2-07-35087/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-35087 Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruaril 2008. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi V R ’i hagi R R ’i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

24. jaanuaril 2008.a kell 12.00 Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

V R (IK xxx; elukoht: xxx)

R R (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt R R ’ilt hageja V R ’i kasuks elatis alaealise tütre M R ´i (sündinud 11.05.1992) ülalpidamiseks alates 13.09.2007.a igakuiselt summas 2000 (kaks tuhat) krooni ning alates 01.01.2008.a. summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga muutumisel mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni tütre M täisealisuseni s.o. 11.05.2010 või kuni vanema tervisliku või varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

4. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtule 13.09.2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielu sõlmitud 01.08.1987.a. ning lahutatud 11.10.1999.a. Kooselust on pooltel 21.01.1988.a. sündinud poeg M R ja 11.05.1992.a. sündinud alaealine tütar M R . M R õpib Tartu Ülikoolis ja M R Kiviõli 1.KK 9-s klassis. Lapsed on hageja ülalpidamisel. Kostja elab Soomes, materiaalselt perekonda ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates summas 12 000 krooni (tl 1-6).

2. Kostja oma 12.10.2007.a. kirjalikus vastuses kohtule hagi summas 12 000 krooni ei tunnista. Kostja on nõus maksma elatist summas 2000 krooni (tl 14).

3. Hageja oma 29.10.2007.a. kirjalikus seisukohas kostja vastusele jääb hagiavalduse juurde ning palub hagi rahuldada (tl 17-18).

4. Kostja oma 22.11.2007.a. esitatud vastuses jääb esialgselt esitatud seisukoha juurde ning on nõus elatise summas 2000 krooni kuus (tl 20).

II Kohtuistung 24. jaanuaril 2008.a kell 12.00

5. Kohtuistungil hageja loobus elatisest täisealisele ülikoolis õppivale pojale. Hageja vähendas elatise nõuet alaealise tütre ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 2000 kroonini kuus ning alates 01.01.2008.a. elatise miinimumsummani (tl 30).

6. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning palus oma 14.01.2008.a. kohtule esitatud avalduses arutada asja tema osavõtuta, kuna seoses töökohustuste täitmisega ei saa ta istungist osa võtta (tl 28).

III Kohtu põhjendused

7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning ära kuulanud kohtuistungil hageja seletused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

8. Kohus tuvastas, et hagejal ja kostjal on ühine alaealine tütar M R (tl 3), kes elab koos hagejaga (tl 6).

9. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

10. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

11. Kostja on nõus elatisega alaealise tütre ülalpidamiseks summas 2000 krooni. Hageja nõuab elatist hagi esitamisest summas 2000 krooni ning alates 01.01.2008.a. miinimumsummas.

12. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 5 ja

6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

13. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel 2000-2003.a. kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene _margit/$file/Lapse%20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava üle 14 aastase terve lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 3210 krooni. Kuid miinimumpalga jätkuv suurenemine ja selle sidumine kuupalga alammääraga annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on Eestis peale 2003. aastat tunduvalt kasvanud. Seega on hageja nõue lapsele ülalpidamiseks vajaliku elatise väljamõistmiseks vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsummas objektiivselt põhjendatud ning selle vähendamine alla miinimumi on võimalik ainult ettenähtud erandjuhtudel (PkS §-s

61 lg 5 ja 6).

14. Vanemaga koos mitteelavatel lastel, aga ülalpidamisasjas samuti kogu ühiskonnal, on seadusest tulenevalt õigustatud ootus, et ka lahuselav vanem hoolitseks oma lapse kasvamise, arengu ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise eest vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsumma ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks elatise väljamõistmise alates hagi esitamisest summas 2000 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a. seaduses ettenähtud elatise miinimumsummas 2175 krooni, kuid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga muutumisel mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

15. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi, võttes arvesse hageja poolt nõude osalist vähendamist.

IV Menetluskulud

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

17. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik Viktor Brügel