3-07-363/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-363 Haldusasi OÜ Gotta kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24. jaanuari 2007. a maksuotsuse nr 12-5/35 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja ― OÜ Gotta; Vastustaja ― Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung 24. jaanuaril 2008. a, Tallinnas Resolutsioon 1. Jätta OÜ Gotta kaebus rahuldamata. 2. Jätta OÜ Gotta menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 10. märtsil 2008. a.

MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24. jaanuari 2007. a maksuotsusega nr 12-5/35 määrati OÜ-le Gotta perioodi juuni 2003 kuni detsember 2004 eest tasumiseks käibemaksu 773 557 krooni ja tulumaksu 2 846 301 krooni.

2. OÜ Gotta esitas 19. veebruaril 2007. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24. jaanuari 2007. a maksuotsuse nr 12-5/35 tühistamiseks, leides, et õigusvastane haldusakt rikub tema subjektiivseid õigusi. Kaebuse üldist laadi väited: 1. Kaebuse esitajal ei ole antud haldusasjas tõendamiskoormist. Halduskohtumenetluses ei kehti maksuotsuse õigsuse presumptsioon ning kaebuse esitaja võib piirduda ainult argumenteeri- misega, miks on tema arvates maksuotsuse järeldused ebaõiged, maksuhaldur peab aga koh- tule tõendama maksuotsuse õigsust. 2. Maksuhalduri dokumentaalsete tõenditena esitatud kriminaalasjas nr 04930000184 läbiviidud ülekuulamiste protokollid ja maksumenetluses ülekuulamise protokollid on lubamatud tõendid, mis tuleb jätta tähelepanuta. Kriminaalasja kohtueelses menetluses antud ütlused

2 (ja sellest tulenevalt ka paralleelselt maksuhaldurile antud seletused) ei ole Riigikohtu seisukohtade järgi kohtukõlbulikud tõendid ning tõendamisel saab tugineda üksnes kohtuistungil antud ütlustele. Tuleb arvestada, et kahtlustatavana ütlusi andev isik ei pea rääkima tõtt. 3. Maksuamet pole rakendanud uurimisprintsiipi ega tõlgendanud kahtlusi maksumaksja kasuks. Keskendutud on vormistuslikule poolele, mitte sisule ning ebaõigesti võtnud kaebaja maksustamisel arvesse kolmandate isikute ebaseaduslikud teod. 4. Intressimäär on ebaproportsionaalne ning vastuolus põhiseadusega. Intressinõude esitamine tähendab isikule kuriteos süüdistuse esitamist, mida ei saa teha haldusaktiga.

3. Alljärgnevalt esitatakse maksuotsuse sisu ja poolte väited teemade (tehingute) kaupa.

Tehingud AS-iga Betox Group ja OÜ-ga Aasva

Maksuotsuse sisu

4. OÜ Gotta raamatupidamisdokumentide kohaselt osutas OÜ Gotta perioodil juuni 2003 kuni detsember 2004 erinevatele sadamatele teenuseid (geoloogilised tööd ning navigatsioonimärgistuse rekonstrueerimisega, valmistamisega ja paigaldamisega seotud tööd). Raamatupidamisdokumentide kohaselt teostasid need tööd OÜ-le Gotta allhanke korras AS Betox Group ja OÜ Aasva, kelle väljastatud arvete alusel tasus OÜ Gotta nende pangaarvetele kokku 4 220 353,80 krooni.

5. Maksuhaldur ei vaidlusta, et OÜ Gotta on geoloogilised tööd ning navigatsioonimärgistuse rekonstrueerimisega, valmistamisega ja paigaldamisega seotud tööd sadamates reaalselt teostanud, kuid neid kaupu ja teenuseid ei soetatud allhanke korras AS-ilt Betox Group ega OÜ-lt Aasva. Maksuhalduri eest varjatakse, kes tegi need tööd AS Betox Group ja OÜ Aasva „varjus”.

6. AS Betox Group ja OÜ Aasva juhatuse liikmete Vladimir Životnikovi ja Ants Vaigu poolt kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt on OÜ-le Gotta väljastatud arved fiktiivsed ning OÜ-le Gotta reaalselt teenuseid ei osutatud. Pangakontode analüüs kinnitab V. Životnikovi ja A. Vaigu seletusi, mille kohaselt liikus raha OÜ-st Gotta fiktiivsete arvete alusel AS Betox Group ja OÜ Aasva kontodele, kust need liikusid edasi OÜ Scull, OÜ Parkstar, OÜ Carmenta, OÜ Alferro ja OÜ Recotrade kontodele, kust need võeti sularahas välja. Viimatinimetatud osaühingutel puudus reaalne majandustegevus ning nende juhatuse liikmete antud seletuste kohaselt seisnesid nende ülesanded selles, et V.Životnikovi korraldusel võtta kontodelt sularaha välja ning anda raha otse või vahendaja kaudu V.Životnikovile ning allkirjastada viimase poolt koostatud dokumendid. V. Životnikov kasutas juhatuse liikmeid variisikutena ning teostas äriühingute üle faktilist kontrolli. V. Životnikov tunnistab oma ütlustes, et OÜ Gotta poolt AS Betox Group ja OÜ Aasva pangakontode kaudu OÜ Scull, OÜ Parkstar, OÜ Carmenta, OÜ Alferro ja OÜ Recotrade kontodele jõudnud raha andis ta kas I.H-le ja I.H ning I.Š kaudu OÜ-le Gotta.

7. Maksuhaldur ei pea usaldusväärseks OÜ Gotta väiteid, et arved ei olnud fiktiivsed ning et AS Betox Group ja OÜ Aasva teostasid tööd täies mahus. Ei ole põhjust kahelda AS Betox Group, OÜ Aasva, OÜ Scull, OÜ Parkstar, OÜ Carmenta, OÜ Alferro ja OÜ Recotrade juhatuse liikmete ütluste usaldusväärsuses, kes võtavad oma ütlustega enda peale fiktiivsete arvete väljastamisega seotud vastutuse. OÜ Gotta on esitanud üksikud AS-iga Betox Group ja OÜ-ga Aasva sõlmitud lepingud, kuid need on üldsõnalised ega sisalda konkreetsete tööde kirjeldust ja mahtu. S.Popov´i ning V.Životnikovi suhted dokumentide vormistamisel kinnitavad, et dokumentide sisu ei saa olla usaldusväärne. OÜ Gotta pidi olema tööde organiseerimisel veendunud, et tegelikud teenuse osutajad on fikseerimata ja nende osas maksudeklaratsioone ei esitata. OÜ Gotta ja V. Životnikov tegutsesid

3 teadlikult ja kooskõlastatult maksudest kõrvalehoidumise ja maksuvabade rahaliste vahendite saamise eesmärgil.

