikuu eest summas 1850 kr ja alates 01.01.2008.a. summas 2 175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks, hageja OZ kasuks, kuni poja DZ täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. või kuni elatise suuruse muutmiseni. 2. Jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja, SZ, kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja asjaolud OZ esitas 26.11.2007.a. kohtule hagi SZ vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis pooltel XXX.a. poeg D , kes elab hageja juures. Ajavahemikul 2006.a. septembrist kuni 31.01.2007.a. elas laps koos kostjaga. Laps oli hagejaga, kui hagejal olid vabad päevad ja kui laps oli haige. Alates 01.02.2007.a. töötab hageja uuel töökohal ning laps elab koos hagejaga. Kostja ei täida oma kohustusi ja hageja palub alates 2007.a. veebruarist välja mõista elatise summas 2 750 krooni, millele lisandub tulumaks, seega 3 526 krooni. 04.02.2008.a. esitas hageja vastuse kostja 18.12.2007.a. vastusele. Vastavalt 01.01.2008.a. Vabariigi Valitsuse määruse nr 254 § 1 kuupalga alammääraks täistööajal on 4 350 krooni.

Kostja vastuväited Kostja SZ esitas 18.12.2007.a. vastuse OZ26.11.2007.a. esitatud hagile, mille kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Peale pooltevahelise kooselu lõppemist hakkas poolte vahel kehtima lapse ülalpidamise osas kompromiss, mille kohaselt kostja maksab lasteaia eest ja kannab hageja arvele igakuiselt 1 500 krooni. Kostja on nõus tasuma oma alaealise poja ülalpidamiseks igakuiselt 2 342 krooni sh tulumaks, alates 2007.a. detsembrist kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohtu põhjendused

2 Hageja ning kostja ei ole taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus on teinud 18.12.2007.a. kohtumääruse (t lk 58), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 01.02.2008.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11.02.2008.a. DZ sünnitunnistusega (t lk 10) on tõendamist leidnud, et XXX.a. sündinud DZ vanemateks on SZ ja O Z . Seega on laps alaealine, keda vanemad, tuginedes Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1, on kohustatud ülal pidama. DZ elab hageja juures ning selle üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja toetanud lapse ülalpidamist alates 2007.a. veebruarikuust keskmiselt 1416 kr igakuiselt ja selle üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Nimetatut arvestades kohus ei pea põhjendatuks PkS § 70 lg 2 alusel kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 01.02.2007.a.

Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 70 lg 1 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatise hagi on kohtule esitatud 26.11.2007.a. Kostja on detsembrikuus toetanud lapse ülalpidamist 596 kr ulatuses e tasunud lasteaia maksu. Vastuväidete kohaselt kostja on nõus elatist tasuma alates 01.12.2007.a. summas 2342 kr ulatuses sh tulumaks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et elatis alaealise ülalpidamiseks tuleb välja mõista alates 01.12.2007.a., kuivõrd kostja on lapse ülalpidamiseks elatist maksnud peale 01.02.2007.a. so ajast, kui laps asus elama hageja juurde.

Kohus arvestab lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse määramisel mõistlikku kulu toidule (sh puuviljad), tervishoiule, transpordile, rõivastele, jalanõudele, kultuuriüritustele jms. Kohus leiab, et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike võimalike kulutuste piiridesse, arvestades samas lapse vajadusi ja vanemate majanduslikke võimalusi. Elatise kindlaksmääramisel lähtub kohus 2004.aastal sündinud lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist vastavalt PKS § 61 lg 2. Asjaolu, et hageja keskmine palk moodustab AS-s F 4434,20 kr (netopalk), on tõendamist leidnud 23.08.2007.a. palgatõendiga, asjaolu, et kostja keskmine töötasu (netopalk) on 4782,79 kr , on tõendamist leidnud OÜ P 10.12.2007.a. tõendiga.

Kohus, arvestades vanemate varalist seisundit, lapse vajadusi tema vanusest lähtudes, hageja nõuet saada elatist summas 3 526 krooni kuus ning asjaolu, et kostjal on võimalik tasuda elatist 2 342 krooni kuus, sh tulumaks, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb alates 01.12.2007.a. välja mõista elatis poja ülalpidamiseks järgmiselt: 2007.a. detsembrikuu eest summas 1850kr ja alates 01.01.2008.a. summas 2 175 krooni (so pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise määr alates 01.01.2008.a.), kuni poja täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Hageja elatisenõue summas 3526 kr kuus ei ole kostja majanduslikke võimalusi arvestades kohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades kostja majanduslikku olukorda asjas kogutud tõendite pinnalt, ei ole kostjal võimalik maksta elatisraha hageja nõutud summas. Kohus on seisukohal, et lapse ülalpidamiseks saab siiski teha kulutusi üksnes ulatuses, millises ulatuses vanemad on hetkel selleks võimelised. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas elatis. Arvestades eeltoodut, loeb kohus põhjendatuks hageja nõude selles, et väljamõistmisele kuuluvale elatisele lisandub tulumaks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisaks igakuisele elatisele ka tulumaksu summa. Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. OZ on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Ene Tsefels Kohtunik