8. Maksuhaldur ei nõustu OÜ Gotta eriarvamuses esitatud väidetega. Väide, et nii AS Betox Group kui OÜ Aasva on registrites korrektselt registreeritud, omavad tegutsemiseks litsentse ja lube ning on pikka aega tegutsenud seaduslike ja edukate ettevõtjatena, ei too endaga kaasa vaidlusaluste tööde reaalset teostamist nimetatud ettevõtjate poolt, nagu on tuvastatud maksumenetluses. Täiendavalt märgib maksuamet, et nii OÜ-l Gotta, AS-il Betox Group ja OÜ-l Aasva oli ehitusala vastutavaks spetsialistiks märgitud T.O, kelle lepinguliste suhete kohta nimetatud kolme isikuga puuduvad aga maksuametil mistahes andmed – samas kinnitas T.O, et töötas vaidlusalusel ajal OÜ-s Tailers koos V. Životnikoviga, kusjuures viimasel oli võimalus kasutada T.O passikoopiat, tööraamatut ja diplomit litsentside saamiseks, millest maksuhaldur järeldab, et AS-i Betox Group ja OÜ Aasva litsentsid olid fiktiivsed. OÜ Gotta viidatud P.P ütlused ei kinnita, et AS-il Betox Group oli reaalne majandustegevus, kuna P.P töötas seal oma sõnade kohaselt kuni 2003. aasta juunini ning maksuhalduri näidatud OÜ Gotta ja AS-i Tallinna Sadam vahelisest lepingust ei tea ta midagi. AS-i Betox Group ja OÜ Aasva nimele vormistatud dokumentides on mitmeid vastuolusid ja arusaamatusi võrreldes OÜ Gotta poolt kolmandatele isikutele reaalselt osutatud teenuste lepingute ja arvetega (nt ei ole praktikas mõeldav, et alltöövõtt teostatakse 1–3,5 kuud enne põhilepingu sõlmimist; et alltöövõtja esitab arved 2,5 kuud pärast tööde teostamist). Erinevalt OÜ Gotta eriarvamusest ei kinnita veoteenuste osutajate OÜ Viiking Transport ja OÜ Nerelli esindajate seletused, et AS Betox Group ja OÜ Aasva oleksid reaalselt töid teostanud.

9. AS-i Betox Group ja OÜ Aasva väljastatud arvete alusel on OÜ Gotta perioodil juuni 2003 kuni detsember 2004 oma raamatupidamise arvestuses alusetult maha arvanud maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust kokku 643 783 krooni. Kuna AS-ile Betox Group ja OÜ-le Aasva tehtud väljamaksete summas 4 220 353,80 krooni kohta puuduvad kuludokumendid (milleks ei saa olla fiktiivsed arved), tuleb OÜ-le Gotta määrata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 26/74 määras.

OÜ Gotta kaebuse väited

10. OÜ Gotta tehingud AS-iga Betox Group ja OÜ-ga Aasva on reaalsed ning neile makstud summad on otseselt seotud kaebaja ettevõtlusega. AS Betox Group ja OÜ Aasva on nõuetekohaselt registreeritud äriregistris, maksukohustuslaste registris ja majandustegevuse registris, nad esitavad majandusaasta aruendeid, millest nähtub arvestatavas mahus majandustegevus. Neil on olemas ehitus- ja elektritööde litsentsid ning krediidiinfo kohaselt puudusid neil maksehäired jms. Seega on tegemist seaduslike ettevõtjatega, kelle tausta OÜ Gotta enne tehingute tegemist ka kontrollis.

11. AS Betox Group ja OÜ Aasva teostasid OÜ-le Gotta reaalselt kolmandate isikute poolt tellitud tööd. OÜ Gotta ning AS Betox Group ja OÜ Aasva vahel sõlmitud töövõtulepingute kohaselt pidid allhankijad teostama tööd vastavalt joonistele, kust nähtub detailselt tööde kirjeldus ja maht. Töövõtulepingujärgsetel objektidel on tööde tulemused ka täna visuaalselt nähtavad. Tööd anti üle ja võeti vastu allkirjastatud aktide alusel. Maksuotsuses on samuti kinnitatud, et OÜ Gotta on tööd reaalselt kätte saanud. A. Vaik kinnitab, et tööd teostati ja esemed müüdi reaalselt, sama on põhimõtteliselt kinnitanud ka I.H ja G.Š ning korduvalt ka S.Popov. P.P kinnitas, et AS-il Betox Group oli reaalne majandustegevus. OÜ Viiking Transport ja OÜ Nerelli kinnitavad, et vedasid ob- jektidele AS-ilt Betox Group ja OÜ-lt Aasva saadud materjale. OÜ Gotta ei välista (sellele viitavad ka V.Životnikovi ja A. Vaigu ütlused), et AS Betox Group ja OÜ Aasva võisid omakorda kasutada alltöövõtjaid, kuid see pole keelatud. Rõhutada tuleb, et OÜ Gotta maksis teenuste eest pangaülekannetega.

4 12. Kuna saadud teenused ja kaubad on reaalsed ning OÜ Gotta on tehingute tegemisel üles näidanud piisavat hoolsust, siis puudub alus tulumaksu määramiseks ja sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamiseks. OÜ Gotta tõesti eeldas heas usus, et AS Betox Group ja OÜ Aasva on tegelikult nende poolt esitatud arvete aluseks olevate tööde teostajateks. OÜ-l Gotta rakendas äris nõutavat ja tavapärast hoolsust ning tal puudub kohustus kontrollida tehingupartnerite maksukohustuse täitmist. OÜ-le Santerdo ei määratud sarnases olukorras AS-ile Betox Group ja OÜ-le Aasva tehtud väljamaksetelt tulumaksu.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuväited

13. Maksuhaldur jääb maksuotsuses toodud järelduste juurde. Kaebaja esitatud tõendid ei lükka ümber maksuhalduri järeldusi nende kogumist.

14. Asjaolu, et AS Betox Group ja OÜ Aasva on registrites registreeritud, ei tõenda teenuste reaalset osutamist. Jätkuvalt sisalduvad vastuolud tööde valmimise ja arvete esitamise aegade osas. AS-i Betox Group juhatuse liikme V. Životnikovi 3. jaanuari 2007. a kirjalik kinnitus OÜ-le Gotta ei ole usaldusväärne. V. Životnikov on mitmel korral kinnitanud uurijale ja maksuhaldurile, et AS Betox Group ja OÜ Aasva ei ole OÜ-le Gotta teenust osutanud ning on selgitanud rahade liikumise skeemi.

15. Tulenevalt maksuotsuses tuvastatud faktilistest asjaoludest on ebaõiged OÜ Gotta väited tema heausksuse kohta. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei kehti juhtudel, kui maksumaksjat on põhjendatud alus seostada maksupettuse toimepanemisega. Kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, on tehtud väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kulutus.

Tehingud OÜ-ga Nautex E

Maksuotsuse sisu

16. OÜ Gotta raamatupidamisdokumentide kohaselt tasus ta OÜ Nautex E vastavalt viimase esitatud kahele arvele 662 853 krooni „konsultatsiooniteenuse” eest ja „vahendustasu”. Lepinguid osutatud teenuste kohta pole esitatud, samuti ei nähtu teenuste sisu arvetelt.

17. OÜ Gotta juhatuse liige S. Popov ei esitanud lubatud dokumente teenuse osutamise kohta. Maksuhaldurile antud selgituste kohaselt osutas OÜ Nautex E suulise lepingu alusel konsultatsiooni- ja organiseerimisteenuseid OÜ Gotta pääsuks Euroopa riikide kartograafia ja navigatsiooni- märgistuse turule; teenusel olid reaalsed ning kaebaja majandustegevusele kasulikud tulemused; teenuse osutamiseks ei olnud määratud kindlaid isikuid; viidi läbi kohtumisi OÜ Gotta määratud teemal välismaiste asutuste ja isikutega; tööd koordineeris Margo Purru. OÜ Nautex E juhatuse liige M. Purru ei esitanud vaatamata maksuhalduri nõudmisele arvete väljastamise aluseks olnud dokumente. OÜ Gotta kirjaliku seletuse kohaselt ei ole talle teada konsultantide nimed, kuna nende isiklikud andmed teda ei huvitanud; konsulteerimisprotsessi käigus saadi erinevatelt välismaiste asutuste ja isikute kogumikud; vahendamisteenused on seotud OÜ-le Gotta ja British Admiralty vahel lepingu sõlmimise võimalusega ja geoloogilise puurimisvarustuse tarnimisega ning jätkuvad läbirääkimised varustuse tarnimistegevuse laiendamisest Venemaale.

18. Maksuhalduri arvates ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kogumike saamine on seotud OÜ Nautex E konsultatsioonide tulemusel. Pole ühtegi dokumenti konsultatsioonide läbiviimise aja ja asjaolude kohta. Selgitused vahendusteenuse kohta on üldsõnalised, pole

5 dokumente, kus nähtuks, kelle vahel, mida ja millal vahendati. OÜ Gotta juhatuse liikme ja OÜ Nautex E juhatuse ainuliikme M. Purru väited, et OÜ Gotta käive suurenes konsultatsiooni- ja vahendusteenuse tulemusel, on paljasõnalised. Vastuolus RPS § 12 lg 2 ei ole OÜ Gotta esitanud dokumente, mis võimaldaks arusaadavalt kirjeldada majandustehinguid OÜ-ga Nautex E.

19. Maksuhaldur ei nõustu OÜ Gotta eriarvamuses esitatud väidetega. Teenuse osutamist ei tõenda ka lisatud e-kirjade koopiad, nendest nähtub, et OÜ Gotta sai oma majandustegevuse jaoks vajalikku informatsiooni oma juhatuse liikmelt M. Purrult. OÜ Nautex E käibedeklaratsioonide analüüsimisel ilmneb, et 18% määraga maksustatavat käivet on deklareeritud maksimaalselt 58 000 kuus, v.a kuudel, mil esitati arved OÜ-le Gotta. Siit järeldub, et suuremahulised tehingud Eestis ei olnud tavapärased. Samas ei ole OÜ Nautex E märkinud oma koduleheküljel ega majandusaasta aruannetes, et ta osutaks konsultatsiooniteenuseid. M. Purru on OÜ Gotta juhatuse liige, kelle pealt on OÜ Gotta tasunud sotsiaal- ja tulumaksu; asja materjalidest nähtub, et M. Purru on osalenud OÜ Gotta igapäevases majandustegevuses. Maksuhaldur leiab, et OÜ-l Gotta ei olnud vajadust tellida informatsiooni kolmandalt isikult, sest sai seda enda juhatuse liikmelt M. Purrult. Väide, et Troil Marin Ltd´iga loodud ühisettevõte AS GT Baltic Charts (juhatuse liikmed mh S. Popov ja M. Purru) omandas õiguse müüa Balti regioonis British Admiralty merekaarte ning väide, et OÜ Gotta sai mitmeid kasulikke tellimustöid just OÜ Nautex E poolt teenuse osutamise tulemusel, on paljasõnaline.

20. OÜ Nautex E väljastatud arvete alusel on OÜ Gotta oma raamatupidamise arvestuses alusetult maha arvanud maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust 101 113 krooni. Kuna kontrollimise käigus ei leidnud tõendamist OÜ Nautex E poolt teenuse osutamine, tuleb OÜ-le Gotta määrata tulumaksu 662 853 krooni suurustelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 26/74 määras.

OÜ Gotta kaebuse väited

21. OÜ Gotta tehingud OÜ-ga Nautex E on reaalsed ning viimasele makstud teenustasud on otseselt seotud OÜ Gotta ettevõtlusega.

22. Kaebaja põhjendatud soov oli laiendada majandustegevust väljaspool Eestit ning selleks kaasas ta konsultandina OÜ Nautex E, kelle personalil, sh M. Purrul on vastava valdkonna alased spetsiifilised teadmised ja kvalifikatsioon ja kogemused suhtlemisel välismaiste ettevõtetega. Maksuõiguslikku tähtsust ei oma asjaolu, et M. Purru kuulub ka OÜ Gotta juhatusse, sest tema ülesandeks juhatuse liikmena ei ole vastavate sisseostetud teenuste osutamine ning tema osalus OÜ Gotta juhtimises on minimaalne. Selliste teenuste osutamist äriühingule juhatuse liikme enda poolt ei saa eeldada ega nõuda. Suulised kokkulepped on selles ettevõtluse valdkonnas tavalised ja põhinevad vastastikusel usaldusel.

23. OÜ Nautex E osutatud teenuse tulemusel sai OÜ Gotta mitmeid kasumlikke suuremahulisi tellimustöid, uusi kliente ja koostööpartnereid. Teenuse osutamine on selgelt tõendatud OÜ Gotta poolt välismaiste isikutega sõlmitud lepingutega ning neilt saadud materjalidega, aga samuti OÜ Nautex E (M. Purru) e-kirjavahetusega ning M. Purru ja S. Popovi poolt maksuhaldurile antud suuliste ja kirjalike selgitustega.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuväited

24. Maksuhaldur jääb maksuotsuses toodud järelduste juurde. Kaebaja esitatud tõenditest ei selgu, millal konsulteeriti (kuupäevad), kus kohas konsulteeriti, kes osales (nimeliselt), mis teemal, mida vahendati; ning kelle vahel ja millal vahendusteenust osutati. Osad esitatud materjalid on Internetist

6 kättesaadavad. Esitati 22 lehte Taanis toimunud seminari materjale, kuid OÜ Nautex E kontrollimisel ei ilmne, et äriühingu töötaja osales nimetatud seminaril või OÜ Nautex E tasus seminari eest. Veeteede Ameti info tõendab ainult seda, et OÜ Gotta müüb navigatsioonikaarte. Eesti Päevalehe artikkel ei tõenda midagi. Esitatud dokumendid ei tõenda, et OÜ Nautex E osutas OÜ-le Gotta teenuseid.

Tabasalus Xxx x asuva kinnistu seotus ettevõtlusega

Maksuotsuse sisu

25. 11. septembril 2003. a ostis OÜ Gotta Harku vallas Tabasalus Xxx x kinnistu koos sellel paikneva eramuga soetamismaksumusega 3 050 000 krooni. OÜ Gotta raamatupidamisdokumentide kohaselt osteti perioodil 2003 oktoober–2004 oktoober eramusse mööblit, tehti remonttöid, paigaldati valve ning osteti eramu kütmiseks kerget kütteõli kokku summas 173 963,33 krooni. Elektrienergiat tarbiti kokku summas 13 936,95 krooni. Kõik need summad on raamatupidamises kajastatud ettevõtlusega seotud väljamaksetena, kokku 3 217 808 krooni. 29. märtsil 2005. a müüdi kinnistu S. Popovi abikaasa G.P-le 2,5 mln krooni eest.

26. S. Popovi seletuste kohaselt osteti Xxx x kinnistu külalistemajaks ― esinduseks ja külaliste majutamiseks. Projekt ebaõnnestus erinevatel põhjustel (kasutusloa mittesaamine, hoone defektid, Eesti-Vene viisarežiimi mittelihtsustumine).

27. Maksuhalduri arvates puudus OÜ-l Gotta kinnistu osas konkreetne äriplaan ning esitatud tõendid ei kinnita soetatud kinnistu seotust ettevõtlusega.

28. Ehkki OÜ Gotta kinnitusel külalistemajana eramut kasutusele ei võetud, on tehtud jooksvalt kulutusi hoone korrashoidmiseks ― paigaldati valve, tehti remonttöid, osteti kütteõli. 29. märtsi 2005. a müügilepingus märgivad S. Popov ja G.P oma elukohaks Tabasalu Xxx x. Kuna elektrienergiat tarbiti igakuiselt, siis maja kasutati, kuid mitte OÜ Gotta poolt. Kaebaja väidab, et elektrit kasutati kütmiseks, kuid materjalidest nähtub, et kütmiseks kasutati kütteõli, samuti tarbiti elektrienergiat aastaringselt.

29. Maksukohustuslane ei ole suutnud tõendada, et kinnistu ostmise eesmärgiks oli vara kasutamine ettevõtluses. Tõendatud ei ole kinnistu soetamisega, hooldamisega, kasutamisega ning sisustuse soetamisega seoses tehtud väljamaksete seotus OÜ Gotta ettevõtlusega. Juhindudes MKS § 84 tuvastas maksuhaldur, et tehingute tegelikuks majanduslikuks sisuks oli luua alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ja maksuvabade rahaliste vahendite saamiseks.

30. OÜ Gotta on oma raamatupidamise arvestuses alusetult maha arvanud maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust 28 661 krooni, mis on tasutud kinnistuga seotud teenuste ja kaupade soetamisel. OÜ-le Gotta tuleb määrata tulumaksu 3 217 808 krooni suurustelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 26/74 määras.

OÜ Gotta kaebuse väited

31. Xxx x asuv ehitis osteti OÜ Gotta seoses ettevõtluse arendamisega eeskätt külalistemajaks. Äriplaani olemasolu tõendavad S. Popovi kirjalik ettepanek OÜ Gotta juhatusele ja Vene ettevõttega OOO Veb-Konsalt sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll. Pärast ehitise soetamist ilmnesid mitmed ehitustehnilised probleemid, nt veetorustikega ja raskused kinnistu majandamisega. Muuhulgas

7 nende probleemide tõttu otsustas OÜ Gotta äriplaanist loobuda ja kinnistu võõrandada. Külalistemajaks planeeritud hoones tehti vajalikke töid ning köeti ja hooldati maja. Ehitist kasutati ka materjalide laona. S. Popovi elukohaks oli aadressil Kärberi 34-32 asuv korter.

32. Täidetud on õiguslikud kriteeriumid ehitise ja teenuste lugemiseks kaebaja ettevõtlusega seotuks ― a) ehitist oli võimalik reaalselt kasutada kaebaja ettevõtluses, see vastab tema äriplaanile ja muule tegevusele ning b) arvestades OÜ Gotta ettevõtluse iseloomu ja mastaape on kulutus kohane tema ettevõtluse arendamiseks. Tähtsust ei oma ajahetk, millal soetatud vara hakatakse ettevõtluses reaalselt kasutama. OÜ Gotta müüs ehitise ja sai ostja käest turuhinna, mida kinnitab BRC eksperthinnang. Selleks, et saada ehitise müümisest müügihinna näol tulu, pidi kaebaja tegema ka kulutusi. Maksupoliitiliselt väär ja ebaloogiline on jätta väidetavalt ettevõtlusega mitteseotud kulutuse maksustamisel arvestamata asjaolu, et asi müüdi hiljem turuhinna eest.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuväited

33. Kaebaja ei ole tõendanud, et Xxx x kinnistu ning soetatud teenused ja kaubad on seotud OÜ Gotta ettevõtlusega. Menetluse käigus on kaebaja küll esitanud dokumente kavatsuste kohta, kuid kavatsustest kaugemale ei ole asi läinud. Kuna tõendid osutavad asjaolule, et ehitist on kasutatud vaatamata ettevõtluse mittealustamisele ning S. Popov ja G.P on selle märkinud oma elu- kohaks, ei olnud tehtud kulutused seotud OÜ Gotta ettevõtlusega. Kinnistu tegelikeks valdajateks ja kasutajateks olid S. Popov ja G.P.

34. Juhul kui väidetavalt ettevõtlusega seotud asja ei võetud ettevõtluses kohe kasutusele, tulnuks maksukohustuslasel see deklareerida deklaratsioonil TSD, hiljem asja kasutuselevõtmisel saanuks TuluMS § 54 lg 6 alusel esitada deklaratsiooni TDS lisa 6 ehk deklareerida nn ettevõtlusega mitteseotud kulu tagasitulemist ettevõtlusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

35. Kohus annab esmalt hinnangu tõendite tagastamise taotlusele ja kaebuse üldisematele väidetele (I) ning seejärel ükshaaval kolmele maksualusele (II-IV) ja intressi küsimusele (V). Lõpuks otsustatakse kaebuse rahuldamine ja menetluskulude jaotus (VI).

I

36. Ebaõige on OÜ Gotta seisukoht, et kriminaalmenetluse ja maksumenetluse ülekuulamise protokollid pole kasutatavad maksuvaidluses tõenditena. HKMS § 16 lg 1 sätestab, et halduskohtu- menetluses on tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. TsMS § 229 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud; tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Ülekuulamisprotokollid on käsitatavad TsMS § 272 lõikes 1 ettenähtud dokumentaalne tõendina, milleks loetakse igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.

8 37. 17. veebruari 2004. a otsuses nr 3-1-1-120-03 leidis Riigikohtu üldkogu, et maksumenetlusel ja kriminaalmenetlusel võib olla kokkupuutepunkte ning eksisteerib võimalus vastastikuseks tõendusteabe vahetuseks. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks ka haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus maksukorralduse seadus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-2-03). Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2006. a otsuses nr 3-3-1-63-06 asuti seisukohale, et kui maksumenetluse käigus on kogutud kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid, siis ei tohi maksuhaldur viivitada maksu määramisega ning halduskohus ei pea jääma ootama, milline hinnang nendele tõenditele antakse kriminaalmenetluses. Juhul kui kriminaalmenetluses tuvastatakse hiljem uued asjaolud, mis seavad kahtluse alla jõustunud maksuotsuse õigsuse, on maksukohustuslasel õigus taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist vastavalt MKS § 102 lõikele 1.

38. Asjaolu, et kahtlustatav ei vastuta oma ütluste tõepärasuse eest, et tähenda, et selliselt saadud dokument oleks iseenesest kohtukõlbmatu ― HKMS § 16 lg 3 sätestab: „Ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Poolte kokkuleppega ei saa halduskohtumenetluses anda tõendile ette kindlaks määratud jõudu ega piirata tõendi liiki ega vormi.“ See, milline on kriminaalasja kohtueelses menetluses antud ütluste tõenduslik väärtus kriminaalasja lahendava kohtu jaoks, ei oma halduskohtumenetluses määravat tähtsust.

39. Ebaõige on OÜ Gotta keskne seisukoht, et temal ei lasu kohustust tõendada, et kaevatav maksuotsus on õigusvastane ning maksuamet peaks igal juhul kohtule tõendama oma väidete õigsust. MKS §-s 82 on sätestatud: "Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid." Selles asjas ongi maksuhaldur kogunud täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad, et raamatupidamises näidatud isikutega tehinguid ei toimunud. Maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (MKS § 95 lg-d 1 ja 2). Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2007. a otsus nr 3-3-1-34-07). Milline on tõendamiskoormus erinevate maksualuste osas, otsustab kohus allpool vastava teema juures. II

40. Maksuotsuses on põhjalikult motiveeritud järeldust, et AS Betox Group ja OÜ Aasva ei ole kaebuse esitajale reaalselt teenuseid osutanud. Maksuhaldur on viidanud erinevatest üksteisest sõltumatutest ja eriliigilistest allikatest saadud tõenditele, mis kogumis ja vastastikuses seoses kinnitavad veenvalt, et AS Betox Group ja OÜ Aasva esitasid OÜ-le Gotta üksnes arveid. OÜ Gotta poolt fiktiivsete arvete alusel tehtud väljamaksed jõudsid variisikute nimele registreeritud ettevõtete pangakontodelt OÜ-ga Gotta seotud isikute või tundmatute isikute kätte. Ehkki keskset tähtsust skeemi paljastamisel omavad Vladimir Životnikovi ütlused, kes kirjeldas nii kriminaalasja eeluurimisel kui maksumenetluses maksuhaldurile antud ütlustes detailselt, kuidas OÜ Gotta tellis

9 sisuliselt n.ö arvevabriku teenuse tema juhitud AS-ilt Betox Group, pole need ainsad tõendid, millele maksuhaldur oma järeldustes tugineb. Nende ütlustega haakuvad OÜ Aasva juhatuse liikme ning OÜ Scull, OÜ Parkstar, OÜ Carmenta, OÜ Alferro ja OÜ Recotrade variisikutest juhatuse liikmete ütlused. Kaudselt kinnitavad AS Betox Group ja OÜ Aasva poolt OÜ-le Gotta teenuste mitteosutamist veel mitmed asjaolud, nt rahade liikumine erinevate ettevõtete kontodel täpses vastavuses ütlustes kirjeldatud skeemile; ehitusala vastutavaks spetsialistiks märgitud T.O kinnitusel tema AS Betox Group ja OÜ Aasva osas reaalselt ehitusjärelevalvet ei teostanud, transpordi objektidele tellis OÜ Gotta, mitte AS Betox Group ja OÜ Aasva, sadamatesse saadi sisse- pääsuload OÜ Gotta, mitte AS Betox Group ja OÜ Aasva taotlusel, lepingudokumentides on mitmeid vastuolusid jne.

41. OÜ Gotta ei ole maksuhalduri järeldusi omapoolsete tõenditega kummutanud. Kaebuses piirdutakse peamiselt formaalsete väidete esitamisega: et AS Betox Group ja OÜ Aasva on nõuetekohaselt registreeritud ja seadusekuulekalt toimivad ettevõtted; et kaebuse esitaja erinevad esindajad on korduvalt ja rõhutatult väitnud, et tehingud siiski toimusid; ei ole põhjust pidada kriminaalse kontingendi ütlusi usaldusväärsemateks seaduskuuleka kaebaja esindajate ütlustest; OÜ Gotta ei pea kontrollima tehingupartnereid; maksuamet nõustub ise, et tööd on tegelikult teostatud. Üritatud on isoleeritult leida õigustusi üksikutele aspektidele maksuhalduri tuvastatud kahtlustäratavates asjaoludes, kuid tähelepanuta on jäetud, et maksuamet põhistab oma järeldusi mitte üksikute isoleeritud asjaoludega, vaid kogumis kokkulangevate tõendite ja loogiliste seostega. OÜ Gotta ei ole täitnud oma tõendamiskoormist MKS § 150 lg 1 järgi.

42. Kaebaja põhiväited seisnevad selles, et nii AS Betox Group ja OÜ Aasva kui OÜ Gotta on tegutsevad ja seadusekuulekad ettevõtjad, kaebaja erinevad esindajad kinnitavad veendunult tehingute toimumist ning vaidlust pole selles, et reaalselt on tööd sadamates teostatud. Kohtu hinnangul ei saa need asjaolud iseenesest välistada maksupettuse toimepanemist. Oluline on see, kas tuvastatud faktiliste asjaolude kohaselt pandi maksupettus toime või mitte, vaatamata maksukohustuslase vastupidistele kinnitustele. Maksukohustuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda üksnes maksukohustuslase enda väidetest ja tema koostatud dokumentidest. Maksuotsuse tegemine ei eelda, et maksumaksja tunnistab maksupettuse toimepanemist, vastupidine seisukoht moonutaks maksu kui avalik-õigusliku kohustuse ning uurimisprintsiibist lähtuva maksumenetluse olemust. Mis puutub väitesse, et AS Betox Group ja OÜ Aasva on nõuetekohaselt registreeritud ning ehitusalal reaalselt tegevad olnud ettevõtted, siis ka see ei välista nende poolt maksupettuses osalemist. Ehkki maksupettuse kahtlus (nn arvevabrikuna tegutsemine) võib olla kindlam juhtudel, kus tegemist on selgelt varifirmaga, kellel pole reaalselt töötajaid ja tegevust, pole see välistatud ka vastaval tegevusalal reaalselt tegutseva ettevõtte puhul. Kohus märgib, et ehkki eesmärgi tuvastamine pole siinkohal määrav, võib arvata, et pealtnäha seadusliku ettevõtte kasutamine nn arvevabrikuna võib olla nt kantud soovist raskendada maksupettuse avastamist ja tõendamist.

43. Asjaolu, et A. Vaik taganes esialgsetest ütlustest, ei muuda see hinnangut tõenditele nende kogumist ning seda on ka maksuotsuses piisavalt põhjendatud. Samuti ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav kaebusele lisatud dokument, mis on esitatud AS Betox Group juhatuse liikme V. Životnikovi nimel ja milles märgitakse: „Käesolevaga tõendame, et kõik tehingud AS Betox Group ja AS Gotta vahel on teostatud ning meil mingeid finantsilisi pretensioone AS Gotta vastu ei ole.“ Kohus märgib, et kaebaja ei taotlenud menetluse käigus kohtult V. Životnikovi ülekuulamist tunnistajana ja leidis, et oma väidete tõendamiseks piisab sellest kinnituskirjast. Selgusetu on, mida V. Životnikov oma kirjas kinnitab ning mis on kaebaja arvates selle tõenduslik väärtus. Pole välistatud, et AS Betox Group ja OÜ Gotta vahel on tehinguid tõepoolest tehtud, kuid siiski jääb selgusetuks, kuidas see lükkab ümber maksuameti tuvastatud asjaolud. Kui see kinnituskiri on mõeldud ümber lükkama V. Životnikovi poolt varem uurijale ja

10 maksuhaldurile antud ütlusi, siis detailisete, konkreetsete ja teiste tõenditega usutavalt haakuvate ütlustest usutavalt taganemiseks ei piisa kindlasti kaherealisest umbmäärase sisuga „kinnitusest“.

44. Kohus ei pea maksuasja lahendamisel oluliseks hakata üksikasjalikult lahkama OÜ Aasva ja AS Betox Group ning OÜ Gotta vahel väidetavalt sõlmitud lepingute ning aktide vahelisi vastuolusid, millele viitab maksuhaldur ja mille suhtes kaebaja soovib omapoolseid selgitusi anda. Kuna muude objektiivsete ja kummutamata tõenditega on piisavalt tõendatud, et need dokumendid on fiktiivsed ja ei kajasta tegelikke õigussuhteid ja toiminguid, siis pole ka oluline, kas nendes dokumentides võivad sisalduda omavahelised vasturääkivused.

45. Väär on OÜ Gotta väide, et transpordiettevõtete OÜ Viiking Transport ja OÜ Nerelli arved kinnitavad, et nad vedasid objektidele AS-ilt Betox Group ja OÜ-lt Aasva saadud materjale. Arved kinnitavad seda, et OÜ-le Gotta osutati transporditeenused, kuid see pole iseenesest vaieldav asjaolu. OÜ Viiking Transport ja OÜ Nerelli arvetest ei nähtu seos väidetavalt AS-i Betox Group ja OÜ Aasva poolt OÜ-le Gotta osutatud teenustega.

46. Nõustuda tuleb Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-50-03, 3-3-1-39-03 ja 3-3-1-47-06 tuginevate vastustaja seisukohtadega, et OÜ Gotta väited tema heausksuse kohta on ebaõiged tulenevalt maksuotsuses tuvastatud faktilistest asjaoludest. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei kehti juhtudel, kui maksumaksjat on põhjendatud alus seostada maksupettuse toimepanemisega. Kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, on tehtud väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kulutus. Seejuures ei oma tähtsust, et OÜ Gotta võis AS Betox Group ja OÜ Gotta „varjus“ kelleltki tõepoolest teenused tellida. Kuna maksukohustuslane ei täida kaasaaitamis- kohustust, on nende isikute tuvastamine võimatu.

47. Asjaolu, et OÜ-le Santerdo ei määratud AS-ile Betox Group ja OÜ-ile Aasva tehtud väljamaksetelt tulumaksu, kuigi asjaolud on mõlemas kaasuses pealtnäha sarnased, ei too kaasa OÜ-le Gotta tehtud maksuotsuse tühistamist. Käesolevas vaidluses on erinevalt kaebaja väidetest tuvastatud, et OÜ Gotta teadis või pidi teadma esitatud arvete fiktiivsusest. Nõustuda tuleb vastustajaga, et OÜ-le Santerdo tehtud maksuotsuses võib olla viga. Kuid haldusorgan ega kohus ei riku võrdsuse põhimõtet, kui ta ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. Riigikohtu 27. novembri 2006. a otsuses nr 3-3-1-59-06 on selgitatud, et võrdse kohtlemise printsiibist ei tulene, et kui üht isikut on õigusvastaselt koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada jätkuvalt kõigi isikute suhtes. Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist (vt Riigikohtu 06.05.2004 otsust nr 3-3-1-19-04, 06.12.2004 otsust nr 3-3-1-53-04 ja 29.05.2006 otsust nr 3-3-1-23-06). Kohus on eespool tuvastanud, et OÜ Gotta suhtes on maksuhaldur rakendanud tulumaksuseadust õigesti.

III

48. OÜ-le Nautex E konsultatsiooni- ja vahendusteenuste osas on maksuhaldur jõudnud õigele järeldusele, et teenuse saamine OÜ-lt Nautex E ja üldse vajadus teenuse järele ei ole tõendatud. Pole esitatud dokumente konsultatsioonide läbiviimise aja ja asjaolude kohta. Selgitused vahendusteenuse kohta on üldsõnalised, pole dokumente, kus nähtuks, kelle vahel, mida ja millal vahendati. Väited, et OÜ Gotta käive suurenes nimelt OÜ Nautex E konsultatsiooni- ja vahendusteenuse tulemusel, on paljasõnalised. Vastuolus RPS § 12 lg 2 ei ole OÜ Gotta esitanud dokumente, mis võimaldaks usaldusväärselt kirjeldada majandustehinguid OÜ-ga Nautex E. OÜ Gotta on küll maksuhaldurile ja hiljem kohtule esitanud mitmeid merendusalaseid materjale, kuid tõendamata on asjas kõige olulisem, et need saadi mitte OÜ Gotta enda igapäevase majandustegevuse raames, vaid nimelt OÜ Nautex E osutatud konsultatsiooni- ja vahendusteenuse tulemusel.

11

49. Lisaks objektiivsete tõendite puudumisele on maksuhaldur oma järelduste tegemisel õigustatult aluseks võtnud asjaolu, et OÜ Nautex E on selle juhatuse liikme M. Purru kaudu OÜ-ga Gotta seotud isik, samuti asjaolu, et OÜ Nautex E käive suurenes järsult ainult nendel kuudel, mil OÜ Gotta tasus arved väidetavate teenuste osutamise eest ning asjaolu, et millegagi ei ole tõendatud, et OÜ Nautex E poolseid teenuseid sai osutada keegi muu peale M. Purru. Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et välismaised partnerid suhtlesid nii M. Purru kui S. Popoviga OÜ-st Gotta. Kaebusele esitatud vastuväidetes juhib maksuhaldur tähelepanu, et osalistelt on väidetavate konsultatsiooniteenuste raames saadud materjalid internetis avalikult kättesaadavad. Samuti viidatakse, et Taanis toimunud seminari osas ei ilmnenud OÜ Nautex E kontrollimisel, et ta maksis sellel osalemise eest või et seal osales tema töötaja. Nii maksuotsuses tuvastatud asjaolud kui kohtumenetluse käigus esitatud täiendavad asjaolud orienteerivad üheselt järeldusele, et OÜ Gotta võis küll tegutseda selle nimel, et laiendada äri välismaale ja suhelda välismaiste partneritega, kuid reaalsuses tegi neid toiminguid OÜ Gotta enda juhatuse liige ja 50% ulatuses osanik M. Purru. Reaalseid õigussuhteid OÜ Gotta ja OÜ Nautex E vahel ei ole tuvastatud, rahade väljamaksmine toimus ainult arvete, mitte tegelikult saadud teenuste alusel. Nõustuda tuleb maksuameti väitega, et olukorras, kus S. Popov oma väidetava halva keeleoskuse tõttu ei saanud välispartneritega suhelda ja vaja läks M. Purru osalust, ei olnud vajalik väljastpoolt konsultatsiooni- ja vahendusteenuse sisseostmine. OÜ Gotta väited, et M. Purru funktsioonid OÜ-s Gotta olid piiratud, on jäänud täielikult paljasõnalisteks. Peale esindajate väidete pole selle kohta kohtule mingeid tõendeid esitatud. Olukorras, kus isik on äriühingu osanik 50% ulatuses, selle juhatuse liige ja aktiivselt tegutseb osaühingu igapäevases majandustegevuses, ei ole alust ka eeldada, et tema volitused ja kohustused juhatuse liikmena võiks olla kuidagi piiratud. Pigem võiks eeldada vastupidist ja pidada tõenäoliseks, et majanduslikuks mõttes on OÜ-le Nautex E tehtud väljamaksed tegelikult M. Purrule mõeldud tasu, mille maksustamise vältimiseks ja vabade rahaliste vahendite saamiseks vormistati fiktiivsed arved temaga seotud äriühingu nimele. Ehkki teenuse ostmine osaühinguga seotud isiku teiselt ettevõttelt ei ole keelatud ega välistatud, peaks eriti eri isikute poolt osutatavad nõustamis- jms teenused olema nii eriti hoolikalt ettevõttesiseselt reglementeeritud, lahus hoitud ja dokumenteeritud. Kuna antud juhul pole seda üldse tehtud, on see järjekordne kaudne kinnitus sellest, et tegelikult teenust sisse ei ostetud ja OÜ Gotta majandustegevuse edendamiseks vajalikke toiminguid tegi M. Purru sellesama osaühingu juhatuse liikme funktsioone täites.

IV

50. Maksuotsuses leiti, et 11. septembril 2003. a OÜ Gotta poolt ostetud kinnistu Harku vallas Tabasalus Xxx tn x ja eramusse ostetud mööbel, tehtud remonttööd, paigaldatud valve ning elamu ekspluateerimiseks ostetud kütteõli ja elektrienergia, kokku summas 3 217 808 krooni, seotus OÜ Gotta ettevõtlusega ei ole tõendatud. Maksuhaldur järeldas, et tegelikkuses soetati elamu OÜ Gotta juhatuse liikme S. Popovi perekonnale elamiseks.

51. Kohtu hinnangul on maksuhalduri seisukoht seaduslik ja põhjendatud. Maksuotsuses kirjeldatud asjaoludel tuleb kahtlus, et Tabasalus Xxx tn x asuvat eramu ja ning selle sisustamiseks ja hooldamiseks tehtud kulutused ei ole otseselt seotud OÜ Gotta ettevõtlusega, vaid kulutused on pigem tehtud juhatuse liikme erahuvides äriühingu rahaliste vahendite arvelt, lugeda igati põhjendatuks. Xxx tn x kinnistu soetamise asjaolud – enam-vähem samal ajal eramu soetamisega (2003. aasta lõpus) müüvad S. Popov ja G.P seni eluasemena kasutatud korteri Tallinnas xxx xx-xx, veidi enam aasta pärast eramu soetamist müüakse tühjalt ostetud eramu koos vahepeal soetatud sisustusega soetamishinnast poole miljoni krooni võrra odavamalt G.P-le, kusjuu- res müügilepingus näidatakse G.P ja S. Popovi aadressina Xxx tn x, Tabasalu, OÜ Gotta näol on tegemist merekaartidega tegeleva äriühinguga, kes reaalses igapäevategevuses ei

12 paku kolmandatele isikutele majutusteenust ning Tabasalus Xxx tn x eramut ei võetud faktiliselt kunagi külalistemajana kasutusele, panevad OÜ-le Gotta MKS § 150 lg 1 järgi tõendamiskoormuse, et kinnistu soetati ka tegelikkuses, mitte üksnes OÜ Gotta enda või temaga seotud isikute poolt maksumenetluses esitatud dokumentide kohaselt, kaebuse esitaja ettevõtluse tarbeks.

52. Kohus leiab, et OÜ Gotta ei ole maksu- ega kohtumenetluses nõuetekohaselt täitnud oma tõendamiskohustust. Kaebuse esitaja versioon asjade käigust pole kohtu hinnangul veenev ega usutav. Ehkki hüpoteetiliselt on võimalik ka versioon, mille kohaselt OÜ Gotta soetas kinnistu oma ettevõtluse tarbeks, kuid hiljem loobus otstarbekuse huvides äriplaanist ja võõrandas kinnistu seda ettevõtluses reaalselt kasutusele võtmata, oleks see käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades objektiivse kõrvaltvaataja jaoks nii ebaharilik ja ebatõenäoline, et kaebuse esitaja tõendamiskoormus muutub veelgi kõrgendatumaks ning ta peab enda versiooni maksuhalduri ja kohtu jaoks usutavaks tegemiseks tegema eriti aktiivseid jõupingutusi tõendite esitamisel ja omavahelisel seostamisel. Seda ei ole aga OÜ Gotta menetluse käigus teinud, rajades oma kaebuse sisuliselt väitele, et kinnistu soetamine kasutamiseks külalistemajana ei ole seadusega keelatud, OÜ Gotta juhatuse liige ja tema koostatud dokumendid kinnitavad, et selline kavatsus oli olemas ning äriplaani nurjumine ei anna alust lugeda soetatud vara ettevõtlusega mitteseotuks. Kohus selgitab, et maksuotsuses tuvastatud asjaolusid arvestades on see selgelt ebapiisav. TuMS §-de 32 lg 1 ja 51 lg 1 kohaselt võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Seega ei kuulu ettevõtluskulude katteks tehtud väljamaksed tulumaksuga maksustamisele. Kui maksumaksja on väljamakset käsitanud kui dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulu, kusjuures kahtlust pole väljamakse tegemises ega kuludokumendi vormilises nõuetekohasuses, võib maksuhaldur ikkagi kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulu katteks. Vastupidine seisukoht tähendaks, et maksumaksja saab kontrollimatult maksukohustust vältida, kui ta esitab vastava vormiliselt nõuetekohase dokumendi. Selline seisukoht poleks kooskõlas maksuhalduri MKS § 10 lg-s 2 sätestatud ülesannetega ega ka maksu olemusega (vt maksu mõiste MKS §-s 2). OÜ Gotta esitatud tõendid olid enamjaolt formaalse iseloomuga ning kohtumenetluses jäi kaebaja tõendite esitamisel pigem passiivseks. Temal lasunud kõrgendatud tõendamiskoormus eeldanuks märksa aktiivsemat tõendite esitamist, nt isegi G.P kuulati tunnistajana üle kohtu ettepanekul, kaeba- ja ei taotlenud S. Popovi vande all ülekuulamist või teiste, OÜ-ga Gotta mitteseotud ja seega objek- tiivsemate tunnistajate ülekuulamist. Ei esitatud tõendeid ega taotletud tõendite kogumist ka väideta- valt Vene äriühinguga OOO Veb-Konsalt sõlmitud tehingute reaalse toimumise kinnitamiseks ja usutavamaks tegemiseks. Kokkuvõtvalt ― kaebuse esitaja ei olnud aktiivne selliste tõendite esitamisel, mis kinnitanuks tema versiooni asjade toimumise kohta ning kummutanuks kahtluse, et külalistemajaga seonduvaid väiteid esitati ja lepingudokumente koostati tagantjärgi tegelike asjaolude varjamiseks. Kohus märgib, et OÜ Gotta poolt tõenditena esitatud lepingudokumentidel, mis väidetavalt kajastavad OÜ Gotta ja OOO Veb-Konsalt kokkuleppeid, pole ette kindlaksmääratud jõudu ning neid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Ühestki seadusest ei tulene, et maksukohustuslase poolt tehingu toimumise kinnituseks esitatud kirjalik lepingudokument tõendab absoluutse kahtluseta, et tehing tegelikult toimuski. Eriti hoolikalt ja kriitiliselt tuleb tõendi usaldusväärsusesse suhtuda juhul, kui see ilmub välja alles maksumenetluse lõpustaadiumis, kusjuures varem pole võimalikele lepingulistele suhetele ja dokumentide olemasolule viidatud (vt nt S. Popovi 9. detsembri 2005. a selgutusi maksuametile, IV kd, tlk 79-82, maksukohustuslase suuliste selgituste 23. novembri 2005. a protokoll, IV kd, tlk 84-87). Dokumendi sisugi (V kd, tlk 70-73) tundub olevat tavalise majandustegevusega võrreldes üsna ebaharilik ― jääb arusaamatuks, miks peaks Vene ettevõtja Eestisse kinnisvarainvesteeringu tegemiseks asuma koostöösse just merekaartidega tegeleva ettevõttega, kummaline on, miks peaksid ettevõtted omavahelisse lepingusse sisse kirjutama põhjuseid, miks nad arvavad, et kinnisvarahinnad Eestis tõusevad. Viimatinimetatud asjaolu viitab pigem sellele, et tagantjärgi on üritatud leida viise, kuidas

13 põhjendada kinnistu ostmise vajalikkust ettevõtte jaoks ning esitleda neid põhjusi pealtnäha enne kinnistu soetamist koostatud ja formaalselt kehtivas lepingudokumendis, et tekitada muljet, justkui OÜ-l Gottal oligi tegelikkuses soov hakata vaidlusalust kinnistut oma ettevõtluses kasutama. Kõik need asjaolud ja kaheldavused ei tekita usaldust kaebuse esitaja väidete paikapidavuses. Seda enam, et OÜ Gotta on kaebuses esitanud otseselt valeandmeid, nagu kohus menetluse käigus tuvastas. Nimelt väideti kaebuses, et S. Popovi elukohaks oli mitte Xxx tn x eramu, nagu maksuameti otsuses väidetud, vaid aadressil xxx xx-xx asuv korter. Kohus kuulas tunnistajana üle E.R, kes omandas Po- povidelt 2003. aastal xxx xx-xx asuva korteri, kelle ütluste kohaselt (VI kd, tlk 163) kolis S. popov sellest korterist 2003. aastal koos oma perekonnaga välja. Neid ütlusi kinnitavad ka G.P tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustes. Alles pärast kahe tunnistaja ülekuulamist võttis kaebaja tagasi oma valeväite, mida ta käesolevale kaebusele omaselt tõendas varem üksnes puhtformaalse ja sisuliselt tegelikkusele mittevastava tõendiga, s.o Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase 14. veebruari 2007. a kirjaga, milles kajastati rahvastikuregistri kehtivaid andmeid (II kd lk 109-110). Nii on selle ilmselge valeväite tuvastamine (tõendite abil, mille kogumist OÜ Gotta ise ei taotlenud) üks paljudest teguritest, mis orienteerib kohut järeldusele, et kaebuse väited on mitteusaldusväärsed.

53. Kohtu järeldusi ei muuda ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud G.P ütlused. Esiteks tuleb märkida, et tunnistaja ütluste objektiivsust vähendab asjaolu, et tegemist on OÜ Gotta juhatuse liik- me ja osaniku S. Popovi abikaasaga, mistõttu pole välistatud, et tunnistaja soovis anda OÜ-le Gotta soodsaid ütlusi. Teiseks tuleb märkida, et tunnistaja ütlused on osaliselt vastuolulised ja mittehaakuvad vaidluse asjaoludega. Nii kinnitas G.P ülekuulamise käigus korduvalt, et tema töö- ülesanded OÜ-s Gotta piirdusid kitsa spetsiifilise tööga – merekaartide korrektuuri tegemisega ning äriliste otsuste tegemise juures tema ei ole ja neist ta midagi ei tea. Samuti ei lahkunud ta oma sõnut- si 2003. aasta lõpus OÜ Gotta teenistusest (ehkki S. Popoviga olid sel ajal tekkinud abieluprobleemid ja elati lahus erinevates korterites kuni 2005. aasta alguseni, mil G.P ostis Xxx tn x hoone ja koliti ühiselt sinna elama) muuhulgas põhjusel, et Eestis ei ole teisi ettevõtteid, kus ta leiaks erialast tööd. Kummatigi ilmnes tunnistaja jutust, et siiski oli ta detailideni kursis ühe aspektiga OÜ Gotta juhtimisküsimustes, nimelt äriplaaniga seoses Xxx tn x eramu soetamisega. Tunnistaja rääkis soravalt OÜ Gotta äriplaanist, Eesti-Vene viisarežiimi lihtsustumise ootustest, mis toonuks kaasa külaliste arvu suurenemise jne. Kohus arvates ei saa olla pelgalt juhuslik kokkusattumus, et juhatuse liikme abikaasa, kellel olid OÜ-s Gotta täita spetsiifilised erialateadmisi nõudvad ülesanded, on erinevalt teistest OÜ Gotta juhtimist puudutavatest otsustest väga hästi kursis just ühe teemaga, s.o Xxx tn x eramuga. Veelgi enam, tunnistaja, kes oma sõnutsi tegeleb OÜ-s Gotta kitsalt erialase tööga (merekaartide korrektuur), hakkas Xxx tn x eramut sisustama ja „hooldama, et majal oleks ilme, et seal elatakse, et vargad sisse ei tuleks“, VI kd tlk 165. Samuti tekitab kummastust asjaolu, et G.P, kes kirjeldas oma ütlustes maja suuri kanalisatsiooni-probleeme, mis takistas pikemat aega elamu elamiskõlblikuks muutmist, ostis veidi rohkem kui aasta pärast sel- lesama hoone, mida ta oli „vastutahtmist“ sisustanud, pangalaenu eest koos kogu sisustusega ja kolis lõpuks sinna koos S. Popoviga elama. Kohus peab põhimõtteliselt võimalikuks, et pärast Xxx tn x eramu kinnistu soetamist ilmnenud kanalisatsiooniprobleemide tõttu oligi eramu teatud aeg elamiskõlbmatu ning G.P pidi elama sõbranna juures. See asjaolu ei tõenda aga seda, et maja ei soetatud Popovidele elamiseks. Tunnistaja kinnitas, et kui 2003. aastal xxx xx-xx korter müüdi, sai kogu raha endale S. Popov. Samal ajal soetati Xxx tn x eramu ja G.P hakkas seda sisus- tama ja hooldama kuni 2005. aastani, mil ta võttis pangalaenu ja ostis maja kogu sisustusega endale ca 0,5 mln krooni odavamalt kui oli maja ostuhind 2003. aastal OÜ-le Gotta. Kohtu arvates on raske järeldada nendest asjaoludest muud kui seda, et Xxx tn x eramu omandati ja sisustati Popovide jaoks OÜ Gotta varjus, et sellega seotud kulutusi saaks kanda ettevõtte kuludesse ning 2005. aastal, kui OÜ-l Gotta tekkis vajadus käibevahendite järgi, vormistati kinnistu ka juriidiliselt G.P nimele. Muu stsenaarium, s.h OÜ Gotta kaebuses esitatud versioon hoone soetami-

14 sest külalistemajaks on eeltoodud skeemi kõrval, mis on eluliselt iseenesest usutav ja asjaoludes klappiv, sedavõrd uskumatu, et toob maksukohustuslasele kaasa kõrgendatud tõendamiskohustuse, mida OÜ Gotta ei ole, nagu eespool selgitatud, nõuetekohaselt täitnud.

54. Kohus märgib, et Xxx tn x kinnistu soetamist ja kasutamist OÜ Gotta ettevõtluses ei tõenda asjaolu, et pööninguruumis hoiti OÜ Gotta toru-vutlareid. Arvestades maja suurust, kasutamise peamist otstarvet ja soetamise asjaolusid on ühes või mõnes ruumis toru-vutlarite ladustamine ilmselgelt kõrvalise tähtsusega asjaolu ega saanud olla kinnistu soetamise eesmärgiks. G.P kinnitas kohtuistungil, et hoiab toru-vutlareid oma kodus seniajani ning kui tuleb kaarditellimus, võtab ta vajalikul hulgal toru-vutlareid töö juurde kaasa.

55. Maksuotsuse tühistamist ei too kaasa kaebuse esitaja arvamus, et maksupoliitiliselt väär ja ebaloogiline on jätta väidetavalt ettevõtlusega mitteseotud kulutuse maksustamisel arvestamata asjaolu, et asi müüdi hiljem turuhinna eest. Maksuhaldur on õigesti kohaldanud kehtivat seadust, maksustades ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed TuluMS § 51 lg 1, lg 2 p 4, § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel. V

56. Kaevatava maksuotsusega ei ole OÜ-le Gotta tehtud ettekirjutust tasuda maksuvõlalt intressi, mistõttu on ainetud väited intressimäära põhiseadusega vastuolu ja intressinõude kui kuriteosüüdistuse haldusaktiga esitamise lubamatuse kohta. Maksukohustuslasele selgitati üksnes seaduse regulatsiooni intressi osas ning märgiti, et seadusest vahetult tuleneva intressi maksmise kohustuse täitmata jätmise korral esitab maksuhaldur intressinõude. See on MKS § 115 lg 3 järgi eraldi haldusakt, mille vaidlustamisel käigus saab kaebuse esitaja esitada kõik oma vastuväited intressi nõudmise põhiseadusevastasuse kohta.

VI

57. OÜ Gotta väited ei anna järelikult alust kaevatava maksuotsuse tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaebuse esitaja menetluskulud jäävad HKMS § 92 lõike 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei esitanud kohtukulude nimekirja, kuludokumente ega taotlust kantud kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt.

Villem Lapimaa

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-363

15 Haldusasi OÜ Gotta kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 tühis- tamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.02.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakoh- tus OÜ Gotta apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 11. september 2008 Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Gotta, esindajad adv Tuuve Tiivel ja v.adv Maksim Greinoman Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tol- likeskus

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Gotta apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.02.2008 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Gotta kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 tühistamiseks seoses tehingutega OÜ-ga Nautex E ning xxx tn kinnistu soetamisega. Teha vastavas osas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.01.2007 maksuotsus nr 12-5/35 osas, millega kaebajale määrati tasumiseks täiendavalt maksu seonduvalt tehingutega OÜ-ga Nautex E ning xxx tn kinnistu soetamisega. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.02.2008 otsus muut- mata.

Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Gotta kasuks välja menetluskulud summas 85 000 krooni.

Kaire Pikamäe

Oliver Kask

Viive Ligi